Dýisenbi, 4 Qarasha 2024
Din 620 0 pikir 8 Qazan, 2024 saghat 14:52

Din kóshbasshylary: Qanday mәseleni talqylaydy?

Foto: Viktor Feduniyn/ Kazinform

Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng VIII sezi qanday taqyrypqa arnalatyny belgili boldy.

Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylary sezi hatshylyghynyng HHII otyrysynda kelesi jyly Astana qalasynda ótetin VIII sezding negizgi taqyryby anyqtaldy.

«Kelesi jyly Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng VIII sezin ótkizetinimizdi esterinizge salugha rúqsat etinizder. Osyghan baylanysty sol sezding biz plenarlyq otyrystyng jәne tórt panelidik sessiyasynyng taqyrybyn anyqtauymyz kerek. Aldaghy segizinshi sezding ortalyq taqyryby retinde «Dinder dialogy: Keleshek jolyndaghy siynergiya» degen atau úsynylady. Qazirgi zamanda halyqaralyq úiymdar men sayasy kóshbasshylardyng beybitshilik pen qauipsizdikti qamtamasyz etu jolyndaghy mindetterdi әrdayym mýltiksiz oryndap jatpaghanyn kórip otyrmyz. Sondyqtan qazir dinning әleuetin dialogtargha yqpal etip, memleketter men halyqtar arasynda týsinistik ornatugha paydalanu búryn-sondy bolmaghan dengeyde ózekti bolyp otyr», - dedi hatshylyq basshysy – Senat tóraghasy Mәulen Áshimbaev.

Sonday-aq ol jergilikti din kóshbasshylarynyng kýshi jigerin әlemdegi irgeli problemalardy sheshu jolynda biriktiru kerektigin aitty.

«Panelidik sessiyalardyng taqyryptary da ghalamnyng kýn tәrtibinde túrghan ózekti mәselelerge arnalady. Olardyng ishinde adamzatty úiystyrudaghy jәne әlemdi ornyqty damytudaghy dinning róli, sifrlandyru dәuirinde ruhany qúndylyqtardy saqtau, ekstremizmmen kýres siyaqty mәseleler bar», - dedi M. Áshimbaev.

Hatshylyq mýsheleri úsynylghan taqyryptyng bәrin qoldap dauys berdi.

Sonymen Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng VIII sezi 2025 jyldyng 17-18 qyrkýieginde ótetin boldy. Al, hatshylyqtyng otyrysy 16 qyrkýiekke belgilendi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 836
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1077
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1021