Jaqynda ghana ekrangha shyghyp, Elorda kinoteatrlarynda kórermen nazaryna úsynylghan «Birjan sal» filimi songhy jyldardaghy qazaq kinosyndaghy ghana emes, jalpy últtyq mәdeniyetimiz ben ruhany ómirimizdegi shoqtyghy biyik oqigha, ras sózben aityluy lazym óresi zor tabys dep baghalanugha layyq. Shyny kerek, «Qazaqfilim» ónimi dese, basy joq, ayaghy joq, qaranghy búryshtan bireu pyshaq ala jýgiretindey («Mústafa Shoqay» filimi), nemese at ýstinde anayy qylyq jasaytynday, bolmasa, Asanәli aghamyzdyng ózin keyitkendey, kórermenning kókiregine týkirgendey taghy bireui dәret syndyryp jýre me dep («Qosh bol, Gýlsary» jәne t.b.), jýreksinip boldyq. Boyyndaghy adamdyq pen mәdeniyettilik baghandy qorlay bermeu ýshin, búl taqyrypty birjola jauyp qoy turaly sheshimge de tayanghanbyz.Ýziluge jaqyn ýmitti «Birjan sal» filimi qayta oyatqanyna myng bir tәubә dedik.

Jaqynda ghana ekrangha shyghyp, Elorda kinoteatrlarynda kórermen nazaryna úsynylghan «Birjan sal» filimi songhy jyldardaghy qazaq kinosyndaghy ghana emes, jalpy últtyq mәdeniyetimiz ben ruhany ómirimizdegi shoqtyghy biyik oqigha, ras sózben aityluy lazym óresi zor tabys dep baghalanugha layyq. Shyny kerek, «Qazaqfilim» ónimi dese, basy joq, ayaghy joq, qaranghy búryshtan bireu pyshaq ala jýgiretindey («Mústafa Shoqay» filimi), nemese at ýstinde anayy qylyq jasaytynday, bolmasa, Asanәli aghamyzdyng ózin keyitkendey, kórermenning kókiregine týkirgendey taghy bireui dәret syndyryp jýre me dep («Qosh bol, Gýlsary» jәne t.b.), jýreksinip boldyq. Boyyndaghy adamdyq pen mәdeniyettilik baghandy qorlay bermeu ýshin, búl taqyrypty birjola jauyp qoy turaly sheshimge de tayanghanbyz.Ýziluge jaqyn ýmitti «Birjan sal» filimi qayta oyatqanyna myng bir tәubә dedik.

Filim birden selt etkizerlik batyl sheshimmen, alysty menzegen ótkir oimen, útymdy epizodpen bastalady. Shetsiz, sheksiz kósilgen appaq mang dala, gharyshpen astasyp jatqanday osynau esigi ashyq keng dýnie eshqashan tarylmastay, endi azghanada ata-babadan qalghan qayran qasiyetti mekendi qabaghy qatu, niyeti búzyq bóten bir júrt kelip basy býtin biylemeytindey,  qapysyz, qamsyz, jaybaraqat tirshilik kýiin keship jatqan qazaq halqyn erkindik pen erkelikting aq besigindey terbetken alansyz әlem. Alty alashty auzyna qaratqan әigili aqyn, әnshi, seri Birjan býginde aghalyq jasqa kelip, ekining birining basyna bermeytin búla dәurendi ghúmyrynyng qazirgi shaghymen, jan-dýniyesining mazasyz kýiimen mazmúndas, múndas keletindey tabighattyng mizamkók dep atalatyn, kópshilik seze bermeytin tylsym sәtin tamashalap tolqidy. Kelesi ýzdikte týz taghysy - kókjal bórini qyzyghy tausylmas sayat ýshin quyp kele jatqan attyly, tazyly top, ortalarynda - Birjan. Kenet kókjaldyng moyny astyna býktelip, menireu dalany selt etkizgen myltyqtyng jalghyz oghynan úshyp týsti. Atqandar - aq patshanyng soldattary. Birjan bastaghan sal-seriler toby antarylyp toqtap qaldy. Appaq qarda qyp-qyzyl qangha bógip typyrlap jatqan týz taghysyn kórgen Birjannyng kózi qarauytyp, jýregi loblydy. Aq qar, qyzyl qan...  Búl Birjandar izdegendey "qasa súlu shomylghangha úqsaytyn" qimas kórinis emes.  Sezimtal seri jýregi aldaghy ýlken qasirettin, apattyng belgisin ainymay tanydy. Kókjaldyng taghdyry bayaghydan jetken anyz boyynsha sol kók bórining úrpaghy sanalatyn tughan halqynyng da basyna tóngen qara búlt ekenin anyq anghardy aqyn. Joyqyn kýsh býgin aldyndaghy anyndy alsa, erteng atar tanyndy alaryn baghamdady sezimtal jýrek.

