Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Abay múrasy 1120 4 pikir 23 Qazan, 2024 saghat 11:22

Otarlau zany jәne Abay poeziyasy

Suret avtordyng múraghatynan alyndy.

«Qazaqstan qalay otarlandy?» degen әli kýnge týiini tarqatylmaghan mәselening biri siyaqtanady maghan.

Tarih pәnining oqulyghy: «Qazaq handyghy 18-ghasyrda birtútas memleket retinde ómir sýruin toqtatyp, Resey imperiyasynyng bodandyghyna tap boldy. Sóitip, últymyz tarihynyng ýsh ghasyr jalghasqan otarshyldyq dәuiri bar» deydi. Búl kónil kónshitpeytin tújyrym. Nege? Sebebi, 19-ghasyrda halyqtyng ómiri, sanasy men minezi qalay ózgergenin Abay shygharmashylyghy boyynsha sarapqa salsaq, bóten uaqyt, ózge  panorama shygha keledi. Janaghy tújyrym әuelde jartylay bodan, onan song ghana tolyq bodan bolghandyqty ainalyp ótkendik. Tabandy patshalyq Reseyding shekara aumaghyna әskery bekinister salghan uaqytyna ghana tireu. Kózimning jetkeni sol, qazaq dalasyn tolyq otarlau patshalyq Reseyding 1868 jylghy «Jana zakon» boyynsha iske asqan. Demek, otarshyldyq dәuirding esebin nege osy datadan bastamasqa? Tómende Qúnanbay men Abay zamanyn salystyra otyryp, osy payym dúrystyghyn dәleldemekpin. Jas úrpaq sanasy dúrys qalyptanuy ýshin búl manyzdy sharua degen oidamyn.

Kópke ayan, Abay tónkerilip, qúbylghan jana dәuirde ghúmyr keshti. Ákesi Qúnanbay qaymaghy búzylmaghan eskilikting perzenti. Ekeuining joly nelikten eki aiyrym boldy? Múny týsinuge aldymen Qúnanbay zamanyna toqtalayyq. Áleumetting psihologiyasy, túrmys-tirshiligi túrghysynan qarasaq, әlemning әmirshisi Shynghyshan men onyng úrpaghy han Abylaygha deyingi bes ghasyrda Úly Dala tósinde radikaldy ózgeris bolghan emes. Dalalyqtar túraqty ómir sýrdi. Qazaq handyghy shanyraghyn alghash shayqaltqan – patshalyq Reseyding 1822 jylghy «Stepnoe polojeniye» atty ustavy. Ol boyynsha qazaq dalasy okrugke bólinip, okrug bastyghy agha súltan, orynbasary orys sheneunigi boldy (halyq ony «mayyr» deydi). Mәsele sonda, búl ustavty otarlau zany demektik orynsyz. Oghan tartpaydy. Yrqy da, taghdyr tizgini de qazaqtyng óz qolynda boldy. Aytalyq, agha súltandy el juandary ózderi saylap otyrdy (tas salu qúqyghy boyynsha).

Sóitip, 1822-1868 jyldary handyq joyylyp, ornyna agha súltandyq biylik keldi. Qazaq eli atalghan ustavqa sәikes basqaryldy. Biraq búl reforma qalyng búqarany astan-kesten etken joq. Yaghny qarapayym halyqtyng ózgergen týgi de joq. Dalalyqtardyng túrmysy, salt-sanasy men minez-qúlqy, yaghny syrtqy da ishki ómiri bәz-bayaghy qalpynda qaldy. Kýlli dau-damaylar eskilikti jolmenen, ghúrpylyq zandarmenen sheshilip jatty. Eng bastysy, kýshindegi zangha sәikes jerinin, ózen-suynyng egesi de qazaqtyng ózi bolyp esepteldi.

