Qazaqtyng birtuar aqyny Núrjan Naushabayúlynyng shygharmashylyghy turaly mәlimetter jәne keybir nazymdary men taqpaqtary «Qazaq әdebiyetining tarihyna», әueli «Ýsh ghasyr jyrlaydy», keyin «Bes ghasyr jyrlaydy»  antologiyasyna engizildi. Onyng esimi ensiklopediyalar men әdeby anyqtamalyqtardan oryn alghany da kópke belgili.

Núrjan aqynnyng kózi tirisinde jaryq kórgen kitaby ýsheu: «Manzúmat qazaqiya» (1903 jyl), «Júmbaq. Núrjan men Saparghalidyng júmbaq aitysy» (1908 jyl) jәne «Alash» (1910 jyl). Núrjan Naushabayúlynyng osy kitaptardaghy barlyq óleni qamtylghan, (qúrastyryp, alghy sózin jazghan Aqylbek Shayahmet) «Alash» kitaby Qostanayda («Baspa ýii», 1997 jyl) jaryq kórdi. Biraq, aqynnyn  el auzynda jýrgen, әli baspa jýzin kórmegen jyrlary barshylyq. «Manzúmat qazaqiya» jәne «Alash» kitaptaryndaghy arab әrpimen jaryq kórgen ólenderdi kirillisagha týsirgen Alpysbay Júmadilúly jәne Baqytjan Ikram. Atalghan kitaptarda keybir jyrtylyp qalghan better boluyna baylanysty kórinbegen nemese týsip qalghan jeke joldarmen qatar tútas shumaqtar da bar ekenin oqyrmandardyng esine salamyz.

Núrjan ólenderindegi qalyp qoyghan shumaqtar, qate jazylghan sózderding birazy «Alash» jinaghyn dayyndaghan kezde arab әrpimen basylghan týpnúsqamen salystyryla otyrylyp týzetilgen bolatyn. Mәselen, «Bes ghasyr jyrlaydy» kitabyndaghy «Lep úrghan keybir jigitke» ólenining aty «Lepirgen keybir jigitke» bolyp týzetildi. Sonday-aq «ghúmyrdy zayyq ótkizer» (dúrysy: «zayghy»), «qantarda qarsy jel úshar» (dúrysy: «qantarda qarsy jelge úshar») degen joldar da dúrystaldy. Osy orayda bir aita ketetin jay, «Bes ghasyr jyrlaydy» antologiyasynda da, «XX ghasyr basyndaghy әdebiyet» hrestomatiyasynda da Núrjan Semiozer (qazirgi Áuliyekól) audanynda tughan dep jazylyp jýr. Dúrysy: Araqaraghay bolysy (qazirgi Qostanay audany) Shamasy, Núrjan ólenderin arab әrpinen qazaqshagha alghash týsirgender Araqaraghaydy Amanqaraghay dep shatystyrghannan osynday qate ketken bolar dep joramaldaymyz. Alayda osy qateler sayttarda jәne basqa basylymdarda әli sol qalpynda túr.

El auzynan jazylyp alynghan shygharmalardy jariyalarda keyde aitushylar, keyde kóshirip alushylar tarapynan jansaqtyqtar jii úshyrasady.Keyingi uaqytta jergilikti baspalardan aluan týrli kitaptar jaryq kórip jatyr.Olardyng ishinde pyshaq qyrynday júqa bolsa da, salmaqtysy bar ekenin joqqa shygharmasaq ta, bes biyening sabasynday juan bolsa da, maghynasy azy da az emes. Mening erekshe nazar audaryp otyrghym kelgen bir jaghday, keybir kitaptarda qoljazbalardan kóshirilgen, keyde silteme jasalghan, keyde jasalmaghan, el auzynan jazylyp alynghan әngimeler jii berilip jýr. Alayda, «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» sekildi kózqaras  oqyrmandy renjitetini anyq.

Ertay qajy Balahmetting (Qostanaydaghy «Shapaq» baspasynan  2011 jyly jaryq kórgen) «Ýsh Alash» dep atalatyn kitabynda Ahmet jyrau dep atalghan kisining ólenderi berilipti.

Osyndaghy taqyryptary qoyylmaghan, biraq, «Qúrmetsiz zayghy ghúmyrdan»(470 bette), «Bútaqtap sózder shyghady» (472 bette) dep bastalyp, «Sózderi topqa salynghan» dep jalghasyn tapqan nazymdar  men taqpaqtar, «Er bolmas atasy tu ústamaghan» (480 bette) dep bastalatyn óleng Núrjan Naushabayúlynyn  qalamynan tughan ólender. Olardyng barlyghy da kezinde  Qostanaydaghy Baspa ýiinde Núrjan aqynnyng men qúrastyrghan «Alash» kitabynda (1997 jyl) jaryq kórgen bolatyn. Búl jinaq shyqpay túryp ta atalghan jyrlar «Bes ghasyr jyrlaydy» (Almaty. «Jazushy», 1989 j.)  antologiyasynda  (254-266 betterde) jariyalanghan. Ayyrmashylyghy: «Húrmetlu zayghy ghúmyrdan úiqyda kórgen týs artyq» dep bastalatyn jyrgha «Taqpaq» degen taqyryp qoyylghan. Al ekinshi óleng «Nese fasyl, neshe bap, bizding sózding bútaqtap ketedi úzap tarauy» degen joldardan bastalady. Búl shygharmagha «Terme» degen taqyryp qoyylghan.

«Ýsh alashtaghy» Núrjan jyrlary basqa avtorgha telingeni óz aldyna, grammatikalyq jәne stilistikalyq qatelerden ayaq alyp jýre almaysyn. «Saqtasyn Qúday pendesin» degen sekildi Núrjan aqyn auzynan shyqqan sózder «Saqtasyn Allah bәndasyn» degen sekildi joldargha ózgertilgen.Núrjan ólenderinde Qúday, Alla degen sózder bolghanymen, Allah degen sóz joq. Núrjan: «Saqtaushy ózi iyenin, aiyryla kórme tobadan» dese, ony kóshirip alghan úrlyqshysy «Saqtaushy Allah ózing dep, aiyryla kórme tәubadan» dep týzetu jasaydy. Kitapta Núrjannnyng qalamynan shyqqany da, joldan qosylghany da, bәlkim, kezinde Núrjan jyrlaryn kóshirip alushynyng óz qalybyna salyp óndep-jóndegeni de eshbir talghamsyz berilgen.

