Talghar qalasynda taghy da tragediyalyq jaghday oryn aldy: endi, osydan búryn býkil qazaqstandyqtardy dýr silkintken Sherzattyng ajalynan keyin, onyng aghasynyng óli denesi asuly kýide tabylyp, 10‑jeltoqsan kýni denesi jer qoynauyna tapsyryldy. Osy kýni Talghar qalasy polisiyanyng erekshe qorshauynda boldy. Poliyseyler qalany jauyp tastady dese bolady – jurnalisterding basqan izin andyp, beynetaspagha týsiruge tiym salyp, ózderinshe «eren qyraghylyq» tanytqanday keyip kórsetti...

Al, shyn mәnisinde, búl jaghday qoghamdyq pikirde «bizdegi polisiya qyzmeti әli de nazarbaevtyq jýieden alystamaghanyn, ózderin tek «jazalaushy funksiyasyn» ghana oryndaytyn qolshoqpar, halyqtyng jaghdayynan góri,  sybaylasqan bay‑manaptardyng mýddesimen úshtasyp әreket etushi tozyq jýiege ainala bastaghanyn bildiredi» degen oy tudyrugha jeteleydi dese bolady...

Nege deseniz, Sherzattyng óliminen keyin audanda kýshtik qúrylymdardyng basshylary, әkimning orynbasary jәne t.b. beldi mekemelerding basshylary oryndarynan ketti. Búl júrtqa tez taraghan «Talgharda kóp jyldan beri úiymdasqan qylmystyq top әreket etude, olar әkimshilikten bastap, polisiyamen de jeng úshynan jalghasyp alghan» qauesetti astarly rastady dese bolady. Rastamaghan kýnning ózinde, ony tolyghymen joqqa shyghara almady. Yaghni, sol arqyly qauesetting astarynda shyndyq jatqanyn polisiya da, prokuratura da, ózgeleri de ishtey moyyndady, biraq, «Onday qylmystyq top bolghan emes» dep aqtalumen boldy. Al, turasyn aitqanda – «ózderin ózderi aldaumen» boldy...

Sebebi, sodan biraz uaqyt ótken son, «әigili topty basqardy» degen azamatty olar uaqytsha qamaugha aldy. «Onyng tórt jylghy búrynghy «qylmysynyn» endi ashyluyna jana derekter payda bolypty‑mys» degen aqparat ta taratty. Qogham bolsa, «Osydan tórt jyl búryn polisiya osy qylmysty nege ashpady?» degen súraqty qoysa da, ol turaly lәm‑lim sóz bolghan joq...

Osy oqighalardyng bәri de jinaqtala kele, bizding qoghamda kýshtik qúrylymdary salasynda ýlken problema bar ekenin bildiredi. Keyinge kezde býkil elge tanymal bolghan Talghar qalasy polisiyasy men prokuraturasy, soty osy bir qayghyly oqigha kezde óz bedelderin saqtap qala almady. Kerisinshe, olardyng júmys isteu tәsilderi búrynghysynsha qalyp, ózderining qauqarsyz kýiin kórsetti. Sebebi, olar janadan oryn alghan myna ólimdi de eshqanday sot ekspertizanyng qorytyndysyz suisiyd, yaghni, «ózin ózi asqan» dep, boljamdy jariyalap jiberdi. Búl qoghamda «sezikti sekirer» degendey jaghymsyz pikirdi tudyrugha sebep boldy.

Búl jaghdaydyng oryn aluy – elimizdegi polisiya men ózge qúqyqtyq jýie qyzmetin formalidi týrde emes, týbegeyli reformalau qajet ekendigin kórsetude. Búl oqigha – soghan belgi berude. Mәselen, alghashqy tragediyadan keyin polisiya qanday әreketter jasady? Qylmystyq toptyng mýshelerin anyqtay otyryp, olardyng sybaylastary bar ekenin eskerdi me? Olar zardap shekken tarapty nege qorghaugha alyp, qajet jaghdayda olargha psihologiyalyq kómek bergizbedi...

Mine, endi ghana olar qos azamatynan aiyrylghan әkeni ústap alyp, ony psihologtargha kórsetip jatyr deydi. Onymen qosa, bastapqyda  «polisiyagha shabuyl jasady» degendi aitty da, keleside «joq, jasaghan joq, ol tek polisiya kóligine shabuyl jasap, jol qaupin tughyzdy» dep qúbyltyp jatyr... Osydan keyin «Bizding polisiya belgili bir jaghdaylarda belgili bir algoritiymen júmys isteu kerektigin biletinin, olardyng barlyq qyzmeti qalyqtyng qauipsizdigin qamtamasyz etudi kózdeytinin, olar «halyq qyzmetshisi hәm qorghany» ekenin ýnemi de halyqtyng ózine jetkizip otyruy qajet edi ghoy?» degen zandy súraq tuyndaydy...

Ol súraqqa jauap beruge polisiya әzir me? Joq, naqtysynda olay emes. Olar mýmkindiginshe óz qyzmetin «júmbaqtaugha» úmtylady. Al, ol «júmbaqtyn» astarynda nendey maqsat jatyr degen oy – qoghamdy neshe týrli oilargha, sonyng ishinde, olardyng ózderi turaly da jaghymsyz pikirlerge jeteleytinin úqsaq kerek‑ti. Polisiya ony úgha almay jatyr...

Abai.kz