Jeltoqsan kóterilisi - 1986 jyly jeltoqsanda Almatyda bolghan qazaq jastarynyng KSRO ýkimetining otarshyldyq, әmirshil-әkimshil jýiesine qarsy shyqqan últ- azattyq kóterilisi retinde tarihta qaldy. Bostandyqqa, tәuelsizdikke úmtylghan qazaq halqy tarihyndaghy eleuli oqigha. Qazaq jastarynyng sol jolghy bas kóterui – Kenes Odaghynyng ydyrauyna jәne Qazaqstannyng tәuelsizdik jolynda jasaghan manyzdy qadamdarynyng biri boldy.

Jeltoqsan kóterilisi turaly býgingi qazaq jastary ne biledi? Biz súrau saldyq, saualnama jasadyq…

Asylbek Almas, student:

– Mening oiymsha, qazirgi qoghamda jastar arasynda «jeltoqsan»  sózin tek «jana jyl» merekesinde  ghana qoldanatynday kórinedi. Qatarlas, bir arnada jýrgen dos-jarandardyng qys mezgili bastalsa batys órkeniyetine eliktep, sauyq-sayran qúryp ketetini kónilge qayau salatyny ótirik emes. Biraq, keshegi últ abyroyy jolynda sheyit bolghan bozdaqtardy esirkep, elep jýretinderi de barshylyq. 1986 jyldyng 16-jeltoqsanynda bizding agha-әpkelerimiz bas kótermegende býgingi jaghdayymyzdyng qanday bolaryn oilau qiyn-aq. Sol ýshin «Jeltoqsan oqighasynyn» manyzy zor, qúndy ekenin bilu biz ýshin, jastar ýshin manyzdy.

Nebәri 3-aq kýnge sozylghan kóteriliste 200-ge juyq adam qaytys bolyp, 200-den astam jan auyr jaralanghan desedi. KSRO IIM-ning búiryghy negizinde «Qúiyn-86» operasiyasyn qoldanu arqyly ereuilshilerdi jappay basyp, janshyghan bolatyn. Sol uaqytta ayaushylyqty bilmeytin lager tútqyndaryn әsker qataryna qosyp, qarusyz, qauqarsyz túrghan qara halyqtyng tóbesine әngir tayaq oinatqanyn biri bilse, biri bile bermes. Kóteriliske qatysqandardy jazalau nәtiyjesinde 1000-nan asa adam tútqyndalyp, 264 studentti oqudan shygharghany tarihtan mәlim. Biraq, búl sifrlar әli de qayta qaralyp, jiti zerttemelerden ótui kerek dep oilaymyn.

Qanshama uaqyt boyy tausylyp kýtken tәuelsizdigimizdi býgingi kýni layyqty týrde baghalap jatqan joqpyz. Onyng birden-bir dәleli «Tәuelsizdik» kýnin joghary dengeyde atap óte almauymyz. IYә, biz óz aldyna derbes, tәuelsiz memleket shygharmyz. Alayda, qiyn-qystau zamanda óz eline qorghan bola bilgen batyr úl-qyzdarymyzdy ózimizge ýlgi-ónege retinde әli qalyptastyra qoymaghanbyz. Búl ashy bolsa da shyndyq. Mening zamandastarym, jastar osy jolda enbek etu kerek dep oilaymyn.

Dýisen Qaraqat, student:

– «Jeltoqsan kóterilisi» – qazaq halqynyng tarihyndaghy eng manyzdy әri betbúrysty oqighalardyng biri. 1986 jylghy 16-jeltoqsan kýni Almatynyng ortalyq alanyna jinalghan jastar Kenes Odaghynyng әdiletsiz sayasatyna qarsylyq bildirip, qazaq últynyng qúqyghyn qorghaugha shyqty. Búl kóterilis tәuelsizdikke jetu jolyndaghy alghashqy batyl qadamdardyng biri edi.

Men ýshin «Jeltoqsan oqighasynyn» mәni óte teren. Qazaq jastary ol kezde óz ómirlerin, bolashaghyn qaterge tigip, әdiletsizdikke qarsy kýresti. Ásirese, Mәskeuding Qazaqstangha jana basshy etip Gennadiy Kolbindi taghayyndauy – halyqtyng últtyq namysyna tiygen auyr soqqy boldy. Sebebi búl sheshim jergilikti halyqtyng pikirimen sanaspay, qazaqtyng óz ishinen shyqqan jetekshini taghayyndau mýmkindigin elemey qabyldandy. Múnday jaghday últtyng namysyn oyatyp, jastardy batyl әreketke iytermeledi.

«Jeltoqsan kóterilisi» – tek ótkenning tarihy emes, býgingi úrpaqqa berilgen ýlken sabaq. Ol bizge últtyq namystyn, birliktin, jәne әdildikke degen úmtylystyng qanshalyqty manyzdy ekenin eske salady. Qazirgi tanda bizde erkin bilim alyp, óz oiymyzdy ashyq aitu mýmkindigi bar. Biraq búl tәuelsizdik bizge ózdiginen kele salghan joq. Sol jyldary alangha shyqqan jastardyng erligi men batyldyghy arqasynda qol jetkizdik.

