Sәrsenbi, 20 Qarasha 2024
Ádebiyet 270 2 pikir 20 Qarasha, 2024 saghat 17:00

Jәmenke batyr men Bәieke by nege shekisti?

Suret VKontakte әleumettik jelisinen alyndy.

«Bizderdi de joqtaytyn jan bolsa eger, Shang basqan arhivterden tabylarmyz...» – dep qazaqtyng aqiyq aqyny Múqaghaly Maqataev, aqyn Fariza Ongharsynovagha aitqanynday, kóne múraghattargha kóz salyp otyryp, bir buma gazetter ishinen 1999 jyly 31-shi shildede jariyalanghan «Halyq qazynasynan sheshendik sózderdi izdegende» degen taqyryptaghy Múrat Súltanynyng «Kegen siezdi» turaly keninen toqtalghan maqalasyna nazarym auyp qaldy.

Ortaq múragha oy bóliskende

Maqalany oqyghannan keyin eger biz halqymyzdyng qatparly qalynynda jatqan qaymaqty qazynysynan tabylghanyn taldap, estigenimizdi tereng oy eleginen ótkizip, kórgenimizdi kóbikshe kópirtpey, jan sala jazghanymyzgha әueli ózimiz sensek, onda oqyrman qauymdy da sendirip tarihy tamyrymyzdan tatymdy nәr aldyryp, mәdeniyetimizding qordaly qoryn molyqtyra týser edik- au, dep oiladym.

«Týmtek» degen sózding týrtpektep oida joqty oigha salatyn әdeti emes pe! Sonau jalyndy jastyq kezimizdegi әn, ólen, әngimege ansarym auyp jýrgen kezimde estigen, el ishinde bolghan eleuli oqighalar oiyma tasqa basqan tanbaday aina qatesiz orala ketti. Qazirgi Shapshal audany Ýlkenbura kenitinde (rayon-2) jasy toqsannan asyp baryp, 1961 jyly qaytys bolghan Shabden qariyanyng kóbinde aityp otyratyn qily-qily әngimelerining biri osy «Kegen siezdi» edi. Qariya Alban ishinde Bozym atadan taraytyn Qúrman runyng Elikbay atalatyn auylynan. Kezinde el qorghany bolghan Sauryq batyrdyng atalas tuysy. 1916 jyly Sauryq batyrdyng balasy Úzaq batyr Albannyng 18 bolysymen birge patshalyq Reseyge qarsy kóteriliste jau qolyna týskende, Shambyl, Júmadil, Bayadil, Mankey degen inilerimen qosylyp bes otbasy qazirgi Ýisin tau bauyryndaghy Dulaty (Tarihy aty Dulat) shekarasynan ótip, Qyzaydan taraghan Shapshalda túratyn Temir elindegi Demeu aqalaqshynyng (1925 jyly qaytys bolghan) basqaruyndaghy Soponbúlaqtaghy Semey auylyna kelip qonystanghan. Tili sheshen, qoly sheber qariya bylghary búzyp, ayaq-kiyim tigip, toqym qayyp, bastan shapqymen qan alyp, bala sýndettep, songhy ómirine deyin elmen etene jaqyn bolyp túrmysyn jaqsy ótkizgen. Keyindep jasynyng ýlkendigimen de, kópti kórgen kóregendiligimen de toy-topta tórding ortasynda otyryp, bir әngimeden song bir әngimesin jalghap, kórgen-bilgenin  kósiltip aityp, kópting kónilin shalqytyp, boyyn balqytyp mәndi de maghynaly taqyryptargha tartyp, jan-jaghyna jaqsy ónege-ýlgi kórsetip ketken dana da darqan qariya edi.

Men 1952 jyly qyzmetke ornalasyp, sol auyldan kóship ketken bolatynmyn. Dәm tartyp 1960 jyly jeltoqsan aiynda osy Gúnshidegi (kolhoz) qamdau koperativynyng jyldyq esebin tekseru ýshin baryp, bir jeti bolghanymda Shabden qariyagha arnayy sәlem bergeli ýiine bardym. Bizben kóne jekjattyghy bar edi. Meni ashyq qabaq, jyly shyraymen qarsy alghan qariya amandyq súrap, ótken-ketkendi súrasyp kóneni bir eske alghanday bolyp otyrghanda, shay-dastarhany da jayylyp әngimemiz әri qaray qúldilay berdi. Áredikte qariya qutyndap:

– E, kishi jekjatym qorada qoy joq, soymayyn degen oy joq. Nan bar, shay bar, aitatúghyn jay bar. Shay bolsa da ishe ghoy. Meni «ýlken kisi» dep jasymdy syilap kelip sәlem bergenine raqmet. «Jastyq jaynap túrghan bazar eken, kәrilik shólge qoyghan mazar eken» degendey boldyq qoy, – dep bir tynystady. Osy arada men qyzuy endi ghana qaynap kele jatqan әngime qazanyn sapyra týskim kelip:

– Ángimenizge raqmet qariya, degenmen men búryn osy auylda bolghanymda, toy-tomalaqta sizding qasynyzda otyryp, әngimenizdi estuge jastau boldyq, taghy bir jaghynan otyrghan qariyalardy yghystyryp baryp qasynyzgha otyrudyng ynghayy da joq edi. Sol kezderde kóp aitatyn tartymdy tarihy әngimelerinizden birnesheuin aityp berseniz qaytedi? – dep ótindim.

– Jaraydy, balam! Estiytin qúlaq bolsa, aitatyn auyz-qazirge aman ghoy! –  dep әzilimen әngimesin bastaghan qariya:

– Osy jaqqa auyp kelgenge deyin mәnsapty bolyp el biylemesem de, biylik ústaghan Albannyng jaqsy jaysandarynyng qasynda kóbirek bolyp edim. Sondaghy naqty kórgen bir jәitti aitayyn:

– Jigit kezim edi. Arjaqtaghy Alban eli men berjaqta otyrghan Qyzay eli arasynda ýsh jylda bir ret ashylatyn siezge Jәmenke bolys bastaghan jiyny 15 adam keldik. Jiyn shekaranyng berjaghynda (Resey jaghy) ashylatyn bolyp, tórt shatyr, eki kiyiz ýy tigilipti. Qonaqtargha kýtim qyzmetin jasaugha sol jerde otyrghan Suan elinen (Jarkent óniri) kýtushiler, aspazdar ornalastyrghan eken. Siezdi basqaryp amandyqty qorghaugha on soldatymen kelgen orystyng tóresi ornalasqanyna eki kýn bolypty. Biz týske tayau kelip eki shatyrgha ornalasqan son, shatyrdy ystyq kórip, Jәmenke bolysty ortagha alyp dalada kók maysada qoralanyp otyrghan edik. Arjaqtaghy Qyzay elinen on neshe adam kelip attarynan týsip, kýtushiler attaryn alghan son, Sasan by aldyn bastap kelip bizding tobymyzgha sәlem berip shetimizden úsynghan qolymyzdy alyp ortada otyrghan Jәmenkening qolyn alghan Sasan:

– E, Jәke aman esensiz be? – dep qysqa amandasyp ótken son, úzyn boyly, aryqtau kelgen qariya dausyn kóterinkirep, basqalardan ereksheleu:

– Assalaumaghalikum sidighan sary týrigim! – dep Jәmenkege qolyn úsyndy:

– Ualeykumassalam! Aydarly qara bórigim! – dep Jәmenke qolyn aldy. Tosyn aitylghan búl sóz bәrimizdi sharpyghanday bolghan song bir-birimizge qarasyp ishtey ghana «Múnysy nesi?» dep qaldyq. Endi jaylanyp otyryp amandyq súrasyp jatyrmyz. Managhy sәlem Jәmenkening kóniline týiindey bop túryp aldy ma? Áyteuir osy arada Sasannan:

– «Qúityrqy adamnan qúyanqy sóz shyghady» demekshi, myna qariyalaryng kim bolady? – dep Jәmenke súrap qaldy. Búl jerde «Gazette jazylghanday Qarny qapaqtay, boyy tayaqtay, basy barmaqtay, qúlaghy jarghaqtay, qu bastan qu til sapyrghan búl kim?» degen mysqyl sóz asyly aitylmaghan. Sózding reti kelip túrghan song aita keteyin, avtordyng myna teneuinen, men deni dúrys adam kórip túrghanymyn joq. Sonda Bәieke shynymen osynday úsqynsyz adam bolghany ma? Joq, әlde basqa bireuding auzy arqyly Bәiekeni qorqynyshty, qorash kórsetu me? Boyy tayaqtay, jinishke adamnyng qarny qalaysha qapaqtay bolady? Basy barmaqtay kishkene bolsa, qúlaghy, qalaysha ýlkeyip jarghaqtay bolady? «Qubas» degen sóz әdette eki týrli jaghdayda istetpey me? Biri bolsa úrpaq kórmegen adamgha kemsitu ýshin, taghy biri ólgen adamnyng ne ólgen hayuannyng quraghan basyna aitpay ma? Bәiekedey bir basynda bәride bar kózge kósem, sózge sheshen adamgha, el biylegen, minezi auyr, sózi salmaqty, oigha shýlen Jәmenke osynday baldyr-batpaq, shaldyr-shatpaq sózdi qalay bolsa solay aita sala ma? Cabyrly Sasan by tanystyrghansha:

– Búratala men Ileden eshkimge des bermey, seni orys jerine ótkizip jibergen әkeng Bәieke men bolamyn, – dedi Bәieke. Orynsyz jerde aitylghan myna sóz әkeni sharpyghanda shydamy shatynap әzer otyrghan Úzaq batyr:

– Bәieke, tegeuirining teris bitken tekteusiz ketken adam ekensin. Býgin kimning әkesi bolmaqshy edin? Onan da osynda ótkizip jibergen әkemdi kórgeli keldim desenshi, – dep ashugha basty. Shyn ashulansa alghan betinen qaytpaytyn, minezi qatal, sózi dóreki Úzaqty arghygha jibergisi kelmegen Jәmenke:

– Ay batyr, sabyr, sabyr, Bәiekening solay aitatyn jóni bar. «Atasyzdyng auzy zor» degen emes pe, tórt Qyzaydyng keyingi ekeuinen taraghan atanyng balasy shyghar kóp bolsa. Bizdi ataqonys Ile ónirinen qughan qalmaq edi. Myna sózine qaraghanda, «sol qalmaqtyng ishinde bizde bar edik, seni quyp jiberip jerindi tartyp alyp otyrmyn» degeni ghoy. Qazaqta «Júrtymnyng júrtynda qaldyr» degen bir jaqsy tileu bar edi. Sol júrtymyzda otyrghanyna arqalanyp otyrghan shyghar nemese jiyendigine salyp erkelegisi  kelip otyrghan bolar, – dep toqtady. (Ásilinde Qyzay eli Ilege auyp keluden búryn, Alban eli jylqy otarlatyp Kýnes asyp Júldyzgha deyin baryp túrghan eken. Búl arada Jәmenke sony menzep otyrsa kerek). Sonymen eki jaqtan da esh sóz aitylmay arada biraz ýnsizdik bolyp, bәri kónilsizdeu kýide otyrghanda shatyrdan tilmash kelip:

– Tamaqqa jýrinizder, alys joldan at soghyp sharshaghan bolarsyzdar? Býgin jaqsylap demalatyn boldynyzdar. Sezd erteng bastalatyn boldy, – dep úqtyrdy.

Birinshi kýngi sezde qasyna hatshysy men tilmashyn alghan Tóre:

– Eki jaghynda joghalghan mal sandaryndy naqty aityp, isting sәtti bituin oilanyzdar. Eger artyq-kem aitylsa, arada talas-tartys kóp bolyp uaqyt úzaryp merzimdi kýni júmysty bitire almay qalamyz, – dep eki jaqqa da qaltqysyz qalys pikirin aitty. Birinshi bolyp Jәmenke sóz kezegin alyp (gazette jazghanday 400 túyaq emes) 280 túyaq jylqynyng sanyn ortagha qoyyp, múnyng 180 túyaghy Narynqol shekarasynan, 100 túyaghy Dulaty shekarasynan ótkenin aitty. Sonda Sasan biy:

– Búl san asa naqty emes. Onyng ýstine Narynqoldan ótken maldyng órisi jalghyz biz emes, shekara boyynda otyrghan qalmaq aghayyndar da barshylyq, oghan qosa bizden sizder jaqqa ótken mal sany bar, sizding aitqan mal sanynyzgha kelise almay otyrmyn, – dep sózin әriqaray jalghaghansha, Bәieke by sózge aralasa ketip:

– Qalmaq úrlaghan malyndy bizge tóletpeksing be? Myqty bolsandar qalmaqty nege sezdge shaqyrmaysyndar? – dep qaldy. Osy arada Úzaq batyrda sózge aralasa ketip:

– Sózine qaraghanda sen qalmaqtyng úrlaghan malyn biletin kórinesin, biz sen ýshin mal tóleymiz be? Bizben birge jýr siezdge dep qalmaqtyng bir qaldanyn erte kelseng bolmay ma? Sondyqtan myna maldy sen tóleysing de, qaytyp barghan song tólegen malyndy qalmaqtan ózing óndirip alasyn. Búl siezd qalmaq emes, eki elding qazaghyn shaqyryp otyrghanyn bilmeysing be? – dep bir-birine ese bergisi kelmey qyzynyp baryp basqalardyng sabyrgha shaqyruymen zorgha toqtady. Biraq, esesine әr eki jaqtyng da qalghan adamdary jamyrasa sóilesip, әr qaysy ózjaqtarynyng sózderin quattap, bir-birine qúlaqasqysy kelmey, jiyn tәrtibi búzylyp, teke-tirespen esh ymyrasyz nәtiyjesiz ayaqtaldy.

– Ekinshi kýni siezd ótetin jerge kelsek, – deydi Shәbden qariya. Bir arqandy úzynynan kerip arqannyng eki basyn eki soldatqa bastyryp otyrghyzyp qoyypty. Tóre qasyndaghylarymen arqannyng bir basynda tomarday bolyp otyrghan eken. Eki soldat eki tobymyzdy arqannyng eki jaghyna tórt qarystay jer qaldyryp otyrghyzdy da:

– Siezd qazir bastalady. Kimde-kim myna arqandy basyp ketse nemese qarysy jaghyna shyghyp ketse siezding tәrtibi búzylghan bolyp sanalady da, is atkaz bolady. Sondyqtan әrqaysylaryng tәrtip saqtandar, – dep úqtyrdy. Kezekpe-kezek sóz alghan eki jaqtyng bolys-biyleri keshegi aitqandaryna taghy da tynnan dәlelder qosyp ala kózben atysyp aiqúlaqtanyp aiqaydyng bergi jaghynda, pay-paydyng arghy jaghynda shytynap otyrghanda Bәieke qayta sóz alyp qyza-qyza ashugha erik berip, ózin toqtata almay debeyley sóiley otyryp tizesimen ortadaghy arqandy basyp ketkenin sezbey qaldy. Qay jerden qatelik keterin qalt jibermey otyrghan Jәmenke osy oraydan paydalanyp ornynan qarghyp túryp eki býktep jambasynyng astyna basyp otyrghan tobylghy sabty qyrghyz órim qamshysymen Bәiekening basyndaghy mәnsәp tasyn sart etkezip bir tartyp syndyryp jiberdi. Tәrtip búzylyp әr eki jaqta oryndarynan óre týregelip bir-birine úmtyla bastaghanda, Tórening aiqayy, soldattardyng aragha týsip kýsheuimen zorgha basylyp oryndaryna әzerge otyrysty. Búl iske ishtey qorlanghan Sasan by Tórege:

– Atymyzdy keltiriniz, múnday adam úratyn senimsiz siezdge endigi ary ayaq baspaymyz. Árkim óz jerinde kýshti bolady eken ghoy, biz mal aidap kelmedik, mal daulasa bizding auylgha baryp alsyn, búl ne degen bassyzdyq shekten shyghyp ketken, – dep qatty ashulanyp rayynan  qaytpay túryp aldy. Isting bet alysy múnanda soyqan nasyrgha shabaryn sezingen Tóre :

– Sasan by ashulanbanyz, kemshilik bizding basqaruymyzda bolyp qaldy, oghan men kinәlimin, әri әr eki jaqtan da ótip qaldy, bos sózge boy aldyryp bir-birindi týsinulering qiyn bolyp ketti emes pe, adam úru shynymende qatelik, biz alda kýnderi Jәmenke bolystyng múnysyn bólek qaraymyz, eger sizder osy boydan ketemiz desenizder 280 túyaq jylqyny tolyghymen tóleuge qoldarynyzdan qújat (qolhat) berip qaytasyzdar. Siezd erteng bitedi, sabyr saqtap býgin qonynyzdar, qazaqta: «Jaman adam kekshil keledi, jaqsy adam kópshil keledi, bilimdi-bilikti adamdar eshqashanda kek saqtamas bolar» degen qanatty sóz bar ghoy, oilamaghan jerden orgha týskendey bolyp búl iske mende qatty qinalyp otyrmyn, – dep  Sasannyng qos qolyn alyp:

– Sizding býgingi ashuynyzdy men súraymyn bir retki ashuynyzdy maghan beriniz, jýriniz mening shatyryma biraz demalyp әngimeleseyik, – dep otyrghan ornynan túryp shatyryna qaray bastady.

Ýshinshi kýni eki jaghymyzdy aralastyryp otyrghyzyp:

– Býgin sezding bitetin kýni, әr eki jaqtyng adamdary tәrtip saqtap, sanaly otyrynyzdar. Keshegi jaghday bizding abaysyzdyghymyzdan boldy. Sol ýshin Qytay jaghynan kelgen meymandardan keshirim súraymyn, – dep jiyndy bastady Tóre.

Ýshinshi kýngi sezd turaly Shәbden qariya myna bir shúbyrtpa maqaldy aitty:

– Árqanday dauda enkey, qanqay, shonqay, sybyrda sybyr, sybyr sózding shegesi, aiqay daudyng egesi degendey búl kýni bәrimizde әdep, iba saqtap, әdemi tәrtippen daudyng jaulasu emes dostasu jaghyna qaray ynghaylanuyna erik berip aitylghan barlyq pikirge salmaqty sabyrmen qarap artyq-kemin, aqyl tarazysyna sala otyryp, sәtti de saliqaly kelisti kenes ótkizdik. Ásilinde biz jaq týnimen erteng bolatyn sezd turaly birese eki ýshten, birese tobymyzben otyryp isting dau damaysyz, sәtti sheshilui jóninde pikir pisirip, oy týiindep, sóz birligin әbden aqyldasyp alghan bolatynbyz (әriyne, olarda solay istegen shyghar). Sonyng arqasynda bolar eki jaq kelisip, Alban jaghyna 70 túyaq jylqyny qyrkýiek aiynda Han-Tәniri etegindegi Narynqol shekarasynan ótkizip beretin bolyp hattasyp, qol qoyyp, ala arqan ortasynan qyrqylyp, qyrqylghan arqan týgeldey tarqatylyp tastaldy. Múnyng mәnisi dau bitti, ashu tarqady degendik edi dep Shәbden qariya әngimesin ayaqtatatyn edi.

Endi kórgen kózge senu kerek pe, joq estigen ósekke senu kerek pe degen mәseleni oqyrmannyng óz talghamyna qaldyra túryp gazette jariyalanghan maqaladaghy nanymdy-nanymsyz, dәiekti- dәieksiz, artyq- kem ketken sózderge az kem toqtaludy jón kórdim:

1. Búl sezd Bәiekening auyzsha jan berumen bitken emes. Óitkeni, búl qalay desek te eki memleket arasyndaghy zandy orynnyng ótkizgen zandy jinalysy, sharighat joly emes, jan auyzgha alynbaghan.

2. Ózi sheshen Bәiekening sezdge kelmey auylda qalyp 400 túyaq jylqygha jyghylugha ainalghanda qayta shaqyrumen shauyp kelip, Jәmenkege:

«Men jolaushymyn, sezdge kelgenim joq» degeni qyzyq emes pe? Búl «Sasqan ýirek artymen sýngiydige» kelmey me? Avtordyng búlay aituy Bәiekeni qorghau ma, әlde qorlau ma, degen oy tuady.

3. Jәmenke Oyazgha baryp, onyng quattamasyn alyp, Bәiekeni Tekesten shaqyryp kelgenshe qansha kýn ótedi? Bekitilip qoyghan jiyn osylardy kýtip otyra ma? Onyng ýstine Sasanday sabyrly da, salmaqty, saliqaly adammen esh sanaspay ma? Olay bola qoymas.

4. Sezden qaytqan Bәiekeni eki kýndik jolgha kelgende, artynan Jәmenkening әieli ýsh qyz, ýsh kelinin ertip quyp jetedi.

– Qayda barasyndar? – dep súraghan Bәiekege olar:

– Biz Alban elining aldyna jan salmaghan Jәmenkesin jengen qyzaydyng Bәiekesin kórgeli ketip baramyz, – depti. Sonda Bәieke:

– Áyel basynmen Bәiekeni kórgeli jýrgenindi qara, men elden shyqqan qarabet ekenmin desem, menen ótken kýiebet bar eken ghoy degen eken. Áyelder Bәieke ekenin sonda bilip, qaytara jauap taba almay, qaytyp ketipti delingen. Eger solay bolghan desek, onda Bәiekening ózin izdep kelgenderge rizalyq bildirip, meni izdep kelsender «Qane, qaysysyng kórimdik beresinder?» – dep әzildeytin jóni bar emes pe? Búny bir deniz.

Jәmenkede siezd ótken Jarkent ónirinen qaytyp suyt jýrgende ýsh kýnde Qarqaragha zorgha jetedi. Bara salyp óz әielin basshy etip, qasyna qyz-kelinshekterdi qosyp, Bәiekeni kórip qaytugha jiberse, siezden qaytqanyna eki kýn ghana bolghan Bәiekemen qalay jýzdesedi? Arada qansha kýn bolyp ketti? Eseptep kórinizshi, oghan qosa qay tarihta, qay qazaqtyng saltynda baysyz qatyn ata-enesiz qyz-kelinshek jóndi-jónsiz josyp jýrushi edi. Jәmenkedey, Bәiekedey el biylegen eren erler ara aghayyndyqqa qashan әiel janyn salushy edi? Búl sanagha simaytyn, aqylgha qonbaytyn esh pәtuasyz әngime emes pe? Búnymen eki deniz.

Bәiekening «Men qarabet ekenmin desem, menen de ótken kýiebet ekensinder – dep aitatyny qalay? Búl arada sózge biraz taldau jasasaq «kýiebet» degen sózden adamnyng syrtqy kespirine (dene mýshesine) jaghylghan juyp, shayyp tastaugha sýrtip, tazartugha yaghny ada qylugha bolatyn belgili bir qara boyaudy aitugha bolady. Al «qarabet» degen sózge kelsek búl óte auyr aitylatyn adamnyng ishki jan dýniyesine, ardyng lastyghyna, kónilding pasyqtyghyna, niyetting qaralyghyna qaratylyp aitylatyn sóz emes pe? Búl jerde Bәieke mәnsap tasynyng synghanyna bola ózin sonshalyqty qorash synyp, qor sanap «men qarabetpin» dep esh oilanbay jenil jelpi aita saluy kәdik emes pe? Búl Bәiekedey sheshenning auyzynan shyghatyn sóz deuge bola ma? Sonday-aq, ózining qadir-qasiyetin syilap kelgen, nәzik әiel zatyna (әielder shynymende izdep kelgen bolsa) sonday dóreki sózben doghal minez kórsetip, kýie jagha sala ma? Búlay etu ózine әri syn, әri min emes pe? Angharly adam andyp sóilemey, qalay bolsa solay kóskiyte sala ma? Ózi joqtyn, kózi joq degendey oy jotalap, bireuding syrtynan qisynsyz ton piship, olpy solpy kiyindiru naghyz kýie jaghu bolmay ma? Meninshe solay.

5. Maqala avtory Bәiekening sheshendigin Tanjaryq pen Qoydymnyng aitysynan taghy bir ret sitat (dәlel) keltirip bylay deydi:

«Maqtama Jәmenkendi kóz kórmegen,
Nikolay ol uaqytta ózgermegen.
Jiylyp Ýisin Nayman kenes qylsa,
Bәieke bir adamgha sóz bermegen», – degen óleng joldarynan-aq Bәiekening belgili sheshen adam ekenin biluge bolady, búl dúrys. Men óz basym Bәieke biyding sheshendigine shek keltirip otyrghanym joq. Arda tughan ardaqty adamdardyng atyna ne olay, ne búlay auytqyp, asyra siltep, asygha sóilep zatyna daq týsiru aruaq aldynda keshirilmes kýnә, qapysyz qatelik bolady. Shyndyghynda Tanjaryq pen Qoydymnyng aitysy 1926 jyly Qarqarada Áteybek degen biyding qyzynyng toyyna Bóribay degen Tanjaryqtyng naghashy aghasy (Albannyng ait ruynan) ertip baryp aitystyrghan. Osy aitys qazaq aitystarynyng ishinde eng óreli aitystardyng biri dep jazylghan 1999 jylghy «Kókjiyek» jurnalynyng birinshi sanynda. Biz aityp otyrghan Kegen sezdi 1914 jyldyng aldynda deuge bolady. Óitkeni 1914 jyly Aq patsha men Bolishevikter arasynda soghys bastalyp 1917 jyldyng alghashqy mausymynda Lenin ókimeti qúryldy. Osy uaqyt baylanysymen Qoydym:

«Jiylyp Ýisin eli kenes qúrdy,
Patshagha bala bermey qarsy túryp,
Bar ma edi Jәmenkedey batyr erin,
Syndyrghan Bәiekening tasyn úryp», – dese Tanjaryqtyng odan qalyspay, qarymtasyn qaytyryp jogharydaghy óleng joldaryn aitqany shyndyq ekeni eki aqynnyng ólenderinen naqtyly kórinip túr. Jamenke men Bәieke syndy eki túlghanyng attaryna qatysty Tanjaryqpen zamany qúrdas ózara Ilede talay dәmdes bolghan aqyn Sharghyn Álghazyúlynyng 1934 jyly Alban elining jaqsy jaysandaryn ólenmen:

«...Aytpasa sózding dúrysyn,
Ótirik sóz qúrysyn.
Er Sarybay elge yrys,
Jemisti aghash gýlisin.
Úzaq batyr sóilese
Shygharmas eshkim dybysyn.
Jәmenke úryp, syndyrghan
Bәiekening shynysyn.
Rossiya sonda qoldaghan,
Jәmenkening búl isin», – dep jazghan bolatyn. Til kónilding kilti, sóz kónilding mýliki. Ol til arqyly ashylyp, til arqyly aitylady. Búl Tәnirding adamgha bergen syiy, tabighattyng ózgerilmes zandylyghy. Filosof, aqyn Qoja-Ahmet Yassauiy:

«Sóz esepsiz tilindi tyi, tarta ústa.
Tyimaghan til-basyna sor әr tústa.
Esepti sóze-er sózining asyly,
Myljyng tildi jau dep úghyn tartysta», – degen eken. Ne aitsaq ta, ne jazsaq ta osy babalarymyzdyng aityp ketken ónegeli ósiyetin esimizge ústap, sanamyzda saqtap, ótken ómirdegi túlghalardyng kemshil ketken jeri bolsa odan sabaq alyp, artyq jeri bolsa ónege etip, asyryp tasyrmay, jauyp jasyrmay, aqylgha siyatyn, kónilge qonatynday etip bersek eken. Qisynyz qiya tartyp, búrmalap, búra sóilep býldirip almasaq jarar edi.

«Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» demekshi әngime әueni eki túlgha turaly bolghan son, búl kisilerding ómiri jayly ózim estigen әngimelerimnen az-kem habar bere ketudi jón kórdim.  Jәmenke jasy jetpiske deyin el biyligin ústaghan, Alban eline abyroy ataghy asa joghary, zor qúrmetke iye, minezi auyr, sózi salmaqty, ónbes iske jenil-jelpi bara qoymaytyn, alghan betinen qaytpaytyn qaysar adam bolghan. Búl kisi turaly úly jazushy Múhtar Áuezovtyng jiyrma jeti jasynda jazghan dara tuyndysy «Qily zaman» povestinde bas keyipker retinde erligi men enbegi jan-jaqtyly jazylyp, kózge týrtkendey etip kórsetilgen bolatyn. Sondyqtan kýni býgingi deyin prozada qazaqtan aldyna jan salmay kele jatqan әlemdik dengeydegi klassik úly Múhannan asyp bir nәrse aitu men ýshin әbestik әri aqymaqtyq bolady.

Al Bәieke biyge kelsek, men 1962 jyly Núraqynbúlaq degen jerde qystap shyqqanymda, Qyzay ishinde orazaydan taraytyn Senkibay dep atalatyn atadan Qasen degen túnyp túrghan tiri shejire, әngimeni tandy tangha jalghap aitatyn, jýzdegen qisa, dastandy jatqa soghatyn, ózi hat tanymaytyn, biraq sen bir dastandy bir aq ret oqyp bersen, lezde qaytadan ózine jatqa aityp beretin qarttyng aituy boyynsha, Qyzay eli Búratala ónirine kelip qonystanghanda, Sengibay toghyz aq týtin ýy eken. Ózderi ortasha sharua bolypty. Bir kýni osy auyldyng balasy Aqpan, Toqpan aghayyndy ekeuining eki biyesi ýiirinen ayaq astynan úshty kýili joghalyp ketedi. Aqpan «búl jaydy Bәieke biyge baryp aittyp qoyayyn» dep Bәiekening ýiine kelse, Bәieke esigining aldynda kýresinge jaqyndau jerde býiirin tayanyp әlde bir oy qúshaghynda túrsa kerek, sәlem berip, minip kelgen aighyrynan týsip, aighyrdy mama aghashqa baylasymen qorada sybys alghan eki bie kisinep jiberipti. Ayghyrda bie dauysyn tanyp kisinep qoya beredi. Osy arada Aqpan sәl ynghaysyzdanyp:

– By agha, balalar balalyq qylyp qoyghan úqsaydy, biyemdi shygharyp alayyn,– deydi. Sol-aq eken, Bәieke ashugha basyp:

– Sen meni úyalmay-qyzarmay úry kórip túrsyn ba? Joghalt kózindi! – dep aiqaylap, auyl jigitteri de dereu jinala kelip, Aqpandy jabyla úryp, sabyp, qan josa etip shygharyp salady. Auyldan úzap shyqqan Aqpangha «biyeni bylay úrla, ózimdi oghan qosa óltire saba. Búl qay әdildik sonda?» degen oy keledi de, auyldan qashyqtau jerde mal baghyp jýrgen Bәiekening týieshisin baylap tastap, bir burasyn qualap otyryp aidap kelip dereu soyyp jiberip jәrkemdep tastaydy. Maldyng basy sanalatyn burany aidap ketkenin estisimen yzagha bulyqqan Árenjan (Bәiekening balasy) atqa mine sap, shapqan boyy Aqpannyng ýiine keledi. Bolghan jaydy kórip, shataq shygharyp Aqpangha úmtylady. Onsyz da yzadan jarylarday bolyp bulyghyp zorgha túrghan Aqpan tabanda Árenjandy sabap-sabap aulyna aidap jiberedi. Aulyna attandap jetken, sautamtyghy qalmay tayaq jegen Árenjandy kórgen Bәieke auly qatty ashulanyp, lezde otyz eki jigit atqa qonady da Senkibay aulyna lap qoyady. Bir bólim jigitter dalada Aqpan, Toqpan bastaghan erlermenen aiqassa, endi bir bólimi tiguli ýige shabuylgha ótedi. Ýige shabuyldy kórgende shydamdary tausylghan auyl qyz-kelinshekteri de úrysqa aralasyp, eki jaq qiyan-keski soghysqa týsedi. Aqpan men Toqpan asa iri deneli, erjýrek batyr bolghan әri kelbeti kelisken adamdar eken. At ýstinde soyylmen Bәiekening Almabay, Árenjan degen eki balasynyng bireuin úryp týsirip jantәsilim etse, ekinshisin ýige kirip barajatqanda bir әiel kisi tese shotpen shýidesinen perip qalghanda, olda sol jerde qaytys bolady. Bәieke aulynyng jigitterin úryp tastaghan Senkibay auly Bәiekening ózin ústap alyp, baylap, shiyge orap, týiege artyp Torghauytqa qaray qotaryla kóshedi. Bir jerge barghanda jolshybay aldarynan eshnәrseden qabary joq kele jatqan Qarayt pen Sarayt degen Qyzaydyng eki bedeldi adamdary shyghyp qalyp, amandyq-esendik súrasyp, búl qalay kóshulering dep antarylyp túrghanda, Bәieke Qarayt pen Sarayttyng dausyn tanyp:

«Oybay, meni qútqaryndar!» – dep dauystaydy. Olarda Bәiekening dausyn tanyp, tabanda sheshtirip qútqaryp alady. Bolghan jayytty estip, әr eki jaqty yntymaqqa shaqyryp, ashularyn basqanday bolyp, el birligin saqtap, ózara tatulastyryp, dau-damay bolmaytyn etip uәdelestirip, kóshti keri qaray qayta kóshirip keledi. Biraq keyin bәribir Bәiekege Aqpan men Toqpan qún tóleydi (búl jeri óz aldyna úzyn әngime). Qazir ne dep atalatynyn bilmeymin, sol zamanda qazirgi Búratalanyng Borady degen jerine Almabay men Árenjannyng sýiekteri qoyylghan bolatyn, –  deydi qariya.

Sonymen qatar «Ile aidyny» jurnalynyng 2008 jylghy altynshy sanynda jazushy Qasymqan Uatqanúlynyng «Qyzay eli tarihyndaghy keybir oqighalar» degen shygharmasynda, Qyzaydyng ýsh bii Sasan, Bәieke, Berdekelerding jeke-jeke erekshelikterin aita kelip, Bәiekege tómendegidey minezdeme beredi: «Al daushargha qalayda jenip shyghu aiyp-anjysymen tólem alyp shyghu qajet bolghanda, qaytpay daugha týsip, qasarysyp jeniske jetetin Bәieke jiberiledi eken» (109bet). Mine, búl kishkene ghana sitattan Bәieke biyding azdap bolsada minez-qúlqynan habardar bolugha bolady. Qalay desek te túlghalar da biz siyaqty sýiek pen etten jaralghan, shiyki sýt ishken adam emes pe? Pende bolghan song ishinara pendeligimiz bolmay qoymaydy. Biraq biz atalarymyzdy ardaqtap, asyldarymyzdy qasiyettep, ótkenge ótirik topyraghyn shashpay, bolghan shyndyqty bolghanday etip jazyp, anyghyn aityp keyingi jastarymyzgha ónege-ýlgi, tәlim-tәrbie etsek bolghany emes pe?

Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegi

Maqalany avtordyng «Men tanyghan shyndyq» kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1379
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3162
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 4846