Yqylas Ojayúly. «Oylandyrmau» oiyny
Rusi qoghamynyng el bolghaly ermek etken bir qaghidaty – qoldan qúday jasau tehnologiyasy. Patshalyq Reseyding dinmen ne ýshin araz bolghandyghyn endi týsingen shygharsyz. Sebebi naghyz Qúday túrghanda jasandy qúdaylargha sirә da oryn joq. Dinnin tanymdyq (Allagha serik qospaudyn) negizgi maqsúty da osy-túghyn.
Arghysy Nikolay, bergisi Lenin men Stalinder de jogharydaghy tehnologiyanyng kezekti ónimderi bolatyn. Endi oilanyp kóriniz, «qúday» ózining naghyz qúday ekendigin sezinu ýshin oghan qúlshylyq etushi, dәlirek aitsaq túla boyymen tәu etip tabynar tobyr kerek. Bizding әli kýnge payymday almaghan totalitarlyq rejim tabighatynyng bar qúpiyasy osy ghana.
Onyng patshagha madaq, halyqqa tamaq atty qos tәsilden túratyn qarapayym ghana mehanizmi bar. Bizdegi әleumettik atty kredittik sananyng memlekettik masshtabqa (sanagha) úlasyp, últ pen úrpaq haqynda oilay almauy da osy sózimizding aighaghy.
Oylau degennen shyghady tirshilik qazyghyna arqandalghan janbaghar halyqtyng oylau men oqugha eshqanday uaqyty da joq. Halyqty mәngilikke qúl etip sanasyna shire, taqymyna búrau salyp, tyrp etkizbey túnshyqtyrudyng ghajayyp tәsili de osy.
Rusi qoghamynyng el bolghaly ermek etken bir qaghidaty – qoldan qúday jasau tehnologiyasy. Patshalyq Reseyding dinmen ne ýshin araz bolghandyghyn endi týsingen shygharsyz. Sebebi naghyz Qúday túrghanda jasandy qúdaylargha sirә da oryn joq. Dinnin tanymdyq (Allagha serik qospaudyn) negizgi maqsúty da osy-túghyn.
Arghysy Nikolay, bergisi Lenin men Stalinder de jogharydaghy tehnologiyanyng kezekti ónimderi bolatyn. Endi oilanyp kóriniz, «qúday» ózining naghyz qúday ekendigin sezinu ýshin oghan qúlshylyq etushi, dәlirek aitsaq túla boyymen tәu etip tabynar tobyr kerek. Bizding әli kýnge payymday almaghan totalitarlyq rejim tabighatynyng bar qúpiyasy osy ghana.
Onyng patshagha madaq, halyqqa tamaq atty qos tәsilden túratyn qarapayym ghana mehanizmi bar. Bizdegi әleumettik atty kredittik sananyng memlekettik masshtabqa (sanagha) úlasyp, últ pen úrpaq haqynda oilay almauy da osy sózimizding aighaghy.
Oylau degennen shyghady tirshilik qazyghyna arqandalghan janbaghar halyqtyng oylau men oqugha eshqanday uaqyty da joq. Halyqty mәngilikke qúl etip sanasyna shire, taqymyna búrau salyp, tyrp etkizbey túnshyqtyrudyng ghajayyp tәsili de osy.
Ókinishtisi sol, «oylandyrmau» oiynynyng oiynshyghyna (quyrshaghyna) ainalghan bizderge qalghany – tek jasandy «jaratushylargha» arnap jappay jarapazan aitu. Osy jolda qasterli ghylym men qasiyetti dindi (qúran men hadisti de) ayausyz búrmalap, qasiyetsiz sayasattyng qoljaulyghyna ainaldyrdyq. Memleket sayasaty ghylym men imangha beyimdelmey, kerisinshe din men ghylymdy ózderining teris pighylyna beyimdedi. Alladan arasha deymiz, antúrghandyqtyng búdan asqan shegi bolmasa kerek. Kәdimgi perghauyndyq kep. Bizge de Músa payghambarday azattyq jarshysynyng auaday qajet ekendigin sәt sayyn sanang sezedi...
Búryn shyn bar býgin shyn,
Erteng shyn bar ýsh bólek.
Keregi joq búlardyn,
Búzylmaytyn shyn kerek.
(Shәkәrim)
«Múrtty qúday», «múrtsyz qúday», «kýn qúday»,
Mynau elge ne bop ketken qúrghyr-ay?
Pәny dýnie – perghauyndar mekeni,
Qaydasyng sen...
Rahymdy shyn QÚDAY?
Aqyl aitqysh aghalar-ay, aghalar,
Auyzyna shomyldarghan kýn-aydy.
Qyzyl tilmen Alla esimin aighyzdap,
Aldamanyz Qúdaydy.
Topas tanym jaryghy joq týn dese...
Túrghynymyz sol týrmening endeshe.
Tórt ayaqty januar ghoy adamzat,
TÓRT KÓZ týgel kórmese.
Tóbe kózding bezder ósip týbinen,
Sýrdim solay su qaranghy ghúmyr men.
Adamzatqa oralady ShYN QÚDAY
AR deytúghyn
QAUYShQAN KÝN ÚGhYMMEN.
Abai.kz