Qazaq handyghynyng zandary 1868 jylgha shekti kýshinde qalghanyna dәlelder alayyq.  Kópke ayan, Kengirbay, Yrghyzbay, Óskenbay qoldanghan Tobyqtynyng jerin keneytu sayasaty osy elding starshyny bolghan Qúnanbaygha kóshti. Ol emin-erkin jalghastyrdy.  Tobyqty ishindegi talay ata, ru óz ornyn ekinshige berip, ózderi Qúnanbay kórsetken jerlerden jana kýzeu, jaylau, qystau alysty. «Tobyqty rulary Qúnanbay túsynda ýlken audarysqa týsken. Búl audarysty jasaushy Qúnanbay» – dep jazady Múhang Abay ómirbayanynyng alghashqy núsqasynda. Sol siyaqty polyak Adolif Yanushkevichting estelik kitabynan ayan, 1847 jyldary súltan Baraq pen by Qúnanbay syndy túlghalar tannyng atysy kýnning batysyna deyin mәjilis qúryp, eldik isterdi sheshumen bolady (aty-shuly Qodar-Qamqa oqighasy sonyng biri ghana). Qazaq dalasynda meshit, medreseler kóptep ashyluy da kóp jaydy anghartsa kerek. Mәselen, Semey qalasynda Tinibay Kaukenúly jәne tatar kópesteri, Kókpekti ónirinde Tana myrza Tilemisúly, Qarqaralyda Qúnanbay Óskenbayúly meshit-medrese saldyrtty. Qay qaysysy da 1868 jylghy «Jana zangha» deyingi qúrylystar. Atalmysh zang kýshine engennen song Semey ónirinde birde-bir meshit ya medrese boy kótergen emes.

Sonymen, qaytalap aitqanda, patshalyq Reseyding «Stepnoe polojeniye» atty ustavy dәuirinde (1822-1868 jj.) dalalyqtardyng kýlli túrmys-tirshiligi óz zanymen jәne ghúrpylyq әdet-saltymen basqaryldy. Eldi Ábilpeyiz (Janasemeyde halyqaralyq aiyrbas bazaryn ashqan súltan), Baraq, Qúnanbay siyaqty jaqsylar biyledi. Ázirge qazaq eli «Reseyding anyq baurap alghan otary» (Áuezov) bolghan joq. Boldy, bitti. El bodan ba, әlde bodan emes pe? Anyqtaushy kriyteriy – qazaq bolmysy, el-júrttyng ishki ómiri bolsa kerek-ti. Áskery bekinisterge bola, oqulyqtarda «ýsh ghasyr bodan boldyq» dep sanagha tanbalaghannan ne útpaqpyz?

Endi HH ghasyrdyng ekinshi jarymyndaghy qazaq halqynyng tarihy hәline keleyik. Múhang Abaydyng alghashqy ómirbayanynda Qarqaraly okrugine agha súltan  bolghangha deyingi Qúnekeng ómirine toqtala kele, Abay da әkesining jolyn qughanyn: «Sonymen, Abay 70-shi jyldargha sheyin bir jaghy әkesining yghynda bolsa, ekinshi jaghynan sol әkesining basyndaghy mindetterdi barlyq jaularymen, barlyq talas-tartystarymen týgelimen óz basyna audaryp, óz mindetine ala bastaydy» dep kórsetedi. IYә, Abay atqa mingende mýldem basqa dәuir ornyqty.

Múhang «70-shi jyldar Abay el isin әkesining qolynan aldy» degeni – 1868 jylghy «Jana nizam (zakon)» degen zang kýshine engenin aitqany. Ol boyynsha qazaq dalasy okrug ornyna guberniyagha bólindi. Guberniya uezge, uez bolystargha bólshektendi. Keshegi krepostnoy orys sharualary qazaq dalasyna aghylugha mýmkindik aldy. Nege? Óitkeni, jana zang qazaq jeri memlekettik menshik dep jariyalady. Saldary eng auyr soraqylyq, halyqtyng ómiri tek qana aq patsha zanyna baghynyp, bәrin orys úlyghy retteytin bolyp bekitildi. Bir sózben aitqanda, qazaq eli «Reseyding anyq baurap alghan otary» bolyp, otarlyq qamytyn tolyq kiydi. Abay zamanynyng ereksheligi, mine, osy!

Sóitip, Jana zang qazaqtyng minezi hәm túrmysy radikaldy ózgeruine әkeldi. Onyng zobalany birden emes, on jylday uaqyt ótkende ghana su betine shyqqan edi. Abay 1879-1880 jyldary «Jana zakon» atty úzaq ólenin jazyp, qazaqtyng qúrdymgha bet alghanyn janayghayymen jetkizedi (ókinishke qaray, búl qúndy tuyndy Abaydiki emes delinip, jinaqtardan syrt qaluda).  Jana zang saldaryn әshkereleu 1884-1886 jj. poeziyasyn da kóktey ótedi. Mysalgha:

Jamandar qyla almay jýr adal enbek,
Úrlyq, qulyq qyldym dep qaghar kólbek.
...Alys-jaqyn qazaqtyng bәri qanghyp,
Ayamay birin-biri jýr ghoy andyp.
Ant iship kýnde bergen jany qúrysyn.
Qysqa kýnde qyryq jerge qoyma qoyyp,
Qu tilmen qulyq saughan zany qúrsyn!
...Osy kýnde osy elde dәneme joq
Meyir qanyp, mәz bolyp quanarlyq.
...Ózderindi týzeler dey almaymyn,
Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn,
...Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym,
Mineki, búzghan joq pa elding siqyn?