Seriler tobyn kórgen aq patsha әskerining bastyghy «mynalar kim?» dep súraydy. «Búlar - dalanyng erkin adamdary» degen jauapty estip, «erkin deysing be?» dep kekete kýledi. Óitkeni myna anyrghan shaghyn toptyng ghana emes, býtindey osy ólkeni mekendegen qauymnyng bas erkindigining kýni tayanghany bәrinen búryn búlargha jaqsy mәlim. Osylaysha, ótken tarihtan azdy-kemdi týsinigi bar kórermen kónilining әrdayym týkpirde jatatyn múndy pernelerin dir etkizerliktey ótkir sәtten bastalghan filim endigi kezekte kózden ketkenmen, kónilden ketpeytin kóshpeli dәuirding býgingi úrpaq ýshin alysta qalghan bualdyr ortasyna tarta jóneledi.

Qaymaghy búzyla qoymaghan qazaq auyly... Anadaydan  әrtýrli andar men qiqulaghan aqqu beynesine engen sal-serilerding dumandy kelisi búiyghy auyldyng túiyq tirligin dýr silkindirip, ajaryn ashyp jiberdi.

Attyng eki bauyryna byl-sylq qúlap kele jatqan erke topty ejelden qalyptasqan dәstýr boyynsha auyldyng qyz-kelinshekteri kilemge salyp kóterip әketip jatyr. Seriler tobyndaghy san týrli óner iyeleri ózderine kórsetilgen qúrmetting qúnyn boylaryndaghy bar ónerin ayamay tógip, tolyq aqtaytyny ayan. Áriyne, olardyng ishinde ataghy jer jarghan Birjan saldyng jóni bólek, jiylghan qauymnyng taghatsyzdana kýtkeni de sol. Bayaghy, Múhang jazatynday "agha әnshining sanlaq, danghyl, zor әueni... jaylau týnining júldyzdy jaryq aspanyna shyrqap, shanshylyp әn ketip jatty".

Serining sәni men әnine yntyq boyjetken Lәilim. Elikting laghynday nәzik te ýrkek, súnqardyng balapanynday symbatty hәm taza jas aru túla boyyn biylegen búla sezimin qazaq qyzdaryna tәn batyldyqpen, dese de ibalyghy men inabatynan janylmaghan beynede әdemilep әnmen jetkizdi. Tól әnin jas súludyng tanghy shyqtay taza ýninen estigen Birjan óz ónerining ólmestigine kózi jetip, boyyn kernegen shattyq pen baqyttan kónili bosady. Súlulyq pen sezim ýshin jaralghan Seri men súludyng arasynda lap etken ghashyq oty. Kókshe baurayynyng qong týngi ormany birin-biri izdep tabysqan qos asyqty qúshaghyna alyp, syrt kózderden jasyrugha tyrysqanday. Biraq búl kez Birjannyng egde tartqan, balaly-shaghaly el aghasy bolghan alandy, asuly shaghy. Sondyqtan ainaladaghy orta men ómir talaby aqynnyng alasúrghan kýy keshken, keyipkerding ózi syryn ashqanday "ishin shoq shyjghyrghan" arpalysty halimen ymyrasyz kýreske úlasaryna qayran joq.