Núrjan barlyq ólenderinde ózining atyn qaytalap aityp otyrsa, «demender Núrjan sóz tappas» degen joldar «demender sheshen sóz tappas» degen sekildi shatpaqqa ózgertilgen. «Bolmasam da Jiyrenshe, demeniz Núrjan sóz tappas» sekildi jolar mýlde alynyp tastalghan. Onyng esesine Ahang dep jinaqta tanystyrylghan qart jyrau «Uay, Aha, nege otyrsyng qalam almay» dep Núrjangha eliktep sóz saptaydy. Núrjannyn: «Bilmey shalqyp sóileuden» degen sózi «bilimi shalqyp sóileuden» dep ózgergen. «Oygha salsan, Núrjannyng kóp aqynnan sózi artyq» degen joldaryn «oygha salsan, jigitter, naqyl qyp jazghan sóz artyq» dep bergen. «Sóilemey túru bes artyq» degen joldar «sóilemey túrghan bey is artyq» dep jazylypty. «Kóktemese janbyr bop» degen sauatty tirkes «Kók tiymese janbyr bop» degen sauatsyz ózgeriske úshyraghan.«Dýniyanyng bar ma senimi, bar sózimning ne mini?» dep berik jymdasyp, úiqasyp túrghan joldar «dýniyanyng bar ma senimi, bar sózimdi, minekey» dep berilgen. Bәlkim, arab әrpimen tanbalanghan jazudy kóshirushi dúrys kóshire de almaghan, sodan «ne mini?» «minekey» bolyp ketken tәrizdi. Ahmet jyraugha telingen jyrlardaghy «taqtaq» jәne taqpaq» degen sózder Núrjangha ghana layyqty. Núrjan Jiyrensheni taqtaq dep ataghany belgili. Ayta bersek, múnday qateler óte kóp. Onyng bәrin tizip jatudy maqsat tútpadyq.

Mýmkin, búl qatelerge kitap avtorynyng qatysy da joq shyghar, óitkeni, taqyryp qoyylmaghan jyrlarda Núrjan degen sóz abaysyzda kompiuterlik terimnen úshyp ketui de mýmkin degen oy bolghanymen, onyng esimi ózi aityp otyrghan ólenderdegi mәtinderden alynyp tastalghany tang qaldyrady.Búl Núrjan shygharmalaryna kópe-kórineu jasalghan zorlyq.

Núrjan sekildi dindar dәuir әdebiyetining kórnekti ókilining shygharmalaryn ózine qaytaruymyz kerek.Onyng sóz saptasy da, stiyli de, jazylu ýlgisi de «men múndalap», Núrjannyng jyry ekendigin aighaqtap túrady. Qostanay topyraghynyng perzenti Núrjan jyrlaryn basqa avtordyng shygharmasy retinde úsynu aqyngha jasalghan ýlken qiyanat. Al tegi de, tughan jeri de kórsetilmegen Ahmet jyrau degen joldan qosylghan jolaushy ekenin basa aitqymyz keledi.

Saparghaly Quanyshúlymen ótken hat ýlgisindegi júmbaq aitysy mәtini  alghash «Manzúmat qazaqiya» (1903) kitabynda, keyin «Aytys» jinaghynyn  2-tomynda (Almaty: «Jazushy», 1965 jyl) jaryq kórdi. Ghalym Júmaqyz Shalghymbaeva «Istoriya kazahskogo knigoizdaniya: foliklor hudojestvennaya liyteratura y ih senzura (XIX – nach. HH vv.»  Almaty, 1994 g). dep atalghan dissertasiyasynda Núrjan Saparghaly Janúzaqov degen aqynmen aitysqan degen derek keltiredi. Avtordyng aityp otyrghany Saparghaly Quanyshúly bolsa kerek.

Saparghaly esimdi aqyn ekeu bolghan. Solardyng biri últy tatar Saparghaly Núrymúly men Núrjannyng júmbaq aitysy Syzdyq Ábilghazinnyn  «Dala qonyrauy» gazetinde (Qostanay, qarasha, 1991 jyl) jaryq kórgen maqalasynan alyndy.

«Jyr-shejire» kezinde Qostanayda shyghyp túrghan «Dala qonyrauy» gazetinde (№2,1990 jyl) jariyalanghan. Jyrdy úsynushy Qostanay qalasynyng túrghyny Dýisenbay Ótebaev. Shejirening keybir shumaqtary qart aqyn Ótemis Qalabaevtyng aituymen qaghazgha týsirildi.

Al 2014 jyly «Foliant» baspasynan jaryq kórgen Núrjan Naushabayúlynyng «Úiyqtama, oyan, Alashym!» dep atalghan kitabynda (qúrastyrghan Aqylbek Shayahmet) jariyalanghan «Satypaldy ishangha» atty óleng Fayzolla Satypaldyúlynyng «Sherli jyldar, sheruli jyrlar» kitabynan (Qostanay: Baspa ýii, 2004 j. 22 bet) kóshirilip berildi.

Osy kitaptaghy «Zamana azghan shaghynda» dep at qoyylghan óleng tehnika ghylymdarynyng doktory, professor Jankeldi Otarbaevtyng («Ruhshyl aqyn – mәngi halyq jadynda» jinaghynda (Zatobol, 2009) «Býgingi úrpaq Núrjannyn  tek  atyn ghana biledi» maqalasynan alyndy. Avtor: «Sәify Qúdashtyng «Jastyq shaqtyng izimen» degen estelik kitabyn paraqtap shyqtym. Sonda Núrjan ómir sýrgen HH ghasyr basyndaghy qazaq intelliygensiyasy, órkendep kele jatqan qazaq әdebiyeti turaly Sәify Qúdash tamasha әngimeleydi» dey kelip, aqynnyng qashan jazghany belgisiz, biraq 1920 jyly kóshirip alyndy degen bir óleninen osy ýzindini keltiredi.

«Hat-júmbaq» «Ruhshyl aqyn – mәngi halyq jadynda» jinaghynda (Zatobol, 2009) jaryq kórgen aqyn, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Serikbay Ospanúlynyng «Núrjannyng jyrlary men qyrlary» maqalasynan alyndy.

«Kónilim, endi sabyr et!» dep atalghan termeni Serghaly Dosov aqsaqaldyng qoljazbasynan jazyp alghan edik. Ony bizge Serghaly Dosovtyng balasy, aqyn әri audarmashy Ábdirahman Dosov әkelip bergen bolatyn. Aqynnyng sóz saptasy, óleng úiqasy onyng Núrjan aqynnyng qalamynan tughanyn aighaqtaydy.

