Aqtau qalasynda halyq jazushysy, kórnekti memleket qayratkeri Ábish Kekilbayúlynyng 85 jyldyq mereytoyyna arnalghan halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótti. Jiyngha Memleket basshysynyng tapsyrmasymen Mәjilis spiykeri Erlan Qoshanov qatysty.

Jinalghan qauym aldynda sóz sóilegen Mәjilis tóraghasy aldymen Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng qúttyqtau hatyn oqyp berdi.

– Ábish Kekilbayúly – tól mәdeniyetimizding kókjiyegin keneytip, jana dengeyge kótergen zanghar jazushy, klassik qalamger. Sóz zergeri erekshe daryny men telegey-teniz bilimining arqasynda sheberlikting shynyna shyghyp, tendessiz tuyndylar jazdy. Ábish Kekilbayúly – tәuelsizdigimizding túghyryn bekemdep, memlekettigimizdi nyghaytugha ólsheusiz ýles qosqan qayratker. Ol joghary lauazymdy qyzmetterdi abyroymen atqaryp, halqyna qaltqysyz qyzmet etti. Últ mýddesin jәne el birligin qashanda bәrinen biyik qoydy. Ábish Kekilbayúlynyng otanshyldyghy, parasattylyghy, bilimpazdyghy men enbekqorlyghy – óskeleng úrpaqqa ýlgi-ónege. Onyng tanymy teren, talghamy mol múrasy әli talay buyngha ruhany azyq bolary sózsiz. «Qazaq dalasynyng әr tasy – qaghbam, әr bútasy – sәjdem» dep, Otanyn sheksiz sýigen abyz Ábishting esimin el jadynda saqtau – barshamyzdyng ortaq paryzymyz, – delingen Memleket basshysynyng qúttyqtau hatynda.

Mәjilis spiykeri óz sózinde Ábish Kekilbayúlynyng 85 jyldyq mereytoyy shyn mәninde halyqtyng merekesi, últtyng toyy ekenin atap ótip, Alash abyzynyng adamy bolmysyn, qayratkerlik qyrlaryn eske aldy.

«Ábish Kekilbayúly oqulary – 2024» atty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyagha Týrkiya, Majarstan, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Ázerbayjan jәne otandyq ghalymdar qatysty.

Sonymen qatar mereytoygha arnalghan «Ábish әlemi» halyqaralyq teatr festivali ótti.

Abai.kz