Tarih donghalaghy toqtausyz ainalyp, zaman beti basqa, búlynghyr arnagha búrylghan kezende kóshpeli órkeniyetting ajyramas bir sipatyna ainalghan sal-serilik dәstýrding de qadiri týsip, saltanaty tausylyp barady. Búghan deyin tabandary jerge tiymey, qayda barmasyn qauymnyng asygha kýtken qadirli qonaghyna ainalghan, jastyq dәurenning esten  ketpes jarqyn beynesi, ystyq elesi bolghan sal-seriler tobynyn  endi dýley qara kýshtin, keudesin kór basqan mylqau, qaranghy jandardyng soqqysyna jyghyluy - búryn-sondy bolyp kórmegen óreskel súmdyq, keudeni janshityn auyr qasiret edi. Basynan baghy tayghan Birjannyng da denesine qamshy tiyip, qolyna qyl arqan baylandy. Múnyng barlyghy alda kele jatqan menireu, tas keren, alapat zamannyng suyq yzghary bolatyn. Óitkeni әn týgili, sol әnning qúdyretin asyratyn qasiyetti tilding ózi qúrdymgha qúlamaq.

Saldyng kónilin jaulaghan jas arumen sezimi qimasa da sergek sanasyna jendirip, ózining de qyzdyng da abyroyyn oilap, kókiregi qars airyla qoshtasuy -  kelmeske ketken serilik dәurenimen ghana ghana emes, keshe ghana mәngilik myzghymastay bolyp kóringen qayran zamanmen, býtin bir dәuirmen qosh aitysuy ekenin aqyn biledi.

Birjandy somdaghan akter jәne osy filimning qongshy rejisseri  Dosqan Joljaqsynov ózi de әnshilik, serilik әlemining adamy bolghandyqtan shyghar, әigili atasynyng ishki jan-dýniyesi men kónil-kýiin, jalyndy sezimining syrtqa shyqqan, tebirenisti, shattyq shaghyn sonshalyq senimdi, tabighy dәl bere alghan. Ásirese, ýlken men kishi, qyz ben jigit, bay men kedey bolsyn barshagha ortaq qúdyretti әnderin oryndau kezindegi aqynnyng kónili aspanda shalqyp, júldyzben jymdasyp, ay núrymen astasyp, biyik shyndardyn, sayyn dalanyn, shalqar kólding ýnimen úlasyp ketkendey balbyraghan tanghajayyp, әserli kýiin qapysyz somdaydy. Osy biregey filim arqyly Birjan saldyng mәnilik óshpes "Lәilim", "Janbota", "Temirtas" syndy klassikalyq әnderining dýniyege kelgen әserli, ashy tarihyn túla boyynnan, tolqyghan jýreginnen ótkizesin. Áytpese, aty ghana aitylyp, kýndelikti sahnalarda oryndalyp jatqanda, olardyng túnghiyq terendigine әrkimning boylay berui neghaybyl. Osydan kelip, әn tarihy degen taqyryptyng qazirgi qogham, әsirese jas kórermender ýshin qanshalyq mәndi, manyzdy ekenin baghamdaugha bolady. Kórermen demekshi, biz barghan kinozalda on shaqty ghana adamnyng qarasy bayqalghan.

"Búl әn búrynghy әnnen ózgeshe" demelik, "Birjan sal" filimining keyingi jyldary otandyq kinoindustriya shygharghan ózge ónimderden ereksheligi kópshilik kórermen ýshin shygharylghan, sóileu mәneri men intonasiyasy kәdimgi ómirding ózindegidey tabighy - aighaysyz, úransyz, attansyz. Tandalyp alynghan akterlardyng әrqaysysy ómirdegi ózderin oinaghanday - shynayy, taza, týsinikti, sondyqtan janyna jaqyn. Búl arada Lәilim rólindegi Asha Matay qaryndasymyzdyng ónerdegi zor tabysyn moyyndaghanymyz abzal. Býgingi qala qyzynyng keshegi birde erke әri kórkem, birde qamauly hәm qapaly qazaq qyzynyng beynesine erkin ene alghanyna quandyq.

"Birjan sal"  filimi әli de jolayryqta túrghanday, beybaghdar kýy keshken qazirgi qoghamymyz ýshin taghy bir oy salarlyq salmaqty, taghlymdy tuyndy ekendigi dausyz.  Kórermen, kózaym bolynyzdar qazaq kinosynyng «Birajan saly» dýniyege keldi.

«Abay-aqparat».

FOTO: www.gdb.rferl.org