Arujan Vahapova:

– «Jeltoqsan oqighasyndaghy» jastardyng basty talaby – әdilettilik pen últtyq qadir-qasiyetti saqtau – qazirgi sayasy sheshimdermen tikeley baylanysty. Sol uaqyttaghy jastardyng batyldyghy bizge óz qúqyghymyzdy qorghaudy jәne últtyq mýddeni әrdayym aldynghy oryngha qondy ýiretti. Tәuelsiz qazaq jastary osy oqighadan óz pikirin ashyq aitugha, jauapkershilik alugha jәne qoghamdaghy ózgeristerge yqpal etuge ýirenui tiyis. Al memleket búl batyldyqty eskerip, jastargha mýmkindik beretin ashyq әri әdiletti jýie qúruy kerek. Búl – Jeltoqsan ruhynyng sabaqtary dep bilemin.

«Jeltoqsan kóterilisi» qazaq qoghamynda birneshe manyzdy ózgeristerge sebep boldy. Eng aldymen, ol halyqtyng últtyq sanasynyng oyanuyna yqpal etti. Qazaqtar óz tilin, mәdeniyetin jәne tәuelsizdigin saqtap qalu ýshin kýresuding qanshalyqty manyzdy ekenin týsindi. Ekinshiden, búl oqigha kenestik biylikting әdiletsizdigin ashyp kórsetip, tәuelsizdikke degen úmtylysty kýsheytti. Kóterilisten keyingi jyldarda Qazaqstannyng tәuelsiz memleket retinde qalyptasuynyng negizi qalandy.Sonymen qatar, Jeltoqsan erligi úrpaqtargha ruhany múra bolyp qaldy. Ol әdilettilik pen erkindik ýshin kýresting ýlgisi retinde qoghamnyng óz qúqyqtaryn qorghaugha degen senimin nyghaytty.

Aziat Jetibayúly, student:

– «Jeltoqsan kóterilisine» qatysushylardyng aldynda eki jol túrdy: birinshisi – ýnsiz baghynu, ekinshisi – óz últynyng namysyn qorghau. Olar ekinshi joldy tandady. Jeltoqsannyng suyq kýnderinde alangha shyqqan myndaghan jas tek ózderining emes, býkil últtyng qúqyghyn qorghaudy kózdedi. Olardyng әreketteri halyqtyng jýregindegi erkindik pen tәuelsizdikke degen úmtylysty kórsetti. Alayda búl onaygha týspedi: kóptegen jastar ústalyp, qamaugha alyndy, qysymgha úshyrady, keybiri ómirimen qoshtasty. Sol kýnderi kórsetilgen qatygezdik tarihta mәngi saqtalyp qaldy.

«Jeltoqsan kóterilisi» maghan elge degen jauapkershilikti sezinudi, erkindik pen әdildikti baghalaudy týsindirdi. Bizge olardyng isin jalghastyryp, tәuelsiz Qazaqstannyng damuyna óz ýlesimizdi qosu mindeti túr. Búl – sol kezdegi batyrlardyng aldynda bizding paryzymyz. Sondyqtan, «Jeltoqsan oqighasy» tek tarihy data ghana emes, halqymyzdyng ruhynyng mәngi óshpeytin simvoly dep bilemin.

Amina Satay, student:

– Kompartiyasy OK-ning birinshi hatshysy Dinmúhamed Qonaevty qyzmetinen alyp, ornyna qazaq halqymen baylanysy joq Gennadiy Kolbindi taghayyndauy halyqtyng narazylyghyn kýsheytti. Búl sheshim KSRO-daghy ortalyq biylikting otarshyldyq sayasatynyng kórinisi boldy.Sol uaqytta, әleumettik jaghday halyqty qanaghattandyrmady. Naqty aitqanda, jastarynyng mýmkindikteri shekteuli, bilim beru men mansaptyq ósude әdiletsizdik bayqaldy.

«Jeltoqsan kóterilisi» – búl erkindikke degen qazaq halqynyn  batyl qadamdarynyng biri. Búl oqigha tәuelsizdikke jetu jolyndaghy manyzdy betbúrys boldy. Jastardyng batyldyghy men әdiletsizdikke qarsy kýresi últtyng ruhany jigerin oyatty. Men ýshin búl kóterilis – últtyng ruhany tәuelsizdikke úmtylysynyng simvoly jәne bolashaqqa baghyttalghan manyzdy tarihy oqigha.

Kóptegen qatysushylardyng ómirbayany, estelikteri men kuәlikteri tolyq zerttelip, jýieleu qajet dep oilaymyn. Olar tek jeke oqighalar emes, jalpy halyqtyng últshyldyq sezimderi men әdiletsizdikke qarsy kýresin kórsetui mýmkin. Búl derekter qazirgi úrpaqqa sabaq bolar edi.Osynday derekterdi jinaqtau jәne jýieleu – tarihymyzdyng aqtandaq betterin toltyrugha ýlken ýles qosady. Jeltoqsan kóterilisine qatysqan azamattardyng estelikteri men ómir joly tek olardyng jeke taghdyrlary ghana emes, sol dәuirding ruhany jaghdayyn, halyqtyng ar-namysy men erkindikke úmtylysyn sipattaydy.

Materialdy dayyndaghan Arujan Bayjan

Abai.kz