Osy aitqandary Abaydyng qazaqty synap, minegeni delindi. Búl – keshegi kýn. Býgingi tanda jas buyngha aqyn soyyldyng úshyn otarlyq sayasatqa baghyttaghan, qaulaghan úrlyq, qulyq imperiyagha bodandyq saldary dep úqtyrsaq dúrystyq. Óitkeni, elding siqy nebary 15-20 jylda búzylghanyn aqynnyng kózi kórdi. 1890 jylghy «Bay seyildi» óleninde: «Elde jaqsy qalmady» dep kýrsinedi. Búrynghy el ishi «sen túr, men atayyn» deytin jaqsy-jaysangha toly edi. Mysalgha «Abay joly» epopeyasynda Qúnanbay ainalasy, el jaqsylary (Qaratay, Sýiindik, Baydaly, Baysal, Bójey, Bayqúlaq, Bitimbay, Janqoja, Bayúzaq t.b.) kýn úzaq kenes qúrudan bosamay, el júmysyn tyndyryp jýrmey me. Jýz qúbylghan uәdesizdik, jalaqorlyq, birin-biri andu, aramdyqty ep kóru, qu, pysyq atanu siyaqty nashar minezder órshy almady, nebir qisyq-qynyr ebin tauyp, jónge salyndy. Abay túsynda osynau dala demokratiyasy, yaghny halyqtyng ózin-ózi basqaruy alghash ret kózden búl-búl úshty. Jana zang túsynda qalyptasqan kelesi atqaminer orta (Orazbay, Jiyrenshe, Abyraly, Dýtbay, Kójekbay, Áben, Jaqsylyq t.b.) aldynghylarday «bir peyildi», «irgeli» bola almady. Orys úlyghynsyz ózdiginen eshtene sheshe almaghan bolys, biylerden ne qayyr? Olardy tek oryndaushy-funksioner de de qoy.

Mine, osy aitylghandar Qúnanbay men Abay eki jolmen jýrip, eki basqa zang ayasynda biylik qúrghanynyng aiday aighaghy. Qúnekeng úzyn arqan, keng túsau zamanda, Abay 1868 jylghy otarlau zany qyspaghynda ómir keshti. Áke men balanyn, Múhang aitqanday, «eki týrli zamannyng tuyndysy» boluy osymen óz týsinigin tabady.

Otarshyl biylikting bet-perdesin túnghysh sypyrghan jan – Abay degen oiymyzdy bekite týseyik. «Qartaydyq, qayrat qaytty, úlghaydy arman» óleninde bay, by men bolys, elubasy,  tipti jas balagha shekti búl kýnde alarman dey kele:

Júrt jýr ghoy aramdyqty ep kórem dep,
Toqtau aitqan kisini shet kórem dep.
Bar ma eken jay jýrgen jan qanaghatpen,
Qúdaydyng óz bergenin jep kórem dep? -

degen saual tastaydy. Aramdyqty tiyatyn biyler edi, olardyng siqy mynau:

El jamaghan biyler joq,
El qydyryp sandaldy.
Qyzyghy ketken el baghyp,
Qisyny ketken sóz baghyp (1886).

Qúr sandalghan biyler uaqyt óte kele, para alugha tóselip aldy:

Ósimge qol jaydy,
Tay alyp serkeshke.
Almasa ol taydy,
Dap-dayyn kórmeske.
Kedey by jantaydy
Sauyr men órkeshke.
Saumaqqa ol baydy,
Keneser by keshke (1894).

Mine, Abay poeziyasy – biylerding birtindep býlinuining ainasy.

