Beysenbi, 14 Qarasha 2024
Shymkenttegi nysandar: 186 1 pikir 14 Qarasha, 2024 saghat 16:20

Bir basshy saldyrady, bir basshy aldyrady...

Suret Otyrar.kz saytynan alyndy.

Myna ómirde barlyq nәrsening salystyrmaly týrde  ólshenetini bәrimizge beseneden belgili jayt. Áriyne, kenestik kezendegi Shymkent pen qazirgi Shymkentti әste salystyrugha bolmaydy.

2200 jyldyq tym bay tarihy bar bizding Shymkentimiz - egemen elimizdegi eng kóne qala. 1170 sharshy shaqyrymdy qúraytyn jer kólemi jaghynan da megapolister arasynda eng aldynghy oryndamyz. Biylghy 1 shildegi derek boyynsha, halqynyng sany 1 238 968 adamdy qúraydy. Búl – respublikamyzdaghy ýshinshi kórsetkish. «Dostastyq elderining Mәdeny astanasy» atty memleketaralyq baghdarlamany jýzege asyru ayasynda 2020 jyly  «Tәuelsiz Memleketter Dostastyghynyng Mәdeny astanasy» dep tanylghan.

Egemen elimizding ýshinshi megapoliysi kýn sanap gýldenip, kórkeyip keledi. Bay-baghlandar salyp otyrghan jekemenshik nysandaghy bazarlar, meyramhanalar, iri sauda keshenderi, meshitter, zәulim túrghyn ýiler, mektepter, balabaqshalar, medisinalyq ortalyqtar, dәrihanalar, janar-jagharmay beketterining sany jaghynan eshbir ónirge des bermeytinimiz taghy bar.

Keshegi ótkenimizge terenirek ýniletin bolsaq, kenestik kezende aty dýrkirep túrghan birqatar nysandardyng kózden balbúl úshqanyn kóremiz. «Úly Otan soghysynda» qaharly jaugha atylghan on oqtyng jeteuin (keybir derekterde toghyzyn) jasap shygharghan qorghasyn zauyty, sonymen qatar ataq-danqy kýlli Odaqqa belgili bolghan fosfor, shina, mehanikalyq, press-avtomat, kardanbal,  gidroliyz, «iyjmash» zauyttary, «Voshod» tigin fabrikasy, naubayhana býginde júmysyn toqtatqan.  «Týrkistan» monshasynyng orny typ-tipyl bolyp qalghan. Kezinde kishkentaylar týgili, eresekterding kózquanyshyna ainalghan balalar temirjolyn, Komsomol kólin  býginde emge tappaysyn. Qaptaghan kinoteatrlardyng ornyna býgin basqa mekemeler jayghasqan.

Tek songhy jyldardyng ózinde Abay sayabaghyndaghy jazushy Rollan Seysenbaevtyng qatysuymen ashylghan Halyqaralyq Abay ýii, Abay múrajayy, Shәmshi alleyasynyng manayyndaghy, saltanatty ashyluynda Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ýlken ómirge qadam basqan jas júbaylargha neke kuәligin tapsyrghan qalalyq Neke sarayy, Nauryz alanyndaghy atshabar (janasy salyndy demesenizder), Ádet-ghúryp jәne salt-dәstýr ortalyghy, Ortalyq sayabaqtaghy «Aq ladiya» atty shahmat kluby siyaqty ruhany qúndylyqtarymyzdy joghaltyp otyrmyz.

Kitaphanalar turaly әngime bólek. 125 jyldyq bay tarihy bar A.S.Pushkin atyndaghy oblystyq ghylymiy-әmbebap kitaphanany  ary kóshirip, beri kóshirip, ondaghy bay kitap qoryn barynsha kemitip aldyq. Aqyr ayaghynda búl qúthana oblystyq jәne ghylymy mәrtebesinen aiyrylyp, qalalyq әmbebap kitaphanagha ainaldy. Kerisinshe, osydan on jyl búryn Shymkentte ashylghan «Otyrar» kitaphanasyna   Ál-Farabiyding esimin berip, qalalyq ghylymiy-әmbebap kitaphana mәrtebesine deyin jetkizdik. 70 jyldyq tariyhqa ie Abay atyndaghy ortalyq kitaphanalar jýiesin ekige bólip, eresekter men balalar kitaphanasy ettik. Ybyray Altynsarin atyndaghy Týrkistan oblystyq balalar kitaphanasynyng kitap qoryn  qoldan joghalttyq. Olardyng ghimaratyna býginde Shymkent qalalyq jasóspirimder kitaphanasy jayghasyp otyr. Sonda Orynbaev kóshesindegi qosqabatty ghimarat taghy bir bay-baghlannyng jekemenshigine ainalmaqshy ma?!

Jalpy, kenestik kezende salynghan kópqabatty ghimarattardyng keybirin pysyqay jandar ózderining jekemenshigine ainaldyryp alghanyn júrttyng bәri jaqsy biledi. Sol bay-baghlandar arzan aqshagha satyp alghan oryndaryn jekemenshik uniyversiytet, mektep, balabaqshagha ainaldyryp, qyruar qarjygha kenelude.  Sóitip, aqiyq aqyn, Qazaqstannyng Enbek Eri  Múhtar Shahanovsha aitqanda, kezinde jarty shisha koniyaktyng baghasyna satyp alghan sol ghimarattardy memleket menshigine qaytarmay otyr. Olardy tergep, tekserip jýrgen bir jan tappaysyz. Jekemenshik joghary jәne arnauly orta oqu oryndarynyng keybiri jabylyp, endi biri ekinshisine qosylyp, taghy biri atauyn ózgertip, әupirimdep júmys isteude.  Múnday jerde studentter qaydan sapaly bilim alsyn?!

2018 jyly 19 mausymda búrynghy Ontýstik Qazaqstan oblysy ekige bólinip, onyng ornyna Týrkistan oblysy qúrylghanyn bәriniz jaqsy bilesizder. Shyrayly Shymkent shahary respublikalyq mәrtebe iyelengen qalagha ainaldy. Bar qatelik sol kezende bastaldy. Oblystyq klinikalyq auruhana, balalar auruhanasy, Shәmshi Qaldaqov atyndaghy oblystyq filarmoniya, Ontýstik Qazaqstan agrarlyq kolledji siyaqty memleketttik mekemeler Shymkentte ornalasqanymen, olar esep-qisaptaryn Týrkistangha tapsyryp, jalaqylaryn sol jaqtan alyp jýr.

Shymkentte qalanyng bir basshysy saldyryp, ekinshi basshysy aldyryp tastaghan nemese basqa maqsatqa paydalanghan nysandar sany az emes. Mine, osylardyng bәrine qarap, qalany basqarghan  birinshi hatshylar men әkimderding oiyna ne kelse sony istegenin, isteytinin, istey beretinin aiqyn angharugha bolady. Olardyng beynebir ata-babasynan qalghan asyl múraday keybir nysandar jóninde  orynsyz sheshim shygharghandaryna eriksiz bas shayqaudan basqa amal tappay otyrmyz. Aytpaqshy, biz aityp otyrghan osy sekildi týitkildi mәselelerding bәrinen Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti men Premier-ministrining habary bar ma eken?!

Ábdisattar Álip,

jurnalist, aqyn, audarmashy, Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesi, respublikalyq «Shymkentim, shyraylym!» әdebiy-kórkem alimanaghynyng Bas diyrektory – Bas redaktory.

Shymkent qalasy.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1268
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2994
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3633