5 nauryzda Abaydyng memlekettik qoryq-múrajayynda memleket jәne qogham qayratkeri, zanger, qazaqtan shyqqan túnghysh advokat, alashtyng azamaty Rayymjan Mәrsekúlynyng tughanyna 135 jyl toluyna arnalghan «Alashtyng ardaqtysy – Rayymjan» atty әdebiy-tanymdyq kesh ótti.

Rayymjan Mәrsekúly býkil sanaly ghúmyryn alashtyng múnyn joqtaugha, qazaqtyng ruhyn kóterip, bedelin arttyrugha arnap, tughan jer tútastyghy men el birligin saqtaugha ózindik ýles qosqan adam.

Alashtyng asa kórnekti qayratkeri, zanger ghalym qazaq halqynyng tendigin, elining egemendigin ansaghan Rayymjan Mәrsekúly Alash partiyasy men Alashorda ýkimetine jan-tәnimen qyzmet etti.

Kesh barysynda tarih ghylymdarynyng kandidaty, professor, M.Qozybaev atyndaghy tarihiy-zertteuler ortalyghynyng diyrektory M.Qarpyqov, Abay atyndaghy әmbebap kitaphanasynyng siyrek basylymdar qorynyng mengerushisi J.Ádilbekqyzy R.Mәrsekúly túlghasyn jan-jaqty tanystyratyn bayandamalar oqydy.

         Keshting qúrmetti qonaqtary qatarynda Alash ardaqtysynyng úrpaqtary Kәkimjan Hajenúly, Sara Tólegenqyzy da bolyp, ózderining atalary turaly kesh úiymdastyryp otyrghan múrajay újymyna alghystaryn bildirdi.

5 nauryzda Abaydyng memlekettik qoryq-múrajayynda memleket jәne qogham qayratkeri, zanger, qazaqtan shyqqan túnghysh advokat, alashtyng azamaty Rayymjan Mәrsekúlynyng tughanyna 135 jyl toluyna arnalghan «Alashtyng ardaqtysy – Rayymjan» atty әdebiy-tanymdyq kesh ótti.

Rayymjan Mәrsekúly býkil sanaly ghúmyryn alashtyng múnyn joqtaugha, qazaqtyng ruhyn kóterip, bedelin arttyrugha arnap, tughan jer tútastyghy men el birligin saqtaugha ózindik ýles qosqan adam.

Alashtyng asa kórnekti qayratkeri, zanger ghalym qazaq halqynyng tendigin, elining egemendigin ansaghan Rayymjan Mәrsekúly Alash partiyasy men Alashorda ýkimetine jan-tәnimen qyzmet etti.

Kesh barysynda tarih ghylymdarynyng kandidaty, professor, M.Qozybaev atyndaghy tarihiy-zertteuler ortalyghynyng diyrektory M.Qarpyqov, Abay atyndaghy әmbebap kitaphanasynyng siyrek basylymdar qorynyng mengerushisi J.Ádilbekqyzy R.Mәrsekúly túlghasyn jan-jaqty tanystyratyn bayandamalar oqydy.

         Keshting qúrmetti qonaqtary qatarynda Alash ardaqtysynyng úrpaqtary Kәkimjan Hajenúly, Sara Tólegenqyzy da bolyp, ózderining atalary turaly kesh úiymdastyryp otyrghan múrajay újymyna alghystaryn bildirdi.

Sonymen qatar keshte Á.Qashaubaev atyndaghy memlekettik filarmoniyanyng әnshisi G.Eruova, Abay atyndaghy dramalyq teatrdyng artiysi M.Sydyqov Abaydyng әnderin shyrqap, R.Mәrsekúlynyng «Qazaq qayda bara jatyr?» atty maqalasynan ýzindi oqyldy.

Osy sharagha qalamyzdyng ziyaly qauym ókilderi, studentter, tarihshy ghalymdar qatysty.

Agha ghylymy qyzmetker - Ibragimova

Abay-aqparat