Qarapayym qalyng júrt endi kimge jýginbek? Ádilettilik saqshysy oyaz ben sot (sudiya)  bolsa kerek-ti. Búlar turaly «Jana zakon» óleninde Abay:

Oyaznoy men sudiya – endigi úlyq,
Olardyng jalaqysy tym-aq tolyq.
Erki joq el, iyen mal kez bolghan son,
Olar qylmay qala ma astamshylyq? –

deydi (ózi bolys bolghan oishyl astamshylyqty bilmese aita ma).

Kórip otyrsyzdar, Abaydyng әleumettik poeziyasy  dәstýrli el biyleu jýiesi astan-kesteng bolghanyn jetkizedi, sonday-aq, eldi alatayday búzghan otarlau zany ekenining dәleli boluymen de qúndy.

Abaydyng 1909 jylghy túnghysh jinaghynda «Halyq turaly» delingen ongha tarta ólenge jasalghan sholudan shyghar qorytyndy: qazaq anyq bodan el boluynyng bastauy – «Jana zakon» zany. Patshalyq Resey zenbiregin sýiretken  әskerimen jerimizdi jaulap alsa, elding ózin zan-zakonimen otarlap, baurap alghany shýbәsiz. Qaymana qazaq qashan, qalay búzyldy? Ghalymdar izdep taba almay jýrgen osy saual jauabyna «oghan men sebepker» dep «Jana nizam» zany súranyp-aq túr. Al, әzirge moyyndalmay jýrgen «Jana zakon» óleni  35 jastaghy Abaydyng otarshyldyqqa qarsy alghashqy ýni!

«Patshalyq otarlau sayasaty, – deydi Múhan, – qazaq halqynyng jerin alghanda, onyng shúraylysyn, sol patshalyqtyng ong qoly bop sanalatyn kazak-orystargha, pomeshikterge, әr aluan óndiris ornatqan kapitalisterge, chinovnikterge alyp berdi. ... Orys sharualary qalyng top bolyp, Qazaqstangha auysyp kele bastaydy. Qazaq eli patshalyq Rossiyanyng anyq baurap alghan otary boldy» (M.Áuezov. Abay Qúnanbayúly. Monografiya. – Almaty, 1995. – 5 bet).  Úly jazushy «Jana zakon» - soyqandy zang degendi osylay andatqan. Reti kelgen song aitqan jón, halyq týzele me, ya búzyla ma, ony basqa emes, dúrys zakon sheshedi. Abaygha jýgineyik: «Men eger zakon quaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim» (37-sóz). Kórdiniz be, «qolymda biylik bolsa» demegen, «zakon quaty bar bolsa» degen. Zandy biylikten joghary qoyghan. Eger býgingi bizder de zan-zәkónge arqa tiremesek, el kýtken týbegeyli ózgeristerding boluy neghaybil!

Qazirgi tanda mәsele terenine ýnilmey ýstinen qalqyp: «Abay orysshyl bolghan, aq patshagha qarsy jaq ashpay, onyng biylik jýiesine adal qyzmet etken» dep jarapazan aityp jýrgender barshylyq. Sondyqtan osy mәselege toqtala ketpekpin. Birinshiden, jigit aghasy Abay jer audarylghan, sayasy jalamen qudalanghan jandarmen kóp syrlasqan. Sondyqtan qatang senzura jәiin, mәselen, «qulyq saughan zany qúrsyn»  degen bir auyz sózine bola, itjekkenge aidalu qaupin jaqsy bildi. Áytse de, otarlyqqa qarsylyq, oghan laghyneti túnghan astarly ólenderi az emesin andap otyrmyz. Ekinshiden, otarlyq jýie jalghyz qazaqty emes, býkil jer-jahandy orap aldy. Áldi әlsizdi ezip janshydy. Tipti Indiya siyaqty alyp elder de qolyna qaru alyp, kýrese almady. Osyny kórip-bilip otyrghan Abay:

Týzetpek edim zamandy,

Ózimdi tym-aq zor tútyp, –

degen әuelgi rayynan bas tartqan. Nege? Sebebi, otarlyq kesapattan qarusyz qútyludyn, halyq pen halyqty tenestiruding Qúday salghan joly baryn kóre bildi. Ol – ghylym-bilim joly (ony keyingi alashshyl jastar ýlgi etti). 1890 jyldan bylayghy shygharmashylyghy zamandy týzeuge, adamnyng minezin synaugha emes, onyng jan dýniyesine jaryq týsiruge baghyttap, jantanu ilimin qalyptaugha júmsalghany sondyqtan. Sóitip, Abay tau kótergen Tolaghay siyaqty jalghyz ózi-aq últtyng oi-sanasy, tili men әdebiyetin búryn-sondy bolmaghan jana dengeyge kóterdi. Mine, osynau Jaratqan IYemizding Konfusiy, Gete, Shekspir syndy qazaqqa bergen jarqyn geniyin jazyqty qylu mýmkin be? Mýmkin eken...

«Abay patshagha qarsy kýrespegen, orysshyl bolghan» dep jýrgenning biri – Múhametkәrim Qojyrbayúly degen aqtaulyq jurnalist. Ol «Abaydan ýlgi alghan alash arystarynyng taghdyry» atty maqalasynda qazaq oqyghandarynyng orystan әiel aluy otarlyq jýiening saldary dey kele, múny Abaydan kóredi.    Ári qaray: «Tәuelsiz el bolghanymyzgha 32 jyl bolsa da... elimizdegi 5807 mektepting 1885 mektebi taza orys tilinde, 2147 mektebi aralas. Aralas degen aty bolmasa, kileng orystildi» deydi. Soraqylyqtyng kókesi osy, әriyne. Biraq oghan Abaydyng qatysy qansha? Dekolonizasiya sayasaty bolmaghanyna osydan 120 jyl búryn qaytqan danany kinәli etsek jetisken ekenbiz! Ruhany katastrofany, imperiyalyq úrdajyq saldaryn Abaydan kórip, halyqty adastyrmayyq, aghayyn!  Negizi, últtyng ruhany ústazyn tәrki etu – almagha týsken qúrt siyaqty. Zardaby orasan. Kýlli ruhaniyat pen tәrbiyeni ishten kemirip, soldyrady. Sondyqtan Abaygha qarsy shabuylgha, qaradýrsin jalagha tosqauyl qoyatyn, hakimge tas atqan shirkinderdi zang aldynda qatang jauapqa tartatyn uaqyt keldi degen oidamyn.

1868 jylghy otarlau zanyna qaytyp oralayyq. Imperiyanyng әuelgi 1822 jylghy zany (ustavy) boyynsha handyq biylik agha súltandyq biylikke auysty, biraq onan qazaqtyng jan dýniyesi jýdegen de, tógilgen de joq. Aq patshany  Kenesary han kóterilisi (1837-1847) qatty shoshytqany belgili. Sondyqtan qulyq-súmdyghy mol, qazaqqa endi bas kótertpeytin «Jana zakon (nizam)» dayarlaugha tapsyrys berildi. Úly Abay bolystyq qyzmetti osy «jana zakon» túsynda atqardy, bar bәlening basy dep ony jete tanydy. Alayda kenestik senzura «Otarlau zany jәne Abay poeziyasy» degen taqyrypqa qara qúlyp saldy. Aytqyzbady. Turasyn aita almaghan Múhang da: «Qúnanbaydyng kim bolghanyn bilmesek, Abaydyng kim ekenin bilu de qiyn. Búlardyng qay-qaysysy bolsa da zamannyng tuyndysy. Birde zamannyng úly bolsa, birde sol zamannyng qúly da bolghan» degen emeuirinmen ghana shekteledi.

Sonymen, toqsan sózding tobyqtay týiini: jer-jahangha «orysqa ýsh ghasyr bodan boldyq» dep jar salu aqiqattan alshaq әri paydasyz nәrse. Qazaq eli tolyq maghynadaghy otar el bolghany 1868 jyldan dep tarihshy ghalymdar moyyndasa qúba-qúp. Abay poeziyasy osy datany shegeleu kerektigining búltartpas aighaghy. Eski zang ótti, ketti, ony qozghau neme qajet dersiz, bәlkim. Tabangha kirgen shógirdi suyryp alu onay, al sansyraghan sanany sauyqtyru, ondaghy qara tanbalardy óshirip, ruhymyzdy kóteru qiynnyng qiyny. Tәuelsizdik dәuirde osyghan kóz jetti. Otarlau zany 150 jyl boyy qazaq elin ishten iritip-shirite kele, últty agoniyagha jetkizdi qazir. Búl qate payym ba, onyng izinen, tatynan qoghamdyq sanamyz aiyghyp, tazaryp boldy ma, әlde? Múnyng jauabyn oqyrmannyng ózine qaldyrghan jón bolar degen oidamyn.

 Asan Omarov,

abaytanushy

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1667
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2045