Osy jinaqtaghy әnder «Auyl keshi kónildi» («Qaynar» baspasy, 1991 jyl.) kitabyndaghy núsqalar boyynsha berildi. Ertay qajy Balahmet «Ýsh Alash» dep atalatyn jinaghynda: «Oreke,Núrysh edi ataghymyz» degen әndi  kýni býginge deyin san saqqa jýgirtip, búl әndi әrkimderge telip, әure-sarsangha týsip, (ózderi týsse eshtene emes-au, júrtty adastyryp, aramter bolushylardyng qarasyny  úlghaymasa kemir emes. Mәselen, Aqylbek Shayahmet ózining «kózsiz»  batyrlyghyna jol berip, ýshbu әnge «Aq qayyn» degen at qoyyp, aidar taghyp, Naushabaydyng Núrjanyna jaghystyrghysy kelse, aqyn aghamyz Núrghoja Oraz búl әn keshegi Shynghys tórening nemeresi, Kenes dәuirining qyzyl qyrany Jaqypúly Núryshtyng baqshasyna tәn dep, aidy aspangha biraq shygharypty.(Qaranyz: Núrjan Naushabayúly. «Alash», ólender men tolghaular, taqpaqtar men termeler, aitystar, mysaldar, әnder, audarmalar, Qostanay,1997, 168 bet, Núrghoja Oraz. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. 6 tom.Almaty,2007,206 bet) dep (280 bette) kórsetipti.

«Alashtaghy» atalghan әndegi:

«Búl dýnie jetkizbeydi qashqan týlki,
Bas qossa bazar edi elding kórki.
Samsaghan sary azamat elden ketse,
Búzylyp ne qylady jerding kórki» degen shumaq «Ýsh Alashta» mýlde joq. Onyng esesine «Alashta»:

«Núreke, Núrysh edi ataghymyz,
Kókshetau týrme boldy jataghymyz.
Núreke, Núrysh bolyp jýrgen kezde
Oryspen bolyp túrdy shataghymyz» degen shumaq «Ýsh alashta»:

«Oreke – Núrysh edi ataghymyz,
Kókshetau týrme boldy jataghymyz.
Bermeseng ózing jәrdem, Rabbym Qadir,
Baylarmen bolyp túr ghoy shataghymyz» dep berilgen.

Yaghni, mәtinderdegi aiyrmashylyqtardyng ózi kýdik tughyzady.Álde Núrjan әnine joldan kezdeysoq qosylyp ketken shumaq pa?

Núrjannyng «Alash» jinaghynda jaryq kórgen әnderding barlyghy da kezinde «Auyl keshi kónildi» әnder jinaghynda («Qaynar» baspasy,1991j.) jariyalanghan. Al búl әnderdi tapsyrushy qostanaylyq termeshi-jyrshy Syzdyq Ábilghaziyn.Ol ózining «Arqada Naushabaydyng Núrjany ótken» dep atalghan kitabynda (Qostanay, 2003 j, 655 bet): «Uaqyty kelgende aqiqatyn kórgen namysty adam adalyn aitar. Naushabayúly Núrjan elinde ósken Almatydaghy «Qaynar» baspasynyng diyrektory Tilemisov Qaydollamen kezdesip, sóileskende, «radiohabarlarda estip, kóruimshe, Núrjannyng birneshe әn, termelerin sening oryndauynda altyn qordan alyp jariyalap jýr. Bizge de jibersen, әnder jinaghyna basar edik» degen edi. Otyzgha tarta әnderdi poshtamen saldym dep Qaydollagha telefonmen jәne habarlastym. Ol uәdesinde túryp, «Auyl keshi kónildi» kitabyna 1991 jyly jariyalady. Sondaghy toghyz әndi 1997 jyly «Alash» kitabyna kóshirip basty.Alghashynda mening oryndauymda telehabarda talay aitylyp, júrtqa belgili bolghanyn kórsetpegen» – degen  pikirin keltirgen. «Alash» kitabyndaghy «Aq qayyn» dep at qoyylghan әn Núrjan auylynyng tumasy Ybyray Jýsipovtyng auzynan jazylyp alynghan.

Óner zertteushisi, sazger Qayyrjan Maqanov «Egemen Qazaqstan» gazetinde (24 mausym, 2009 jyl) jaryq kórgen maqalasynda: «1973 jyly qolyma muzykatanushy-әnshi Taligha Bekhojinanyng «Qazaqtyng 200 әni» degen jinaghy týsken-di. Jinaqqa Bayghonys aghanyng bergen әnderi engizilipti. Onyng ishinde әkesi Múhamedjannyng «Jiyrma bes», «Bәtjan qyz», «Nazqonyr», «Hiylәu» әnderi, kishi arghynnyng Sýgir degen ruynan shyqqan halyq kompozitory Núryshtyng Oreke degen jigitpen birge Kókshetau týrmesinde otyrghan kezinde shygharghan «Oreke-Núrysh» jәne «Áridau» әnderi, halyq әni «Qaratorghay», sonday aq belgili aqyn-kompozitor Shóje Qarjaubayúlynyng «Haudyr», «Gәkku» degen eki әni, barlyghy on әn bar» – dep jazady.

Sondyqtan da әnning naghyz avtory kim ekenin anyqtaudy zertteushilerge qaldyrayyq, óz basym búl әn anyq Núrjannyng әni dep eshqashan da ózeuregen emespin. Jogharyda keltirilgen pikirlerge sýiensek, onyng Núrjannyng әni bolmauy da әbden mýmkin. Sondyqtan da el auzynan jazylyp alynghan shygharmalardyng kimnen, qay uaqytta alynghanyn jәne qanday qoljazbadan kóshirilgenin mindetti týrde aityp otyrghan dúrys.

Syzdyq Ábilghazin tapsyrghan toghyz әnning «Bes arman», «Kóken-ay», «Kónilashar», «Jan-sәulem», «Asyl-ay», «Múqidash» dep atalghan mәtinderi «Alash» jinaghynda sol qalpynda, ózgerissiz jaryq kórgen. Biraq, «Zarlanamyn» degen әnning atauy әnder jinaghynda «Zar zaman» dep berilgen. Núrjannyng «Zaman-ay!» deytin jyry bar, shamasy, myna әnning atauyn S.Ábilghazin sol «Zaman-aymen» shatystyryp alghan sekildi. Áytpese, mәtin sózderi birdey. Tek «Alash» jinaghyndaghy «Jigitter, kýder ýzbe bir Alladan» degen jol «Auyl keshi kónildide» «Jigitter, ýmit ýzbe bir Alladan» dep berilgen. Al әnder jinaghyndaghy «Qapy qalma» dep berilgen mәtin әn emes, ondaghy joldar Núrjannyng nazymynan alynghan. «Alashtaghy» «Jan-sәulem» әnining mәtini eki-aq shumaq. Al әnder jinaghynda ol ýsh shumaq. Sondaghy әn ortasynda túrghan shumaq:

«Aq ýige at bayladym janastyryp,
Jan-sәulem, ketkening be adastyryp,
Sózing bal, lebizing sheker, qayran, sәulem,
Shermende qalyp baram qúsa bolyp» dep keledi. Bayqaghan kisige, osy shumaqtaghy tórtinshi joldyng úiqaspay, dalagha ketip jatqanyn angharu qiyn emes. Osy әn mәtinindegi «Alashtaghy» «Barynda bazarynnyng kýl de oina» degen jol әnder jinaghynda «Barynda qyzylynnyng kýl de oina» dep berilgen.

