Qazaqstannyng memlekettik rәmizderi – halqymyzdyng últtyq maqtanyshy, tәuelsizdikting nyshany. Kók tu, Eltanba jәne Ánúrannyng әrbir elementi tereng maghynagha iye, olar elimizding tarihy men ruhyn beyneleydi. Qazaq halqynyng bay múrasy, keng baytaq jeri men erkindikke degen úmtylysy osy rәmizder arqyly kórinis tabady.

Qazaqtyng kók Tuy – Qazaq shanyraghynyng biyiktiginin, jaryq kýnining simvoly

Qazaqtyng kók tuy – últtyq birliktin, erkindik pen egemendikting simvoly. Tudyng aspan týstes kógildir reni halqymyzdyng beybit aspanyn, erkin ómirge degen úmtylysyn beyneleydi. Qazaqtyng kóne dәuirlerden beri aspanmen tyghyz baylanysty senimderi men kóshpeli mәdeniyeti kók týs arqyly kórinis tabady. Ol biyikke samghaghan halqymyzdyng ashyq bolashaqqa degen senimin bildiredi.

Tudyng ortasyndaghy kýn beynesi – jana ómirding bastauy men mәngilik tirshilikting simvoly. Kýnning sәuleleri tirshilik ataulynyng bastauy, jaryq pen jylulyqtyng kózi retinde beynelengen. Kýn astyndaghy qyran qús – erkindik pen kýshting simvoly. Búl qyran, baytaq qazaq jerining qorghaushysy sekildi, elimizdi biyikke kóterip, keng aspan astyndaghy tәuelsizdigimizdi saqtap túr. Qyran qús – qazaq halqynyng erkindik sýigish ruhynyng kórinisi.

Qazaq Ánúranynyng sózi – Qazaq dalasynyng baytaqtyghy simvoly

Qazaq Ánúranynyng sózi әrbir qazaq azamatynyng jýreginde otangha degen sheksiz mahabbatty oyatyp, elding keng baytaq dalasyna degen maqtanysh sezimin úyalatady. Ánúrannyng mәtininde qazaq halqynyng tarihy taghdyry, onyng batyrlyq joly men erkindikke degen mәngilik úmtylysy beynelengen.

«Mening elim, mening jerim» degen joldar qazaq dalasynyng úlylyghyn, onyng kendigin kórsetedi. Ánúrandaghy sózder Qazaqstannyng alyp aumaghyn, onyng tabighy baylyghy men halqynyng tektiligin dәripteydi. Árbir tyndaghan adam osy sózder arqyly tughan jerge degen sýiispenshilikti, erkindik pen egemendikti sezinedi. Baytaq qazaq dalasy Ánúran sózderinde halyqtyng birligin, tútastyghyn aiqyn suretteydi.

Qazaq Ánúrany muzykasy – Qazaq dalasynyng asqaqtyghynyng simvoly

Qazaq Ánúranynyng muzykasy – halqymyzdyng jýrek týkpirinde saqtalghan erkindikke degen úmtylystyng muzykalyq kórinisi. Ánúrannyng әueni tyndaushynyng ruhyn kóterip, últymyzdyng batyrlyq jolyn eske salady. Onyng asqaq әueni elding bay tarihyn, onyng asqaqtyghy men úlylyghyn beyneleydi.

Muzykanyng әrbir notasy qazaq halqynyng ishki quaty men tәuelsizdik jolyndaghy kýresin, biyik armandaryn kórsetedi. Ánúrannyng әueni alysqa úmtylghan keng daladay keng jәne asqaq. Áuen elding úly bolashaghyna degen ýmitti úshqyndap, әrbir azamattyng jýregine patriottyq ruh beredi.

Qazaqtyng Eltanbasy – Qazaq dalasynyng kóne tarihynyng simvoly

Qazaqtyng Eltanbasy – bayyrghy tarihymyz ben mәdeniyetimizding simvoly. Eltanbadaghy negizgi element – shanyraq. Shanyraq – qazaq halqynyng ómirining negizi, últtyq bolmysynyng týp qazyghy. Ol halyqtyng birligi men tútastyghyn, ortaq ýidi, ortaq bolashaqty bildiredi. Shanyraqtyng ainalasyndaghy uyqtar birlikti bildiretin halyqtyng aiqyn beynesi.

Eltanbada beynelengen qanatty túlparlar – batyrlyq pen qaysarlyqtyng simvoly. Olar qazaq halqynyng bayyrghy kóshpeli mәdeniyetin, erkindik pen tәuelsizdikti anghartady. Túlparlar elding damu jolyndaghy shabyt pen kýsh-quatty bildiredi. Eltanbanyng jogharghy jaghyndaghy júldyz – Qazaqstannyng ashyq bolashaqqa degen úmtylysyn kórsetedi, al «Qazaqstan» degen jazu memleketimizding biregeyligin kórsetetin basty belgi.

Qorytyndy

Qazaqtyng memlekettik rәmizderi – el tarihynyn, mәdeniyetining jәne últynyng ruhynyng kórinisi. Kók tu – tәuelsizdik pen beybit ómirding simvoly, Ánúran – dalamyzdyng baytaqtyghy men ruhany kýshin beyneleydi, al Eltanba – qazaq halqynyng kóne tarihy men birligin suretteydi. Búl rәmizder halqymyzdyng bolashaqqa degen ýmitin, maqtanyshyn jәne últ retinde biyik maqsattargha jetuge degen úmtylysyn kórsetedi. Qazaqstannyng әrbir azamaty búl rәmizderdi qúrmettep, maqtanyshpen kóterip, elining bolashaghy ýshin enbek etui tiyis. 

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz