Túrar Rysqúlov – qazaq halqynyng tarihynda erekshe oryn alatyn úly túlghalardyng biri.

Onyng ómiri men qyzmeti el taghdyry ýshin jan ayamay enbek etken qayratkerding shynayy beynesin kórsetedi. Biyl últ qayratkerining tughanyna 130 jyl tolyp otyr. Búl mereytoy – halqymyzdyng ótkenin saralap, Túrar Rysqúlovtyng bagha jetpes múrasyn janghyrtugha zor mýmkindik.

Túrar Rysqúlov 1894 jyly Jetisu ólkesinde, qazirgi Almaty oblysynyng Qaraqastek auylynda dýniyege kelgen. Onyng ómiri qiynshylyqqa toly boldy. Ákesining sayasy belsendiligi men patsha ókimetine qarsy kýresi otbasyn auyr jaghdaygha dushar etti. Alayda búl jaghday Túrardyng boyynda әdiletsizdikke qarsy kýreske degen qaysarlyqty oyatty.

Jasynan bilimge qúshtar bolghan Túrar Tashkenttegi múghalimder seminariyasyn tәmamdap, óz zamanynyng ozyq oily jastarynyng qataryna qosyldy. Ol tek bilim alumen shektelmey, sayasy kýreske belsene aralasty. Búl kezende Resey patshalyghynyng otarshyl sayasaty qazaq halqynyng mәdeniyeti men ekonomikasyna zor núqsan keltirip jatqan edi.

Túrar Rysqúlovtyng basty iydeyalarynyng biri – últ-azattyq jәne әleumettik tendik mәseleleri boldy. Ol Týrkistan Respublikasynda basshylyq qyzmet atqara jýrip, jergilikti halyqtardyng mýddesin qorghaugha erekshe kýsh saldy.

1920-1924 jyldary Rysqúlov Týrkistan Respublikasynyng Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy qyzmetin atqardy. Osy kezende ol Týrkistan halyqtarynyng birligin nyghaytu, olardyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu jәne ekonomikalyq reformalardy jýzege asyru baghytynda auqymdy júmystar jýrgizdi. Onyng bastamalarynyng biri – jergilikti halyqtargha jerdi qaytaru jәne bilim beru jýiesin janghyrtu boldy.

1921-1922 jyldardaghy Qazaqstandaghy asharshylyq kezeninde Túrar Rysqúlov myndaghan adamnyng ómirin saqtap qalu ýshin qajyrly enbek etti. Ashtyqtan qyrylghan halyqqa kómek kórsetu mәselesin Mәskeudegi biylik organdarynyng aldyna ashyq qoyyp, olardyng nazaryn qazaq jerindegi jaghdaygha audartty. Búl әreketteri onyng elge degen shynayy janashyrlyghyn dәleldeydi.

Túrar Rysqúlov qazaq halqynyng tәuelsizdigi men derbestigi ýshin bar kýshin saldy. Ol Týrkistandy jeke últtyq memleket retinde kórudi armandady. Onyng búl iydeyalary Mәskeudegi ortalyq biylikke únay qoymady, biraq Rysqúlov últtyq mýddeden eshqashan bas tartpady. Túrar Rysqúlovtyng esimi qazaq halqynyng jýreginde mәngi saqtalmaq. Ol tek sayasy qayratker ghana emes, sonymen qatar kóregen strateg, bilimpaz, elding jarqyn bolashaghyn oilaghan túlgha boldy.

Onyng múrasy – úrpaqqa ýlgi, al onyng iydeyalary býgingi kýnde de ózektiligin joghaltqan joq. Onyng ómiri men qyzmeti bolashaq úrpaqqa amanat bolyp qala bermek.

Úly dalada Túrar Rysqúlov syndy batyl, oishyl jәne halyqqa shyn berilgen túlghalardyng boluy – bizding halqymyzdyng bagha jetpes baylyghy. Onyng úly múrasy men elge sinirgen enbegi әrdayym úmytylmas. Onyng ómiri men qyzmeti bolashaq úrpaqqa amanat bolyp qala bermek.

Baghlan Tashimov

Abai.kz