Elimiz tarihynda kóptegen qogham qayratkeri, oishyl danyshpandar, ghúlama ghalymdar, zerdeli qolbasylar, sonday-aq әrtýrli óner iyeleri bolghan. Olar óz eli, óz jeri, halyq mýddesi, zamana talaby túrghysynan ótken enbekteri arqasynda halqymyz tarihynan óshpes oryn alghan. Áriyne, olardyng qoghamda atqarghan rólining әrtýrli boluyna baylanysty, olardyng tarihtan alghan orny da әrtýrli boluy tabighiy. Mine osy oilar jeteginde, el arasynda anyz bolyp qalghan tarihy adam – Bәieke Jazybayúly jónindegi alghashqy zertteu nәtiyjemdi barshagha úsynbaqpyn.

Bәieke Jazybayúly 1820 jyly shamasynda Tarbaghataydaghy Toqta-Barlyq tauynda tuylyp, 1890 jyly mólsherinde Tekes audanynyng soltýstikindegi Eshkilik tauynda qaytys bolyp, sýiegi búrynghy Nylqy audanyna qarasty Súltan Uәiis mazaryna jerlendi.

Bәieke orta boyly, keng mandayly, tereng oily, ótkir kózdi, sekpil bet, at jaqty, aryq qara kisi eken. Sóilegende dauysy bastabynda bәseng shyghyp, qyza kele basqa jangha sóz bermey aghyndap ketedi eken.

Ýsh Tileuberdining biri – Janghabyl, onan Jolboldy tuady. Jolboldy «Alty Jolboldy, delinedi. Bәieke әne sol «Alty Jolboldynyn» biri – Qojanazardan taraytyn 15 Qojanazardyng eng kóbi – Balapan auylynan. Bәieke Balapannyng balasy Jazybaydan tuady. Jazybaydyng inisi Shónke kezinde arysy Mataygha, berisi Qyzaygha by bolady. Onyng aldynda Qyzaydy Itjan Myrza biyleydi. Shónke by qartayghan shaghynda biyligin Bәiekege beredi. Bәieke Ilege aughannan ilgeri tútas Qyzaydy biyleydi. Qyzaylar Ilege kelgennen keyin 3 bolys el bolady. Bәieke Tileuberdige, Boqash Tәnirberdige, Sasan Begimbet - Derbiske bolys bolady. Búl kezde býkil qyzaydy Qúdaymende tóre basqaratyn. Alayda, Bәieke búryn tútas Qyzaydyng bii bolghandyqtan Qúdaymende oghan erekshe qúrmet etken. Bәieke jasaghan dәuir – Rossiya otarshylarynyng Orta Aziyagha, jýieden qazaq dalasyna shapqynshylyq jasap, irge keneytip otyrghan dәuiri edi. Búryn «Aqtaban shúbyryndy» syndy targhalang tarihy jaghdaylarda bosqyn bolghan qazaq eli, Abylay han Ching ýkimetimen birlesip Jonghar shapqynshylaryn birjolata jengennen keyin, qaytadan ense kóterip, búrynghy óz atamekenderine qayta oralu orayyna ie bolady. Qyzay eli de XVIII ghasyrdyng orta sheninde Ayakózden, Kóksaladan (Qyzay tauy, Bota moynaq) Tarbaghataygha kóship keledi. Toqta-Barlyq pen Emilde, Jayyr men Sauyrda, Mayly men Búratalada úzaq jyldar tirshilik etedi.

Osy tústa tútas Orta Aziyany  jaulap alghan Rossiya shapqynshylary otarlyq búghauyn endi Shynjangha jaya bastady. Bәieke Rossiya shapqynshylarynyng osy qaskýnemdigine belsene qarsy túrady. Abylay han, Qabanbay batyr, Esengeldi batyr qatarlylardyng Qytaygha qarasty bolu sayasatyna múragerlik etedi. Rossiya patshasy san ret aldau-arbau әdisin qoldansa da onyng aram shengeline týspeydi. Olardyng Rossiya qarmaghyna ótu jóninde jibergen talay retki elshilerin qatang toytarady, úly otanymyzdyng tútastyghyn qorghauda óshpes enbek sinirdi.

Rossiyanyng qysymy artqan sayyn Bәieke Ile general mekemesimen baylanysty qoylata týsedi. Bir ret Ile generalyna mynany aitady: «Biz qazaq halqy Qytaygha qarasty bolyp kelemiz. Sizderding úly mәrtebelerinizde jaman bolmadyq, qazaq – kóshpendi halyq, jayly jerde mekendeydi, jaysyz jerden ketem deydi. Atyp jeseng bir kýndikpiz, satyp jeseng myng kýndikpiz. Han Abylay, batyr Qabanbay, by Esengeldi ósiyetin berik saqtap, sizge adal qyzmet etemin», Bәsekening búl sózin general audartyp arhivke saldyrady.

Bәieke Ile generalyna óz elin bastap Ile ónirine kóship kelip qonystanu talabyn qoyady. Búl talapty qoyardan ilgeri Kýrege kelip jýrgeninde Bәieke Ile ónirining jaratylysyna tolyq kóz jetkizgen bolatyn. Ile generaly búl talapty jón kóredi.Sonymen Qyzay eli Bәieke qatarlylardyng bastauynda Tarbaghataydan Ilege eki baghytpen kóshedi. Biri Búratala arqyly Sayramdy basyp, Ilening batys jaghynan kelip shyghysqa qaray qonystanbaq bolady. Búl baghyttaghylar Tәnirberdi, Begimbet, Derbis bolady. Endi biri – Erenqabyrgha tauyn órlep, Qútybi, Manas arqyly Qyzylózen asuyn asyp, Qas, Kýnesting basynan kelip, Ileni qúlday qonystanbaq bolady. Búl baghyttaghylar Bәieke bastaghan Tileuberdi bolady.

Birinshi baghyttaghylar Búratala mongholdarynyng qatty qarsylyghyna tap bolyp, soghys tuylady. Birtalay adam shyghyn bolady soghysta Qyzay elinen Baraq, Qarayt, Sarayt, Bojalaq, Múshan, Ótep siyaqty batyrlar erlik kórsetedi. Ashynghan el monghol biyleushisi Arashapty óltiredi. Búl baghyttaghylar mongholdyng qarsylyghyn talqandap Ilege ótedi. Ilege kelgen song Qastaghy Zúrghan súmyn men Kýnestegi torghauyttardyng qarsylyghyna tap bolady. Birneshe retki qaqtyghystan song mongholdar búl jerlerdi bosatyp berip, ózderi Júldyzgha baryp ornalasady. Al Arghún súmyn mongholdary kelisimge kelip, aralasyp ómir sýre beredi.

Ekinshi baghyttaghylar Manastaghy «Qyzay asuy» atalghan Qyzylózen arqyly ótedi. Bәiekening bir balasy osy jerde tuylghandyqtan, oghan Manasbay degen at qoyady. Ýrimjige shegingen Ile general mekemesi Bәiekeden ózderin  Ýrimjige jetkizip qoidy ótinedi. Olay bolatyny, Qyzay eli Búratala mongholdarymen qaqtyghysqanda General mekemesi mongholdardy teriske shygharghan bolatyn. Sol sebepti Bәieke elin Erenqabyrgha, Sarytau manynda birer jyl ayaldap, General mekemesin Ýrimjige jetkizedi. Jalpygha mәlim, 1871 jyly Rossiya shapqynshylary Ileni basyp alady. Sondyqtan Qyzay ruynyng Ilege Qotaryla kóship kelui kesheuildep qalady. 1881 jyly Ile qaytadan elimiz qarastylyghyna ótken son, Bәieke, Sasandardyng bastauymen Qyzay eli Ilege kelip ornyqqan. Bәieke elding sayasy ómirine qyzu yntamen aralasyp, shekarany qayta bólude Rossiya jerine ketken mal barymtasy, qún dauy qatarly isterge batyldyqpen aralasyp, otanymyzdyng tútastyghy, halyq mýddesi ýshin eseli enbek sinirdi.

Sol dәuirdegi eki el arasyndaghy kóp daular Bәiekening aralasuynsyz bitpeytin bolghan. Bәieke eki jaqtyng ýlken sezderinde 3 ret tóre by bolghan. Ol sezder – «Kóktuma sezdi», «Kegen sezdi» jәne «Shybartobylghy sezdi» (Rossiyagha qarasty jer attary) dep atalady.

Osy sezdderding biri – Kegen sezdine Bәieke barypta, úrlyq, jesir dauy, qún dauy qatarly isterden 40 týrli fakt jinap barghan. Sonda Jәmenke bolys (Rossiyagha qarasty qazaqtardyng bolysy): «Osy aitqanymnyng bәri shyn dep aghyn sudy 40 ret attap qasam bersen, men dauynnyng tólemin beremin» deydi. Sonda Bәieke: «Elim ýshin tudym, júrtym ýshin kýidim" dep aghyn sudan 40 ret attap ótip, Jәmenkeni daugha jyghady. Sonda yza bolghan Jәmenke qolyndaghy tobylghy tayaqpen Bәiekening keudesine týiip qalady, Bәiekening keudesindegi bolystyq belgi tasyn syndyryp jiberedi. Jәmenkening el aldynda istegen búl odarlyghy ózine min bolyp taghylady da daudyng tólemin ol eselep qaytarady. Búl jәitter keyin Qoydym Tanjaryqpen aitysqanda:

«Qyzayda Jәmenkendey kising barma,
Syndyrghan Bәiekening tasyn úryp.
Arada, Alban, Suan bolmaghanda,
Bәiekeni óltiredi asyp úryp» dep ortagha qoyady.

Oghan Tanjaryq bylay deydi:

«Maqtama Jәmenkendi kóz kórmegen,
Jiylyp Ýisin - Nayman sezd qúrsa,
Bәieke tiri jangha sóz bermegen».

«Qysqa kýnde 40 ret janyn bergen Bәieke» degen sóz, mine, osy retki sezden keyin júrtqa anyz bolyp tarap ketken. Sol retki sezdge qatnasqan Jәmenke 1916 jyly Rossiyadaghy qanaugha qarsy shyqqan qazaq kóterilisining basshylarynyng biri edi. Búl kóterilisti Múhtar Áuezov «Qily zaman» atty romanynda óte tamasha suretteydi. Jәmenke Bәiekeden 20 jastay kishi eken.

Bәike Shybartobylghy sezdinde Tәnirberdiden Sarayt degen adam jesir dauyn daulap Bәiekemen birge barady. Sezde Núreke bolys (Suan bolysy) Bәiekeni sózden jyghu ýshin: «Bәieke, Bәieke degenge aruaghyna qaray alyp adam eken desem, basy barmaqtay, qúlaghy jarmaqtay ghana adam eken-au» depti. Sonda Bәieke: «Naymanda bir maqal bar: basy barmaqtay bolsada toptan ozghandy túlpar deydi, basy balpayghan, qarny salpayghan juandy qara tóbet júlqa deydi», –  dep alghashqy sóz qaghysqanda-aq jenip ketken. Sonymen Núreke a degende-aq jesir dauyn osy jenilisi ýshin Saraytqa paydaly jaghynan sheship bergen eken.

Osy jolghy sezdge Alban, Suan elinen jýz ýy tigiledi. Sýleymen tóre el biylerine: «Bәieke kelgende oryndarynnan túrmandar, bedelin týsirinder» dep tapsyrady. Biraq Bәieke kelgende ózi aldymen qarghyp túryp sәlem beredi. Osy sezde de tóbe by bolyp, kóp daudy әdil, dúrys sheship, el alghysyna bólinedi.

Kóktuma sezdinde Bәieke dombyrashy Qonqaydy, Qayrat pen Saraytty, Sasan men Boqashty, qara Kereyden Tәneke men Bazardy ertip barady. Rossiya jaqtan orys mәnsaptysymen birge birneshe tilge jettik qara Kerey Sarshuash by keledi. Sarshuash by Bәiekeni jaqtyrmay, «Shaqyrylmaghan qonaqtay Bәieke sening múnda neng bar?» – deydi. Bәieke: «Sening sóilegen sózing orystyng sózi ghoy, men óz elimning sózin sóilesem onyng nesi teris bolady», – dep ony toytarypty. Sarshuash biyding tizesi batyp jýrgen Qargha – Mamyr elinen shyqqan Temir degen adam bylay deydi:

«Qyzaydyng Toqta-Barlyq bir mekeni,
Sory bar mandayynnyng tap eki eli.
Kelmey jatyp kekesin sóz aitasyn,
Qargha – Mamyr deysing be Bәiekeni.
Jaqsyny jamandaymyz syrttan beker,
Jaqsy ketse bereke júrttan keter,
Aqymaq asyl narqyn qaydan bilsin,
Altyndy baghalaydy mystan beter».

Bәieke Shybartobylghy sezdi men Kegen sezdinde Rossiya jaqqa tendik bermey, olardy daugha jyghyp ketkendikten, búl joly Sarshuash biydi Tóbe by bolugha әtey әkelgen kórinedi. Biraq belgili sebepter saldarynan osy joly da Bәieke toby by bolady. Múnda Mәmbet Tәneke by ról oinaydy. Tәneke by Bәiekemen qatar shyqqan, Qytaygha qarastylyq jaghyn qúptaytyn alymdy adam eken. Kezinde ekeui birikken jerde eshkimge dau bermerti. Sondyqtan basqalar óz kezinde búl ekeuin «Naymannyng qos shybary» dep ataydy eken. Osy jolghy sezdge Bәieke taghy aqyl-parasattylyghymen, shendigimen, әdildigimen eldi ózine bauyrap, kóp daugha dúrys tújyrym jasaydy, elding alqauyna bólinedi.

Bәiekening jaz kezinde, Qyzay elining Toqta-Barlyqta jýrgen kezinde, Kerey elindegi bir baydyng eri joghalady. Ol bay búny Qyzay úrlady degendi syltauratyp, Qyzaydy orysqa shaqyryp, soghysta jenip ol jerden quyp shyghudy kózdeydi. Sonda eki jaq kariyalarynyng rúqsatymen Bәieke aragha týsip: «Qaptaly – qayyn, qasyng – tal, Qalmanbet shapqan bir ersin, bir er ýshin shabynsan, ýi-mýlkinmen kýiersin» dep toqtau salady. Sonymen jas jigitting bereke-birlik tilegen tәtti lebizi, ornyn tauyp aitqan aqyliya sózi eki jaqqada toqtau-tejem bolyp, bereke-birlik saqtalghan eken.

Sóitip jýrip elge tez tanylghan jas Bәieke Qyzaygha by bolady. Kóp janjaldyng birinde qyzaydyng Seyten degen jigiti Resey jerinde óledi. Seytendi Suan elindegiler óltiredi eken. Alayda, Suan eli ony moynyna almaydy eken. Sol kezde Suan tóresi – qara Sýleymenning úly Qyzay tóresi Qúdaymendening auylynda qalyndyq oinap jýrgen eken. Osy orayda Bәieke qún daulap Sýleymen tórege barady da: «Sýleymen tóre, sen Seytenning qúnyn bermedin, senen bir-aq auyz sóz súrayyn, bizding adam Rossiyada ólse qúnsyz eken, endeshe, rossiyalyqtar da bizding jerde ólse qúnsyz dep uәde ber, sol uәlendi ghana alghaly keldim» deydi. Múny estigen Sýleymen Qúdaymende audanynda jýrgen úlynan seziktenip, elin jinap, Seytenning qúnyn tólegen eken.

Taghy bir rette Jәmenke bolys sózben Bәiekeni enseltu ýshin Bәiekening aryqtyghyn, óz elining kóptigin, baylyghyn, myqtylar da az emestigin aitady. Sonda Bәieke: "Órkeshti bolsang týie shygharsyn, emshekti bolsang bie shygharsyn, әielding semizi – tósek, erkekting semizi – esek. Jәmenke semizdikti qoy kóteredi, sening semizdiging kimge qút bolar? Mening aryqtyghym kimge jýk bolar? Dýnie qalar bәrimizden», – degen eken.

Taghy bir rette jesir dauy jóninde Suannyng myqtysy Núreke Bәiekemen alghash kezdeskende, ony sózben qaghyta sóilep:

– Assalaumaghalaykum! Qyzaydyng Bәieke bolysy degen osy kisi me? Oipyr-ay, qaraday qaqtap, temirdey taptap tastaghan eken-au! – deydi. Sonda Bәieke tamaghyn kenep tastap, júlyp alghanday:

IYә, Qyzaydyng Bәiekesi men bolamyn, siz keledi degenge qaraday qaqtalyp, temirden taptalyp otyrghanym ras, aq bata aityp, aq sarbas soysaq ta jerding alystyghy ma týs toqtatyp kórmegen ekem, toghyz bolys Suannyng ýstinen qaraytyn Núreke by siz be ediniz? Sizdi de jana kórip otyrmyz. Qúda ekenbiz, Qúday Taghla molynan pomdap, temirdey somdap-aq keltirgen eken. Sәl enendi úrayynnyng múrnyna kelgende aghyzyp alghany-ay! – depti. Sóitse Núrekening múrnyna jel týsken adam eken.

Bir kýni Bәiekege kezdese ketken bir adam:

Bәke, siz kónili oyau, kózi ashyq adamsyz, osy, basy júmyr pendeler birine-biri úqsamay ketip barady. Keybireu erte oyanyp, kesh týsinedi. Taghy bireuler kesh oyansada erte biledi. Siz búlargha ne der ediniz, – depti. Sonda Bәieke: – Ólshense de tenshelmegen dýnie kóp, bireulerge tez bitken, bireulerge kóz bitken, bireulerge sóz bitken, bireulerge bez bitken. Qalghan jaghyn ózing onap al, – dep kete beredi.

Tauqidan Zamanaly.

«Ile tarihy materialdary» jurnalynan (No8-san, 1992 j.) audaryp dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz