«Aq jol» 2025-2027 jyldargha arnalghan budjet jobasyn qoldamady. Biz portal oqyrmandaryna partiya tóraghasy Azat Peruashevting bayandamasyn úsynyp otyrmyz:

Azat Peruashev, Mәjilis deputaty, «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy:

- Preziydent Q.Toqaev «Ádiletti Qazaqstannyng ekonomikalyq baghdary» atty 2023 jylghy joldauynda birneshe manyzdy tәsildi atap kórsetkenin eske salghan dúrys dep sanaymyz. Ýzindi keltire keteyin:

«Qazirgi kezende elimizding quatty óndiristik negizin qalyptastyru jәne ekonomikalyq ózin-ózi qamtamasyz etu eng manyzdy mindet».

«Jana óndiristik sayasat arqyly biz damudyng basqa sapaly ýlgisine kóshuimiz kerek» jәne t.b.

Biraq is jýzinde úsynghan budjet jobasynda budjet sayasatynyng baghyttarynda da, qúraldarynda da erekshe ózgeris bolghan joq.

IYә, keybir parametr boyynsha prosent ózgergen bolar, alayda ol jaqsy jaqqa qaray emes.

Biraq jeke payyzdardy emes, preziydent aitqanday negizgi tәsilderdi, ekonomikalyq modelidi ózgertu kerek.

Onyng ornyna Últtyq qor qarjysynyng tausyluyn ghana kórip otyrmyz.

Eger biyl qarajat aludyng úlghangyn búryn-sondy bolmaghan su tasqynymen jәne býlingen infraqúrylymdy qalpyna keltiruge júmsalghan shyghyndarmen aqtaugha bolatyn bolsa, odan arghy transfertter kóp kýmәn tudyrady.

Mәselen, 2025 jyly 3 trillion 300 milliard tenge kóleminde nysanaly transfert tartu josparlanuda.

Osy orayda, osydan tura bir jyl búryn ýsh jyldyq budjetti talqylaghanda siz ben biz, әriptes deputattar, Ýkimettin 2025 jyldan bastap Últtyq qordan beriletin nysanaly transfertterden tolyq bas tartu turaly josparyn qoldaghanymyzdy eske saludy qajet dep sanaymyz.  Biz bekitken ýsh jyldyq budjette 2025, 2026 jyldarda búl baghanda 0 sany túr.

Al, endi nólding ornyna, ayaq astynan 3,3 trillion shyghyn.

Osy orayda, QR Budjettik kodeksining 23 b.tek eki jaghdayda ghanaÚlttyq qordan nysanaly transfert jasaugha rúqsat etedi: ekonomika qúldyraghan kezende daghdarysqa qarsy baghdarlamalardy, qarjylandyrudyng balama kózderi bolmaghan jaghdayda әleumettik baghdarlamalar men infraqúrylymdyq jobalardy qarjylandyru ýshin.

Alayda, ýkimet daghdarysqa qarsy baghdarlamasyn da, ózgelerding barlyghy baqylap otyrghan daghdarystyng bary turaly da mәlimdegen joq.

Al, bizding oiymyzsha, qarjylandyrudyng balama kózi bar jәne "Aq jol" fraksiyasy әrdayym budjetti talqylaghan kezde sol turaly aityp keledi. Iri múnay-gaz jobalary boyynsha ónimdi bólu turaly kelisimderding (ÓBK) sharttaryn jariya etip, qayta qaraudan, bankterge әdil salyq saludan bastap - kvaziymemlekettik kompaniyalar men "Samúryq-Qazyna" qorynyng qazirgidey 10-12% emes, joq degende 70% dengeyindegi aqylgha qonymdy kirisin budjetke audaruyna deyin.

Taghy bir aita ketetin jaghday, byltyr biz Últtyq qordyng aktivterin 2025 jyly 80,7 milliard dollar kóleminde jinaqtaudy qamtamasyz etu jónindegi ýkimetting josparyn bekittik.

Endi biz 2025 jyly Últtyq qorda 80,7 emes, 62,2 mlrd bolatyna kelisuimiz kerek eken, yaghni, 18,5 milliard dollargha az.

Alayda, 18,5 mlrd dollardyng qayda ketkenin jariya etilmeydi, Últtyq qordaghy múnday jetispeushilik qaydan shyqty, oghan naqty kim jauap beredi?

Iya, byltyrghy jyly budjet jobasyn basqa ýkimet әzirlegen dep syltauratugha bolatyn shyghar, biraq, "Aq jol" fraksiyasyn múnday týsindirmeler qanaghattandyrmaydy.

Ministrlerding tegine qaramastan, memleketting ekonomikalyq sayasaty birizdi boluy kerek, oghan qosa ýkimetting búrynghy da, býgingi de qúramy bir partiyadan jasaqtalghan.

Oghan qosa, ýkimet sýienetin preziydentting jyl sayynghy Joldaulary bir-birin joqqa shygharmaydy, kerisinshe, tolyqtyryp, damytyp ghana otyrady.

Jalpy memlekettik qaryzdyng ósuqarqynyda súraqtar, tipti alandaushylyq tudyrady.

Nesiyelerdi óteu jәne olargha qyzmet kórsetu shyghyny 2025 jyly birden 20% artyp, 6,1 trln tengeni qúraydy. Búl respublikalyq budjetting barlyq týsimderining 38%-yn (Últtyq qordan týsetin transfertterdi qospaghanda) qúrap, memleketting tólem qabilettigining tәuekelin arttyrady.

Alayda, qaryzgha bireuding aqshasyn uaqytsha alghanmen, әrdayym ózinning aqshannan mәngilikke qaytarasyn.

Búl rette budjet jobasynda qaryz qarajatyn qanday mólsherlememen, qanday merzimge, qanday kózden tartu josparlanyp otyrghany turaly aqparat ashylmaghan. Búl budjet tapshylyghyn jabudy qosa alghanda qaryz aludyng ashyq emestigin kórsetedi.

Últtyq qor jaghdayyndaghyday, múnday tәsil men múnday tәbetti bekitip, yaghni, zandastyryp berudi úsynu belgili bir kýmәn tudyrady.

«Aq jol» dempartiyasyn, әsirese, qúldyrap ketken shyghyngha júmsalatynshyghystyng úlghangymen kiris bazasyn qúraytyn qarjylandyrudyng qysqaruy arasyndaghy alshaqtyqtyng ósui alandatady.

Osylaysha, әleumettik salagha shyghysty 15%-gha – 2024 jylghy 9,9 trillionnan 2027 jyly 11,4 trilliongha deyin arttyru úsynyldy.

Al, naqty sektordy qarjylandyrudy kerisinshe 30 payyzgha derlik – 3,1 trillionnan 1,8 trilliongha deyin qysqartudy úsynyp otyr.

Múnyng bәri ekonomikanyng negizgi prinsiypine qayshy keledi. Óndiristing simmetriyalyq ósiminsiz shyghyndy úlghaytu - inflyasiyalyq bomba jәne importqa tәueldikti nyghaytu sanalady.

Demek, Últtyq bank bazalyq mólsherlemeni kóterudi jalghasyp, nesiyeler boyynsha tonaushylyq payyzdar saqtalyp, múnday payyzdyq mólsherlemedegi investisiya tiyimsiz bolyp, tenge baghamy túraqsyz bolatynyn bildiredi.

Bizding oiymyzsha, múnyng barlyghy preziydent aitqan quatty óndiristik negizdi qalyptastyru, ekonomikalyq ózin-ózi qamtamasyz etu nemese damudyng sapalyq ýlgisine kóshu mindetterine sәikes kelmeydi.

Odan bólek, memleketting budjettik sayasatyndaghy múnday auytqudyng zandy saldary baylar men kedeyler arasyndaghy әleumettik alshaqtyqtyng odan әri úlghangyna әkep soghady.

Shaghyn jәne orta biznesti qoldau tәsili de óte paradoksaldy jәne týsiniksiz bolyp kórinedi.

Osylaysha, basym jobalardy kreditteu ýshin (087-baghdarlamasy boyynsha) qarjylandyru 2025 jylghy 198 mlrd tengeden 2027 jyly 263 mlrd tengege, yaghni, 30%-dan astamgha deyin ósedi.

Búl rette qarjylyq qoldau sharasyn alatyn kәsipkerlik subektilerining sanyn biylghy 2024 jyldaghy 7 myn subektiden 2025 jyly 1 myngha jәne 2027 jyly 1300-ge deyin, yaghni, birden 6 esege deyin qysqartu úsynylady!

Eger basymdyqty ózgertu jәne kez kelgen kәsipkerlerdi qoldaudan iriktelgen, әsirese serpindi jәne quatty kәsiporyndardy qarjylandyrugha kóshu turaly aitatyn bolsaq, búl qayshylyqtyng týsindirmesi bolar edi.

Biraq búl boljamdy dәl osy kәsiporyndardyng jana júmys oryndaryn qúru josparlary joqqa shygharady. Biylghy 3 mynnan 2027 jyly 1100 júmys ornyna deyin - bir kәsiporyngha 1 jana júmys ornynan da az.

Búl serpindi nemese erekshe manyzdy jobalar emes, barlyghy búrynghyday. Biraq endi 7 myng kәsiporyn emes, 1 myn, esesine 7 ese kóp qarajat alady.

Búl «tandaulyq» keybir tandaulylar ýshin bәsekege kelmeytin artyqshylyq tughyzatyny anyq jәne qújatta atymen joq baghdarlamany retteudi tensheudi qajet etedi.

Jalpy, úsynghan qújatta iydeyalardyng ghana emes, shyn mәninde ózgeris jasaugha degen erik- jigerding de azdyghy anyq kórinip túr.

Biz birqatar salalarda pozitivti nәtiyjege qol jetkizgen Ýkimetting erik-jigerin kórip otyrmyz, ol turaly, mysaly, keshegi Ýkimet jiynynda da aityldy.

Alayda, joghary atalghan qayshylyq búl nәtiyjening qalyptasqan jaghdaygha baylanysty ghana bolyp jatyr degen oy qalyptastyrady, onyng basty kepili biznesting tabandylyghy men iskerligi.

Jogharyda aitylghandardyng negizinde «Aq jol» fraksiyasy úsynylghan budjet jobasyn qolday almaydy.

Ýkimetting praktikalyq júmysy myna qaghazda jazylghan jobadan góri, búdan da nәtiyjeli bolady dep ýmittenemiz.

Abai.kz