Taghy bir aiyryqsha toqtalatyn jay, S.Ábilghazin jogharyda atalghan kitabynda Núrjannyng nazymdaryn da, termelerin de, tipti Biybisaramen aitysynyng da notalaryn qosa jariyalapty. Termeler Núrjangha tәn әuenmen oryndaluy mýmkin ekenin joqqa shygharmasaq ta, aitystyng notasy degendi birinshi kórip túrmyz. Onyng ýstine Núrjannyng Biybisaramen aitysy epistolyarlyq janrgha jatady, yaghni, ekeui kóp aldynda dombyragha qosylyp aityspaghan, hat arqyly aitysqan. Endeshe termeshi S.Ábilghazin osy әnderding birazyn ne ózi janynan shygharghan, ne bireulerden kóshirip alyp, Núrjannyng әni dep nasihattap jýrgen degen qorytyndygha keluge bolady.

«Ara-ay!»  әnining sózi búghan deyin jaryq kórmegen. Búl әn S.Ábilghazinnyng oryndauynda «Elim-ay» saytynda halyq әni retinde berilgen. Alayda, A.Zataevichting «Qazaqtyng 1000 әni» jinaghynda «Araray» degen atpen berilgen әn Núrjannyng әni dep kórsetilgen. Búl jerde Núrjannyng auylyna jaqyn ornalasqan Araqaraghay (Amanqaraghay emes) ormany sóz bolyp otyrsa kerek. A.Zataevich búl әndi qostanaylyq belgili jurnalist Erghaly Aldongharovtyng auzynan jazyp alghan eken. Án mәtinin S.Ábilghazin oryndaghan әndi tyndap otyryp, qaghazgha týsirdik. Biraq, oryndaushynyng bilmestiginen ketken birer qateni jóndeuge tura keldi. Mysaly, әnshining oryndauynda: «Búl dýniyada әsemdik qaydan bolar, Segiz qyrly jigitke qyz bolmasa» (dúrysy kez bolmasa). «Sausaghynnyng basynda oimaq túrar, Kedeyshilik jigitti oilatqyzghan» (dúrysy: oilattyrar).

«Ólendi ait degende» degen әnning mәtinindegi «Dombyra tartayyn dep aldym qolgha» dep bastalatyn alghashqy shumaq «Auyl keshi kónildi» jinaghyndaghy әn núsqasynda joq. Biz búl shumaqty jogharyda esimi atalghan Ybyray Jýsipovtyng auzynan jazyp alyp edik. Ol kisi әndi oryndaghan kezde osy shumaqty da qosyp aitatyn. Sózining maghynasyna ýnilsek, әnning alghashqy shumaghyna úqsap túrghan sekildi.

Tólesh Sýleymenov «Segiz seri» kitabynda: «Núrjan Naushabaev «Segiz seri» dastanyn jazar aldynda Segizding inisi Quanyshtyng balasy Saparghaly aqynmen dos bolady. Onyng auzynan estigen derekterdi azsynyp, ol 1880 (úlu jyly) Shaqshaqovtyng ýiine barady. Sebebi, Saparghaly әkesining aghasyn ózi kórmegendikten Núrjangha kóp eshtene aita almaydy. Áytse de ol Naushabaevty Segizding bәibishesi Yrysbiykemen, ýlken úly Mústafamen tanystyryp, atasynyng múrasyn oqyp, jazyp aluyna jol ashady. Aqyry Núrjan Saparghalidyng kómegimen Yrysbiyke men Mústafanyng qolyndaghy qoljazbalardan kemenger óner iyesining ólen-jyrlaryn, qissa-dastandaryn jәne shejiresin múqiyat zerttegenine dastandaghy:

«Ár sózin, óleng sózin, ósiyet sózin,
Segizding shejiresinen kórdi kózim.
Naqyl sóz, jyr-qissasyn, júmbaqtaryn
Kóshirip jinaghynan jazdym ózim», degeni dәlel bola alady», – dep jazady.

Búl dastan Qazaqstan ghylym akademiyasynyng Múhtar Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qoljazba qorynda saqtauly jatyr. Biraq, jazyp alushy nemese kóshirushiler kinәsinen be eken, kóptegen shumaqtardy Núrjan jazdy dep aitugha auzymyz barmaydy. Óitkeni, óleng sapasy nashar, úiqastary әljuaz, maghynasy búlynghyr joldar jii kezdesedi. «Segiz seri»  dastanyndaghy ýzindilerde aitylghan Segiz seri shygharghan degen qissalar men әnderding birazy da shyndyqqa janaspaytyn sekildi. Olay bolsa, dastandy Núrjan aqyn shygharghan degenge de kýmәn bar. Bәlkim, qoljazba qoryna tapsyrushylar tarapynan ketken qate bolar. Elge belgili qissalardyng atyn Núrjan aqyn bilmey jazyp otyr dep aitu qiyn. «Qobylandy», «Qyz Jibek». t.b epostyq jyrlardy Segiz seri  shyghardy dep aita almaymyz. Núrjan Segiz seri turaly dastan jazsa da, onyng arasynda joldan qosylghan shumaqtar boluy da mýmkin.

Núrjan Naushabayúlynyng «Alash» kitabynda «MәshHýr Jýsip atyna Núrjannan bir-eki sóz» degen taqyryppen 36 shumaqtan túratyn úzaq óleni jaryq kórgen. (Núrjan Naushabayúly. «Alash», Qostanay: «Baspa ýii», 1997 jyl). Mәshhýr Jýsip esimin biletinder ólenning mazmúnyna ýnilmey, atyna qarasa, ony M.Kópeev dep qabyldauy da mýmkin. Óitkeni, Mәshhýr aty moyyndalghan birden bir aqyn osy M.Kópeev. Alayda, odan basqa da Jýsip bar ekenin әdebiyet zertteushileri bolmasa, oqyrmandardyng birazy bile bermeydi. Bizding aityp otyrghanymyz Jýsipbek qoja.

Núrjannyng atalmysh óleni de osy Jýsipbekke arnalyp jazylghan.

«Kim óndir jýiemenen sóilegenge,
Lәzzat, qadiri joq bilmegenge,
Tauyqqa kózi soqyr bәri biday,
Mysaly, sózdi ólshep, bilmegenge.
Naqylsyz, ghibratsyz óleng be eken,
Ótirik ertegi aitu óner me eken?!
MәshHýr Jýsip qoja dep zorayghangha

Oylap ek, býtin jónin biler me eken?» dep bastalatyn hatta Núrjan sózining qojagha arnap aitylghany aiday anyq emes pe?! Al MәshHýr Jýsip Kópeev arghyn ruyna jatady. Sondyqtan da búl ólendi M.Kópeevke baylanysty aitylghan dep oilau qisyngha kelmeydi.

Keybir oqyrmandar tarapynan osy kitapty qúrastyrghan maghan: «osy óleng Mәshhýr Jýsip Kópeevke arnalghan ba?» – degen súraqtar da bolghan edi. Olargha aitar jauabym bireu-aq. Núrjan ólenining Jýsipbekke arnalghany osy ólenning mәtininen  anyq kórinedi. Núrjan:

«Mәshhýr isin shygharghan Jýsipbekke
Túrarymdy satpaymyn az dep kópke.
Qadirin sheshendikting zayghy qylyp,
Maghynasyz jauHaryndy tókpe tekke» dep aiybyn betine basady.

Jýsipbek qojanyng da әdebiyet tarihynda ózindik orny bar. El arasynan kóptegen anyz, qissa, aitystar, ólenderdi jinap, kezinde Qazan qalasyndaghy aghayyndy Karimovterding baspahanasynda kitaptaryn bastyrghan. Ol 1857 jyly tuyp, 1937 jyly qaytys boldy degen derekter «Babalar sózi» kóp tomdyghynda keltirilgen. («Foliant» baspasy, Astana: 2002 jyl).

Jýsipbek Shayhislamúly osy kóp tomdyqtyng 2-shi tomyna engen «Mansúr әl-halaj» atty qissasynda Abaygha da jiyendik jasaydy. Dastan sonynda:

«Óleng – sózding artyghy, sóz sarasy,
Qiynnan qiystyrar er danasy.
Tilge júmsaq, jýrekke jyly tiyip,
Tep-tegis júmyr kelsin ainalasy.
Bolghanda qiiy joq sóz arasy,
Ol zeyinsiz aqynnyng beysharasy,
Aytushy, tyndaushynyng kóbi nadan,
Halyqtyng sóz tanymas bir parasy», dep jazady.

Áriyne, «patshasy» sózin «artyghy», «bilimsiz» sózin «zeyinsiz» dep ózgertip, basqa da sózderdi oiynan qosqanymen Abay sózining ózgertilgen núsqasy taygha tanba basqanday kórinip túr.

Jýsipbek  osy dastanynda: «músylmandar, dúghannan ýmit qylam» – deydi.Núrjan osyghan oray:

«Joq iske aqyl-midy bitiresin,
Áuelden kerek emes, beker osyn.
Ótirik hikayatty jazyp-jazyp,
Qalaysha dúgha qyl dep ótinesin?» dep syn sadaghyn  baghyttaydy.

Núrjan aqyn  «ne aitsam óz qalybyma bәri layyq, maqtanshaq ólenshi emen tarqyldaghan», –  dey kelip:

«Aytqanym ótirik emes jala qylyp,
Sóileseng ne qylamyn shama qylyp.
Emessing din iyesi ishan, haziret,
Sózdi qoy mәshhýr degen toba qylyp.
Ibilisting bir esimi ghaziz edi,
Eki esimdi jýrmising jora qylyp?» degen saual tastaydy.

Taqtaq aqynnyng týidek-týidek sózderi sol tústaghy Jýsipbek sekildi jalghan ataqqa qúmar ólenshiler shygharmashylyghyna berilgen әdil bagha ekeni dausyz. «Beride neshe tazdy emdegenmin, daruym dayyn mening sebetúghyn, osydan ghibrat alyp toqtamasan, jelkennen sózim dayyn minetúghyn, men boldym óz oiymen degenderding nesheui aqyrynda býletúghyn» – degen shymyr joldar Núrjan aqynnyng qanshalyqty talghampaz bolghanyn da dәleldeydi.

«Úiyqtama, oyan, Alashym!» dep at qoyghan osy basylymda búghan deyingi biraz qate terilgen sózderdi de týpnúsqamen salystyra otyryp ózgerttik. Mysaly, «Ybyraygha» degen ólendegi  joldar «qylysh edi bir yspatty» emes, «qylysh edi Asfahaniy».

«Ybyraygha» degen ólenning sonyna «Úly aghartushy qaytys bolghanda Ybyraydyng qabiri basyndaghy qúlpytasqa Núrjannyn:

«Sayran ettim dýniyada
Tabylyp kónil hoshtarym.
AHli, dәulet, jighan mal,
Qaldy qymbat dostarym» degen tórt joly jazylghan» degen joldar qosyldy.Búl turaly Ybyray Altynsarinnyng shәkirti, keyinirek Torghay oblysy mektepterining inspektory bolghan múghalim Á.Balghynbaevtyng hattarynan derekter keltirilgen. Á.Balghynbaev: «Altynsarin ataqty aqyn Núrjan Naushabaevpen dos bolghan. Altynsarinnyng qabirining basyndaghy tasqa jazylghan óleng osy Núrjandiki edi» (Á.Sydyqov. Y.Altynsarinnyng pedagogikalyq pikirleri jәne aghartushylyq qyzmeti»,Qazaqtyng memlekettik oqu qúraldar baspasy, Almaty, 1950 jyl,138 bet) – dep jazady.

Núrjannyng zaman turaly tolghaularynan da aqyn qoltanbasy anyq bayqalady. Filologiya ghylymynyng kandidaty Serikqaly Bәimenshe «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Mónke biyding Nostradamustan nesi kem?» (2000 jyl 29 qarasha) dep atalghan maqalasynda: «Mónke by sózderining jәne bir júrnaghyn kórnekti aqyn, etnograf-aghartushy Mәshhýr Jýsip Kópeev jinastyrghan eski әdebiyet ýlgilerinen kezdestire alamyz. Noghaylydan shyqqan Mónke biyding sózderi dep aidarlanghan búl núsqanyng kóp sózderi Núrjan Naushabaev tolghauyna úqsas keledi. Biraq, onda jana sózderding qosylghany, Núrjan aqyn aitqan keybir egiz joldar tórt jol bolyp tolyqqany, ólenning buyn sanynda da ishinara ózgerister bar ekendigi bayqalady» – dey kele: «Aghartushylyq baghyttaghy kitaby aqyn sanalatyn Núrjan Naushabaevtyng «Shekti Mónke biyding sózi» dep atalatyn qoljazbasy da biyding múrasyn nasihattaugha qyzmet etedi. Múnda shyghystyq nәzira ýrdisi bayqalghanymen, Núrjan Naushabayúly «Mónke biyding sózi búl» dep bylay tolghanady:

Qúbyladan shyqqan kýn
Janyp shyghar dep edi.
Jalghany joq búl sózim
Anyq shyghar dep edi.
Balghyn-balghyn kólderden,
Balyq shyghar dep edi.
Eki basy qayqayyp,
Qayyq shyghar dep edi.
Qazaq, sening soryna
Qyrda – qoqan, oida – orys,
Jaryp shyghar dep edi…

Tolghaudyng bayandau mәnerin, sóz bolatyn nәrselerding Mónke biyding aityp ketkenderine qolda bar dýniyelermen salystyra otyryp eskeretin bolsaq, múny Mónke biyding tól tuyndysynyng nәziralyq tәsilmen qayta jyrlanuy dep qabyldaugha bolady» degen qorytyndy jasaydy.

