Biz nege sonshalyqty sorlymyz?!
2024-ting oqu jyly, tonazyghan qarasha keshi. Ábish Kekilbaev atyndaghy orta mektepting ekinshi qabatynda 2-synyp oqushylarynyng ata-analar jinalysy ótude. Synyp jetekshisi men tilin syndyryp, qazaq tilindegi balamasy joqtay, orys sózderin qosyp otyrghan әielding arasyndaghy dialog:
– Sizding balanyzdyng oqu ýlgerimi tómen, eshtene týsinbeydi...
– Qazaqsha týsinbese, qalay ýzdik bolsyn?!
– Ýide qay tilde sóilesesizder?
– Oryssha, esly my ne znaem, biz ne isteymiz?! Chtoby na kazahskom nauchilisi my je sdaem detey.
– Qazaq tilin ýiretuge mekeptegi uaqyt jetkiliksiz, ýide de sóilessenizdershi?!...
– Togda my hotim v russkiy klass perevestisi.
– Orys synyptarynda oryn joq.
Bilginiz kelse, ol mekteptegi ekinshi synypta 17 – orys, 12 – qazaq synyby bar. Orys synyptary degenimiz – qazaqsha bilmeytin qazaq balalarynyng jiyntyghy.
Últtyq statistika burosy 2023 jyly auyzyn toltyryp, Astana qalasy boyynsha mektep tabaldyryghyn alghash ret attap jatqandardyng ishinde 68,2 payyzy qazaq klasstaryna bardy dep esep bergen edi. Ekinshi synypqa tayaghanda jaghday ózgeshe. Ózara oryssha sóilesip, oryssha kontent kórip tәrbiyelengen balalar bir mezette qazaq tilindegi ghylymdy qalay iygere qalsyn?!
Qarapayym jinalys pen statistikadan tuyndaytyn súraq: nege balalarymyz ana tilinde bilim alugha qinalady? Búl tek mektepting nemese ata-ananyng mәselesi emes, búl – jalpyúlttyq problema. Ata-ana balasyn qazaq synybyna bergenimen, onyng ýide oryssha sóileui, oryssha anayy kontent kórui – tilge degen nemqúraydylyqtyng kórinisi. Al mektepting uaqyty shekteuli, múghalimderding de búl mәseleni sheshuge qauqary jetpeydi. Osydan kelip, oqushylar qazaq tildi pәnderdi iygere almay, orys synybyna auysugha mәjbýr bolady.
Dalagha shyqsa, telefonsyz oinaudy bilmeytin úrpaq uaqytynyng basym bóligin internetten kontent kórip, ózin-ózi qalyptastyryp jatyr. Ne kóredi? Ata-analyq baqylau ornatyp, 18 jasqa deyingi kontentti shektep, úyatsyz kórinisterdi kórsetpeytindey etip jelidegi algoritmderdi jóndegender kóp pa aramyzda? Al ol algoritmder qanday kontent úsynatytyn bir mysaldyng negizinde aityp bereyin.
«Bilgenindi aita berme, aitaryndy bilip otyr» deydi qazaq. Qazaqqa әbden enbegi sinip, qoly jetken-jetpegen bilimning barlyghyn jinap, qan men qasiretti kórgen Úly Abay qazaqty synasa da, kemsitken joq. Al qazir orystildi qazaqtardyng jinalyp alyp, qazaq tili bylay túrsyn, qazaqylyqtyng ózin mazaq etip, óz keshterin ermekpen ótkizetin toptar baryn bilesizder me?!
Áriyne, ónerge әrkimnin-aq talasy bar. Degenmen, jekelegen әzil keshterinde aitylatyn mәtinge bir-aq talap qoyylady, yaghny – aitqanyng kýlkili boluy kerek! Jinalghandardy kýldire alsan, auyzyna kelgendi aita ber. Mәselen Aset (Áset) Uvaev atty bir әzilqoy «Korrupsionnaya kamasutra» degen konsert beripti osy jyldyng mamyrynda. Beynejazbasy yutubta jariyalanghan, 80 mynnan astam kórermen tamashalap ýlgeripti. Esh qymsynbastan: «diplomdyq júmysymdy satyp alghanmyn» dep bastaydy ol ózining әngimesin. Bir-birine hatqalta (konvert) bergen eki «aghashkany» gomoseksual qyldyryp qoyady. Qazaqtyng «agha» degen kiyeli sózin «aghashka» dep qanshalyqty múqatyp, qúnsyzdandyryp jibergeni-ay. Sóitip kelip Áset bauyrymyz qazaqtyng әdet-ghúrpyna jarmasqany bar emes pe?! Bizding últtyq mentaliytetimizdi, әdet-ghúrpymyzdy korrupsiyagha teneydi.
Korrupusiya, yaghny jemqorlyq, búl – memlekettik lauazymdy túlghalardyn, jeke kompaniyalardyng nemese basqa da yqpaldy toptardyng óz qyzmetin jeke paydasyn kózdey otyryp, zansyz nemese etikagha qayshy týrde paydalanuy. Al, «qalyng mal» dәstýrin paragha tenegeni qay sasqany?! Sonda qazaqtyng dәstýri men etikagha qayshy nemese zansyz degenderding arasyna endi tendik belgisin qoya bersek bolady eken ghoy?! Qalyng mal – eki otbasynyng arasyndaghy kelisimning simvoly. Búl tek eki jastyng emes, eki әuletting biriguin bildiredi. Qalyng mal arqyly kýieu jigitting otbasy qalyndyqtyng otbasyna qúrmetin kórsetedi. Qalyng mal qalyndyqtyng baghalylyghyn, onyng otbasynyng bedelin jәne qalyndyqtyng otbasyndaghy tәrbiyesin joghary baghalaudyng belgisi bolyp tabylady. Búl qalyndyqtyng manyzdy әleumettik rólin moyyndaudy bildiredi. Qalyng mal – eki otbasynyng ekonomikalyq jaghdayyn tenestiruge kómektesedi. Búl túrghyda «qalyng maldy» keyde «otbasylar arasyndaghy әleumettik kelisimning qúraly» dep qarastyrugha bolady. Qalyng mal tólengen kezde kýieu jigitting otbasy óz mindetterin oryndaytyndyghyna kepildik beredi. Ol qalyndyqty jәne onyng jana otbasyndaghy mәrtebesin qorghaugha jauapty. Qazir qalyng malgha ýlken qarajat súrau degenimiz siyrek kezdesetin qúbylys. Búl mynjyldyqtar boyy taza dәstýr retinde qalyptasqan qúbylys. Al Áset osy dәstýrdi «jemqorlyq» dep mazaqqa ainaldyrudan jasqanbaydy.
«Betashardy» – korrupsiyalyq prezentasiya, músylmandyghymyzdyng kórinisi «sýndetke otyrghyzu dәstýrin» – jynys mýshelik, qarjylyq alayaqtyq, al әlemdegi eng jemqor sózder – «qazaqpyz ghoy» dep taghy qoylata týsedi. «Qazaqpyz ghoy» dep eki orystyng jemqorlyq kelisimge kelgenin kórdim deydi taghy da. Qazaqylyqty jemqorlyqpen tenestiru – últtyq ar-namysymyzdy qorlau demeske sharang qalmaydy, osyndayda.
«Kim para berip kórdi, qol soghyndarshy?!» – deydi auditoriyagha. Biren-sarany qol shapalaqtap әlek. Ishekteri qatyp jatyr. «Qazaqtar jeytin zattarymen jynystyq qatynasqa týspeydi» deydi Áset myrza. Sonda qalghan januarlarda tabu joq degendi menzegeni me? Soghymdy «soghymnisa» dep qaytadan bolmysymzdy anayy týrde kórsetip jatyr.
Birneshe mynjyldyqtar boyy alasapyran dәuirden genetikalyq kodyn aman alyp qalyp, memleketimizding jalghasy bolsyn dep qaldyrghan jastarymyz qazaqtyng dәstýrin qylmysqa tenep әlek. Aruaqtardan úyalmaydy ma?!
Búl jay әzil ghoy dep aqtalatyny anyq, әriyne, biraq búl kontent bәrine birdey kýlkili bola qoymas. Sebebi Ásetting qoldanyp otyrghan kýldiru әdisi ol tabulardy búzudan tuyndaytyn adrenalin men dofaminnen tuyndaydy. Eki sózding biri boqtyq sóz, januarlarmen jynystyq qatynas, mysqyldau, keketu, dәstýrdi qylmysqa teneu shenberindegi qazaqilyqty mazaqqa ainaldyru, bizding mәdeniyetti iygere almaghandardyn, úghyna almaghandardyng aita almay jýrgenin jariya aituda jatyr kýlkining bәri.
Qazaqty balaghattap, jeksúryn etip kórsetip jatqan ózge de «konsertteri» jetkilikti búl jigittin. «Qazaq shetelde jýrse dóreki, basqalardy aqymaq sanaydy» degen de osy jigit. Barsha úlqa osynday bagha beruge múnday qúqyqty kim berdi eken? Sonda biz osynshama sorlymyz ba? «Borattan» bastap, kózine jas almay, qanyng qaynamay eske ala almaytyn qatpar-qatpar azaptan aman qalghan halqymyzdy balaghattaghan sheteldikter az bolghanday, endi orys tildi qazaqtardyng arasynda jana trend payda bolghan ba? Qaytadan ýnsiz qalmaqpyz ba, sonda?! «Qoy, tiyispe, olardyng qúqyghy» – deymiz kózimiz jypylyqtap. Memleketti qúraushy últ – qazaq halqyna, onyng diline, dinine, dәstýrine til tiygizbeytin elde ómir sýru qúqyghy bolady ma eken bizde bir kýni?
Qazir әlemdik alpauyttardyng arasyndaghy túraqty tepe-tendik búzylghan tús. «Esing barda elindi tap» degendey, zymyrap ótken tәuelsizdik jyldary memleketshil azamattardyng aldynda túrghan eng basty qasiyetti missiya – ol jana últtyq iydeyalogiyany qalyptastyru bolghan edi. «Qazaqstan 2020-30-50» degen búlynghyr sayasy strategiyalar týbinde bilimi jetip, minezi qalyptaspaghan otandastarymyzdy shet elge auyp ketuden saqtay almady. Shotlandiyanyng túmanynda kýrk-kýrk jótelip, qúlpynay terip jýrgen otandastarymyzdy aityp otyrghan joqpyn – olar qaytady. Ekonomikagha shyn mәninde paydasy tiyedi degen azamattarymyz toyghan jerlerine aghyluda. «Oyboy, mening balam shetelge kóship ketken, jalaqysy osynday...» – dep maqtanghan ata-analar aramyzda tolyp jýr.
Tili bólek otandastarymyz býginde últjandylyqty ekstremizmge tenep tastaghan! «Qazaqsha nege sóleymeysinder?» – dep súray qalsan, shalqasynan týsip, «peshernyy psevdopatriot» dep jerden alyp, jerge salyp, auyzyndy jauyp tastaytyndar, ókinishke oray, basym bolyp túr. Beti beri qaraghan Almatyny aitpay-aq qoyayyn, elimizding әkimshilik ortalyghy – Astanadaghy jaghdaydy aityp otyrmyn. «Oybay qoy! Oibay renjitip alasyn!» – deymiz bayaghy beyqamdyqpen. Basqa últtar bylay túrsyn, ózimizding qazaqqa birdene deuge dәtimiz jetpeydi. Últjandylyqty demonizasiyalau keybir agressivti kórshimizge tiyimdi ekeni mәlim. Sonda ózimizding bauyrymyz bizdi kimge jyghyp berip otyr degen saual tuyndaydy?!
Ghimarat saludyng aldynda – joba jasalady. Ghimarattyng barlyq qajetti qasiyetterin anyqtaytyn joba. Memleket qúru kezinde bizding últtyq iydeologiya sol jobanyng rólin atqarady. Al, biz aityp otyrghan essiz kontentti kórip ósken jastardyng sanasynda qazaqtyng qanday beynesi qalyptasuy mýmkin?
«Mәjbýrley almaysyn» – deydi, – «Qazaqshagha, yntalandyr!» – deydi. Óz qazaghymyz qazaq halqyn, onyng salt-dәstýri men әdet-ghúrpyn osynday jek-kórinishti dengeyde nasihattap, sýrensiz últ retinde kórsetip jatsa, onyng tiline, mәdeniyetine, salt-dәstýrine sanasy jetilip, oiy bekimegen jas úrpaq qalay qyzyqsyn!?
«Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi» deydi dana halqymyz. Taghy da ýndemey qalsaq, balaqtaghy biytimiz basymyzgha shyghatyn týri bar. Nemqúraylylyqtan arylyp, teli men tentekterimizdi tezge salatyn kez keldi, aghayyn. Al, endi arghy jaghyn kóreyik, kim ne der eken?!
Shәriphan Qaysar
Abai.kz