Beysenbi, 12 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 359 0 pikir 9 Jeltoqsan, 2024 saghat 11:32

Biyl 50,5 myng júmyskerding qúqyghy qorghaldy

Suret: Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi baspasóz qyzmetinen alyndy.

2024 jylghy 1 jeltoqsandaghy jaghday boyynsha memlekettik enbek inspektorlary respublikanyng 277 kәsiporny 18,7 myng júmyskerge 4,4 mlrd tengege jalaqy boyynsha bereshek ekenin anyqtady.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining mәlimdeuinshe, sonymen birge týrli úiymdarda jýrgizilgen tekseruler barysynda 7,5 mynnan asa enbek qúqyghynyng búzyluy anyqtaldy.

Jalaqy boyynsha bereshegi bar kәsiporyndardyng basshylaryna oryndaugha mindetti 249 úigharym berildi jәne 50,3 mln tengeden astam somagha aiyppúl salyndy.

Qabyldanghan sharalardyn, onyng ishinde jalaqy boyynsha bereshekti óteuding qatang kesteleri men merzimderin belgileuding nәtiyjesinde 17,5 mynnan astam júmyskerding qúqyqtary qorghaldy. Olargha 3,4 mlrd tenge tólendi.

Búdan basqa, enbek zannamasynyng saqtaluyna memlekettik baqylaudy qamtamasyz etu mәseleleri QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining erekshe baqylauynda.

2024 jylghy 1 jeltoqsandaghy derekter boyynsha memlekettik enbek inspektorlary 5 039 tekseru jýrgizdi, onyng barysynda 7 583 búzushylyq anyqtaldy, onyng ishinde: enbek salasynda – 5 723; enbek qauipsizdigi jәne enbekti qorghau boyynsha – 1 793; halyqty júmyspen qamtu boyynsha – 67.

Júmys berushilerge 2 998 úigharym berilip, 371 mln tenge somasyna 3 359 әkimshilik aiyppúl salyndy.

Qabyldanghan sharalardyng nәtiyjesinde 33 mynnan asa júmyskerding enbek qúqyghy qorghaldy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1401
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 1670