Biraq, búl ólender Núrjannyng ózining kitaptarynda joq, al qoljazba retinde tapsyrylghan Mónke biyding sózimen onyng «Zamannyng qalpyna aitylghan sózder»  jәne «Tarshylyq tayanghan zamanda» atty ólenderi oiy jaghynan óte úqsas.

Búghan deyingi basylymdarda bir ghana әrip qatesinen de (redaktorlar men korrektorlardyng kinәsinen)  ózgerip ketken sózder bar. Onday qateler «Alash» jinaghynda da kezdesedi. Mysaly, búrynghy basylymdardaghy shoq qysqash emes, shoq qyshqysh, eki derek emes, eki daraq, kәbik emes, kәbin, ómirdi zayyq ótkizip emes, zayghy ótkizip, sóz sóileding jasynnan-aq emes, sóz sóileding jasynday-aq, mysal bary emes, mysal bәri, hummәtlәrin emes, qúrmetterin, asalyqtan emes, asylyqtan, ailanyp emes, ainalyp, qyzyl gýling qúlaghasyn emes, quraghasyn, jaghalap kelip qonatyn emes, jaghalay, jýremin eptep qana saylaumenen emes, syilaumenen, tuysy jaman balany emes, tumysy jaman balany, sauap-núr qabirimnen ensin endi emes, qabirime, atam marqúm emes, anam, on balyq emes, nәn balyq, kir emes, gir, t.b. Bir-eki әrip qatesine bola sózderding maghynasy ózgerip ketken.

El auzynda jýrgen Núrjan aitty degen «Mayda bol jigit bolsan, tal jibektey, jaqsy emes qatty bolu tikenektey. Biliming úshan-teniz bolsa-daghy, payda joq óz halqyna qyzmet etpey» degen shumaq bar. Ony keybir oryndaushylar «Japanda jýrmin zaulap or kiyiktey» degen nazym sózine qosyp aitady. Alayda, osy shumaqty keybireuler Mirjaqyp Dulatovqa, taghy bireuler Shal Tileukeúlyna teliydi. Onyng anyq-qanyghyn anyqtaudy zertteushiler ýlesine qaldyrayyq.

Sәbit Múqanov «Halyq múrasy» kitabynda: «Núrjannyng әkesi kedey bolghandyqtan, Troisk qalasy túrghyndarynyng malyn baqqan. Sheshesi qazaqtyng XIX ghasyrdaghy kýshti aqyny Shaldyng qyzy», – deydi.

Beysenbay Kenjebaev «Qazaq halqynyng XX ghasyr basyndaghy demokrat jazushylary» kitabynda: «Núrjan auqatty kisining balasy bolady. Jasynan diny oqudy oqyp jetiledi», – degendi aitady.

Múhtar Maghauinnyng derekterinde: «Shal aqyn qartayynqyraghan shaghynda Mәlimbay, Mәliyke degen eki perzent kórgen... Mәliykeni qalyng qypshaq ishinde Núrym degenge úzatqan eken. Núrymnan Aytbay, Aytbaydan Naushabay, Naushabaydan belgili aqyn Núrjan Naushabaev tughan», – degen joldar bar. Búl derekterding qaysysy anyq ekenin aitu qiyn. Degenmen, Núrjannyng naghashy júrty da osal bolmaghany anyq.

Marat Qasymovtyng shejiresine (Aqylbek Shayahmet. «Este qalar el tarihy») jýginsek, bes tanbaly qypshaq HÝ ghasyrdan bastau alghan. Torghay, Tobyl ózenderining boyynda osy ólkeni ataqonys qylghan. Shejire boyynsha qypshaqtyng úzyn atasynan órbigen úrpaqtar ishinde Kedelden Syghay, Syghaydan Kelimbet, Kelimbetten Jarbasty, Berdikey tuady. Berdikeyden: Tileuli, Qúttyq. Qúttyqtan Seyit. Seyitten Tәtimbet. Tәtimbetten Bostan. Bostannan Aytbay. Aytbaydan Sansyzbay. Sansyzbaydan Naushabay. Naushabaydan Núrjan tuady. Núrjannyng azan aityp qoyghan shyn esimi Núrmúhambet. Keyin el-júrty erkeletip Núrjan atap ketken.

Núrjannyng jyrmen jazyp shyqqan shejiresi de halyq jadynda. Oghan kezinde Sәbit Múqanov joghary bagha bergen. Keybir ýzindileri «Dala qonyrauy» gazetinde jaryq kórdi. Búl shejire tolyq qalpynda jariyalana qalsa, tanymdyq-taghylymdyq mәni zor enbek ekendigi dau tughyzbaydy. Álkey Marghúlan: «Núrjan danyshpan aqyn ghana emes, sonymen birge qazaq shejiresin jazghan ghalym» – dep onyng enbegine ýlken bagha beredi.

Núrjan bay da, by de bolmaghan degen pikirler de bar. Qostanay ónirin meken etken Núrjan by degen kisi turaly el auzynda aitylatyn әngimelerding Núrjan aqyngha qatysy joq boluy da mýmkin. Mәselen, Serikbay Ospanov Ghylym akademiyasynyng ortalyq kitaphanasynan Núrjan men Júmabay Shalabayúlynyng aitysyn tauyp alghanyn aityp, «Ana tili» gazetinde jariyalady.

Jazushy Qoyshyghara Salgharinnyng «Kómbe» kitabynda (Almaty: «Jalyn», 1989, 414 bet) Dosbol datqa Núrjan degen kisiden jenilipti degen sóz bar degen әngime mysalgha keltiriledi. Avtor:«búl ónirde Núrjan ataulydan sóz ústaghan Naushabaydyng Núrjany edi. Biraq, Dosekem zamanynda ol dýniyege de kelgen joq» deydi. Kitaptaghy derekterge qaraghanda, Núrjan by Yrghyz jaghynyng adamy. Úly aghartushy Ybyray Altynsarin Núrjan biyding sózin «Qazaq hrestomatiyasyna» kirgizgen. Ondaghy Núrjan by aitty degen sózder Núrjan aqynnan alynghan jaghdayda Y.Altynsarin Núrjan Naushabayúlynyng aty-jónin tolyq keltirse kerek edi.

Aqyndyq qaghysuda Júmabay aitatyn «Bay bolsan, Núrjan, qayteyin, by bolsan, Núrjan, qayteyin» degen sózderge ýnilsek, búl jerde onymen aitysyp otyrghan Núrjan by degen qorytyndygha kelemiz. Yaghni, búl aqyn Núrjan emes, onymen attas basqa Núrjan. «Sóz tapqangha qolqa joq» dep atalghan jinaqta (Almaty: «Jazushy», 1988 j.) «Núrjan sheshen sózderi» degen taqyryppen jyr ýlgisinde jazylghan shumaqtar  berilgen. Ony da stilistikalyq jaghynan dәleldep almayynsha Núrjan aqyngha teluge bolmaydy. Alayda, Núrjan Naushabayúly taqtaq atanghan, aitqan sózi biyler men sheshenderden artyq bolmasa, kem bolmaghan.

Jas aqyn Batyrlan Saghyntaev jaqynda Núrjannyng dastany tabylghanyn aityp, quantyp edi.

Batyrlannyng izdengishtigine, zertteushilik enbegine yrzashylyq bildirsem de, búl dastandy Núrjan aqyn jazdy degenge kýmәnim bar.

Áueli Batyrlannyng maghan jazghanyn keltireyin.

«Qarashanyng 20 kýni Qostanay qalasynda respublikalyq «Arqada Naushabaydyng Núrjany ótken» atty dәstýrli әn bayqauy ótken edi. Búl bayqau biyl ekinshi ret ótkizilip otyr. Alghashqysy 2019 jyly úiymdastyrylghan. Oblystyq mәdeniyet basqarmasy, halyq shygharmashylyq ortalyghy búiyrsa osy dәstýrli әn bayqauyn «dәstýrli» týrde ótkizudi qolgha almaqshy. Búl bayqau jyl sayyn ótip túrsa kóneden tamyr tartqan asyl ónerimizding qayta janghyruyna jaqsy yqpalyn jasar edi degen oidamyz. Áytpese Tobyl-Torghay topyraghynda erekshe atap óterliktey Qarabalyqtaghy jyrshylyq óner, Mendigharadaghy aqyndyq-әnshilik mektep, Jitiqara men Qamysty jaghyndaghy biy-sheshenderding ýlgileri, Torghay ónirindegi aqyndyq-jyrshylyq dәstýri, Qarabastan bastalghan dombyrashylyq ýlgi, baqsy saryndarynyng negizinde qalyptasyp damydy…

Mendigharadaghy aqyndyq-әnshilik mektep, Jitiqara men Qamysty jaghyndaghy biy-sheshenderding ýlgileri, Torghay ónirindegi aqyndyq-jyrshylyq dәstýri, Qarabastan bastalghan dombyrashylyq ýlgi, baqsy saryndarynyng negizinde qalyptasyp damyghan, núsqasy bólek qobyzshylyq óneri úmytylyp ketkeni jasyryn emes. Núrjan atyndaghy bayqau osy atalghandardy birtindep qalypqa keltire beruge, janghyrta beruge mýmkindik berer edi. Múnyng bәri ótken bayqauda Almas Almatov, Talghat Moldaghaliyev, Erlan Qalmaqov sekildi aghalarymyzdyng aitqandarynan, óz oiymyzda jýrgen jaylardan shyghyp jatqan dýnie ghoy. Negizi jazbamyz Naushabayúly Núrjannyng әli jaryq kórmegen bir shygharmasyn jariyalaugha arnalyp edi. Qazaq arasynda keninen taraghan anyz әngimening negizinde jazylghan búl óleng Almaty qalasyndaghy ortalyq ghylymy kitaphananyng qoljazba qorynan alyndy (OGhK: Q-1164 a. №12.). Qorgha 1936 jyly A.V.Vasiliev (1861-1943) tapsyrghan. Aleksandr Vasilievich Vasiliev  Ybyray Altynsarin ómirden ótken 1889 jyldan bastap 1894 jylgha deyin Torghay oblysyndaghy halyq mektepterining inspektory bolghan kisi. Odan keyin de Torghay oblysynda týrli basshylyq qyzmetter atqarghan. Orynborda shyqqan «Torghay» gazetinde 10 jyl boyy redaktor bolghan A.V.Vasiliev qazaq әdebiyeti múralarynyng jinaluyna zor enbek sinirgen jandardyng biri. Ózi qyzmette bolghan Torghay oblysy kólemine 10-nan asa ekspedisiya úiymdastyryp, qazirgi Qostanay, Aqtóbe oblysynyng aumaghyndaghy erterekte ótken aqyn-jyraulardyng ólen-jyrlaryn asa mol kólemde jinaghan. Olardyng kópshiligin qoljazba qorlaryna ótkizgen. Qazir A.V.Vasiliev tapsyrghan qoljazbalar qazir Almaty qalasyndaghy ortalyq ghylymy kitaphananyng qoljazba qorynda saqtauly túr.» Endi sol dastandy oqyp kórelik.

Búrynghy hikayattan kórip Misrayn degen patshanyng bir kisilerge bergen tóresi.

Ey, Núrjan, sózdi úzatpay oila qysqa,
Áshkere et ishte syrdy jýrme bosqa.
Oqymaq adamdargha ermek ýshin,
Artyna sóz jayylyp qalsyn núsqa.

Bar eken bir mýsәpir ózi gharip,
Bir tiyn búl taba almay jýrdi nalyp.
Kýn-týni ghamkýn bolyp jýrgen sorly,
Qalaysha jaydarlanbaq(?) kóniline alyp.

Estigen bir shahardy ózi bay dep,
Paqyrgha, miskinmenen sonsha jay dep.
Isherge asy, kiyerge kiyimi joq,
Oylandy sol jaqtargha barayyn dep.

Kez boldy bara jatyp bir kemege,
Púly joq minip óter eshtemege.
Kemening bastyghymen saudalasyp,
Jolyqty endi bir zor әngimege.

Mysqal et arqasynan kesip almaq boldy,
Bermese jazghanynda qalmaq boldy.
Aldynda birneshe kóp kuәlerdin,
Myqty shart uaghdada túrmaq boldy.

Bishara sharasyzdan kóndi búghan,
Ne hayla etpek kerek endi búghan.
Ótkizip kemesinen týsirgen son,
Alam dep etin kesip keldi búghan.

Búl shyn dep túra almady aitsa-daghy,
Qolynan júlyp ketti tartsa-daghy.
Keledi pyshaq qolynda olda quyp,
Emes-au qútylarlyq qaytsedaghy.

Keledi úzay almay ilestirip,
Sóilestirer qazy joq tenestirip.
Beyshara qashpay toqtap neghyp túrsyn,
Qozghalmay óz tәninen et kestirip.

Keledi biri quyp, biri qashyp,
Ekeui kóp jerge úzap ketti asyp.
Kez bolar taghy ekinshi bir bәlege,
Qúdayym qútqarmasa baghyn ashyp.

Aldynan bireu shyqty týie quyp,
Qashyp kele jatqanda ózi jýrip.
Jibergen búl paqyrdyng tayaghymen,
Týiening bir jaq kózi ketti shyghyp.

Týieni tastay berip búl da qudy,
Basyna bir hikmet jәne tudy.
Búl jetpey tynnan qughan qoyar emes,
Mandaydan ter tamshylap bitti kýni(?).

Sasqannan qútyla almay qysyldy jan,
Aldynan kez boldy bir búzylghan tam.
Sekirip ar jaghyna týsip edi,
Bayghúsqa búrynghydan boldy jaman.

Qútylar búl paqyryng qayda baryp,
Ayaghy jýgire almay qaldy talyp.
Bir kempir kólenkelep jatyr eken,
Ketipti qarghyghanda ishin jaryp.

Kempirding túra qudy balasy da,
Bolmaydy qútylarlyq shamasy da.
Gharipti onshama kóp úzatpayyq,
Áudem jer ústap aldy arasynda.

Beyshara kózi jasty, kónili jalyn,
Aytugha kim tyndaydy múnyng zaryn.
Áuelden aqyr estip bastan ayaq,
Súrasty bir-birining ahualdaryn.

Ýsheui padishagha barmaq boldy,
Árbiri tiyistisin almaq boldy.
Et edi bir-aq mysqal alghashqysy,
Bayghúsqa onan da artyq salmaq boldy.

Patshagha alyp bardy júdyryqtap,
Qalmasa ne ghilaj bar aman saqtap.
Ghәdildik tórdegiden tabylmasa,
Janynda esh adam joq alar aqtap.

Padisha sol uaqytta Misrayn,
Jetektep alyp kelip aitty jayyn.
Áueli sen sóile dep bastan-ayaq,
Erinbey súrap aldy bar jaghdayyn.

Áueli aitty uәde qylghandyghyn,
Týiening kózi shyghyp qalghandyghyn.
Bihabar qysylghannan qarghyghanda,
Kempirding búlayynsha bolghandyghyn.

Patsha aitty: – Dúrystyqpen tóre berem,
Ya jaqyn keuilim joq alystyqpen.
Kózbe kóz búl tórteuin tergep edim,
Sóz aitady eken jaghy dúrystyqpen.

Kemeshige aitty: -  tórem jem bolmasyn,
Keskening mysqaldan artyq ya kem bolmasyn.
Áytpese ózing dargha asylarsyn,
Bir gharip qiyanattan kór bolmasyn.

Biraq kes, mysqal bolsyn, eki kespe,
Dúrys al alasyndy býgin keshte.
Ey, gharip, riza bol aitqannan son,
Uәde búzyp ketken dúrys is pe?

Qaldyrsyn (?) nege maqrúm týzu niyet,
Osynday ghәdil bolsyn biylik tóre et.
Tóreni kemeshige aitty bolyp,
Ekinshi týieshige keldi ret.

Týienning shyghyp edi qay jaq kózi,
Aytynyz bәrinizde dúrys sózdi.
Tayaqpen shygharypsyn, múnyng kózin shyghar,
Sonan song múnan alarsyng týienizdi.

Osyny laqtyrasyng sonday jerden,
Tiygizseng ózindi asam bóten jerden.

Ýshinshi keldi kempir balasyna,
Tamnyng sen múny jatqyz sayasyna.
Sende qarghyp bir basyp óltir múny,
Ólmese sen barasyng dar basyna.

Tóre bersem kóp ziyan bostyqpenen,
Búghan etken tóre emes dostyqpenen.
Ajal jetip túrghan song ne shara bar,
Sheshendi óltirgen joq qastyqpenen.

Kim artyq Misraynnen ghәdildikke,
Aytpaydy tóresine eshkim ókpe.
Alamyz dep aldyryp qalamyz dep,
Daghuadan ýsheui de qaldy tekke.

Endi kisi kórinse qashqanday bop,
Kónili qorqynyshyn basqanday bop.
Gharip bayghús jóneldi aldiyar dep,
Mәngi ólimnen qútylghan tyshqanday bop.

Eng aldymen dastannyng saghyzday sozylghan aty kýdik keltiredi. «Búrynghy hikayattan kórip Misrayn degen patshanyng bir kisilerge bergen tóresi» degen sózden ne hikayatty aityp otyrghanyn, Misrail degen patshanyng tarihta bolghan ne bolmaghanyn aiyryp alu qiyn.

Dastan «Ey, Núrjan, sózdi úzatpay oila qysqa» - degen joldan bastalady. Núrjan aqyn kóptegen nazymdary men ghazaldarynda ózining esimin aityp otyrghany ras. Alayda, osy joldaghy «oyla qysqa» degen tirkeske nazar audarsaq, Núrjan sekildi oishyl aqyn ózine ózi solay dep aituy tipti mýmkin emes qoy.

«Mysqal et arqasynan kesip almaq boldy,
Bermese jazghanynda qalmaq boldy.
Aldynda birneshe kóp kuәlerdin,
Myqty shart uaghdada túrmaq boldy» degen shumaqty óleng dep aitu da qiyn. Núrjannyng baltalasa búzylmaytyn úiqastary myna dastanda joqtyng qasy. «Kemeshige aitty: -  tórem jem bolmasyn, Keskening mysqaldan artyq ya kem bolmasyn» degen joldarda poeziyanyng júghyny da joq qoy.

«Týienning shyghyp edi qay jaq kózi,
Aytynyz bәrinizde dúrys sózdi.
Tayaqpen shygharypsyn, múnyng kózin shyghar,
Sonan song múnan alarsyng týienizdi» sekildi shumaqtar baspasózde synalyp jýrgen Qaratay Bighojin degen kisining Qojabargen jyraudyng shygharmalary dep jýrgen shatpaqtaryna úqsaydy. Dastannyng mazmúny da ýlgi bolarlyqtay emes. Myna jazbany da Núrjan aqyngha telu orynsyz.

Biz óz sózimiz ghana aqiqat degen oidan aulaqpyz. Alayda, Serikbay Ospanov aghamyz da, Batyrlan Saghyntaev inimiz de jerden jeti qoyan tapqanday janalyq ashtym demegeni oryndy bolar.

Jalpy, ortalyq ghylymy kitaphananyng qoljazba qory ma, Akademiyanyng qory ma, solarda saqtalghan qoljazbalargha asa múqiyat qarap, saralau kerek. Onda ótkizilgen dýniyelerding barlyghy birdey altyn emes.

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz