Últtyq Bankting búrynghy basshysy QR ekonomikasynyng qúpiyalaryn ashty

Qazaqstan Últtyq Bankining búrynghy tóraghasy Grigoriy Marchenko «Kiyiz ýy kýmbezi» YouTube-arnasyna bergen ashyq súhbatynda elge әser etken kýrdeli ekonomikalyq sheshimder turaly estelikterin bólisti. Ol eng iri devalivasiyalar, Últtyq qordyng qúryluy jәne Ázerbayjan bankine qúiylghan investisiyalargha qatysty janjal turaly egjey-tegjeyli aitty. Tolyghyraq Orda.kz materialynda.

Qazaqstan tarihyndaghy eng iri devalivasiya

Últtyq Bankting búrynghy basshysy Grigoriy Marchenko el tarihyndaghy eng eleuli devalivasiyalar turaly әngimeledi. «Últtyq Bank 2009 jylghy aqpanda jasaghan devalivasiya, keyde aitylyp jýrgendey, 50 %  emes, 25% boldy. Eng ýlken devalivasiya qashan boldy? Ol 1994 jylghy aqpanda boldy. Sol joly bagham bir aida 11-den 40 tengege deyin – ýsh jarym ese qúldyrady. Búl devalivasiyanyng sebebi Preziydent Nazarbaevty ózara esep airysu deytinge kóndirgen Sergey Tereshenko Ýkimetining sheshimimen baylanysty. Onyng mәni Últtyq Bankting kóp mólsherde aqsha basyp shygharuynda jәne olardy ózara qaryzdaryn óteu ýshin kәsiporyndargha beruinde boldy. Preziydent Últtyq Bankting vizasyn almastan, Jarlyqqa qol qoydy. Óitkeni  sol kezde manyzdy lauazymda bolghan marqúm Dәulet Sembaev múnday sheshimge óte qarsy boldy. Alayda әli jóndi júmys istep te ýlgermegen Últtyq Bankting tәuelsizdigi basyp-janshylyp, Jarlyq kýshine endi», - dedi Marchenko. Onyng aituynsha, múnyng nәtiyjesi apatpen birdey boldy: bagham bir ay ishinde ýsh jarym ese qúlady. Marchenko Djordjtaun uniyversiytetinde taghylymdamadan ótip, Amerika Qúrama Shtattarynan Qazaqstangha oralghanda inflyasiya 1994 jylghy mausymda 46,5 % boldy – búl bir jylda emes, bir aida!

«Mine, osynday da uaqyt boldy. Bir qyzyghy, Túnghysh Preziydent men oqyghan estelikterinde osy turaly lәm-mim demedi. Mýmkin, ol búl oqighany úmytyp ketken nemese manyzdy emes dep sanaghan shyghar, nemese ony úmytudy jón kórgen shyghar. Biraq búl eng sәtsiz makroekonomikalyq sheshim bolghan edi. Qazir bagham bir dollar ýshin 500 tengening manynda. Eger 1994 jylghy «ózara esep aiyrysu» bolmaghanda, qazir biz bagham 200 tengege jete me – jetpey me dep talqylap otyruymyz mýmkin edi. Býgingi ekonomikalyq problemalardyng kópshiligi – búdan 20-30 jyl búrynghy oqighalardyng janghyryghy», - dep qosty ol.

Tenge baghamy jәne Últtyq qordy qúru

Sonday-aq Marchenko tengening qazirgi baghamy turaly óz pikirin ortagha saldy: «499 ben 500-ding arasyndaghy aiyrmashylyq – nebәri 0,2%. Álemdik birjalarda ±1% shegindegi múnday auytqular tehnikalyq jәne shamaly auytqu bolyp sanalady. Biraq biz әrqashan dóngelek sangha ýiirmiz. Mysaly, kenes zamanynda biz milliard pút astyq jinaugha barynsha tyrystyq. Pút degenimiz ne? Búl nebәri 16 kilo. Múny әlemde eshkim týsinbedi. Biraq biz 20 million tonna astyq jinay bastaghanda milliard pútty birden úmyttyq. Búl ózi qyzyq boldy. Biraq bizde 500 tenge nemese milliard bolsyn, dóngelek sifrgha erekshe mәn beruge beyimdilik bar. Shyndyghynda, 499 ben 500-ding arasynda eshqanday aiyrmashylyq joq».

Onyng aituynsha, kóptegen adam valuta baghamyn tek devalivasiyamen baylanystyrady. Búl, әriyne, belgili bir sәtterde dúrys. Biraq bagham kýsheygen kezde búl – tanghalarlyq jaghday. Baghamnyng inflyasiyamen baylanysy kóp adamgha týsinikti bolghanymen, júrttyng bәrine birdey týsinikti emes. Al bagham Últtyq qorgha tikeley baylanysty ekenin biletinder shamaly. Qor bolashaq úrpaq ýshin qarjy jinaqtau qúraly retinde oilastyrylghan. Biraq sol kezding ózinde-aq ózgerister bastaldy. Nazarbaev qordy júmsaugha bolady degen sayasy sheshim qabyldady. Sóitip jinalghan qarajatty paydalanu onyng preziydenttigi kezinde bastaldy. Bastapqyda Últtyq qor aktivterdi satatyn, al valuta elge týsetin jәne Últtyq Bank ony tikeley, naryqtan tys satyp alatyn shema qoldanyldy. Sodan keyin búl qarajat Qarjy ministrligi arqyly budjetke audaryldy.

«Keyinirek, men jәne mening әriptesterim ketkennen keyin, qordaghy valutany naryq arqyly satu turaly sheshim qabyldandy. Naryqta jylyna qosymsha bes-alty milliard dollar payda bolghan kezde búl valuta úsynysyn arttyrady jәne tenge baghamyn qoldaydy», - dep atap ótti ol. Sonday-aq Marchenko eger Últtyq qordyng qarajaty bolmasa, onda tenge baghamy búdan birneshe jyl búryn bir dollar ýshin 500 tengege jeter edi dedi. Ol ekonomikany nyghaytu, importty shekteu jәne óz óndirisimizdi damytu ýshin bagham bir dollar ýshin 1200-1500 tenge bolugha tiyis degenge sayatyn pikirge de nazar audardy.

2014 jylghy jasandy devalivasiya

«2014-2015 jyldary Últtyq Bankting tóraghalary Qayrat Kelimbetov pen Daniyar Aqyshev bolghan kezde ýsh devalivasiya boldy», - dep atap ótti Marchenko. Sodan keyin bagham bir dollar ýshin 150-den 380 tengege deyin, yaghny eki jarym ese ósti. Onyng aituynsha, búl sol kezende jiberilgen birqatar makroekonomikalyq qatelikting saldary boldy. «2014 jyldyng aqpan aiynyng basynda iri eksporttaushylardyng qysymymen qajetsiz devalivasiya jasaldy. Lobbister devalivasiya barlyq mәseleni sheshedi jәne jaghdaydy jaqsartady dep sendirdi, biraq is jýzinde olay bolmady. Búdan «Qazaqmys», «Qazmyrysh» jәne «Mittal Steel» siyaqty eksporttaushylar útty. Óitkeni olar sol dollargha kóp tenge ala bastady. Alayda búl osy sheshimdi qoldaghan at tóbelindey kompaniyalargha ghana tiyimdi boldy», - dep týsindirdi Marchenko.

Ol sonday-aq 2013 jyly Premier-ministr Serik Ahmetov devalivasiya turaly úsynysty qamtyghan «Mittal Steel-di» qoldau is-qimyl josparyn әzirlep, bekituge úsynghanyn eske saldy. Sol kezde Últtyq Bank Preziydentti búl qadamnan bas tartugha kóndire aldy. «Alayda men 2013 jyldyng qazan aiynda qyzmetten ketkennen keyin devalivasiya boldy». Búghan deyin Qazaqstan devalivasiyany әrdayym reseylik devalivasiyanyng ótemaqysy retinde jýrgizgen. Mysaly, 2009 jyly Resey 50% - gha devalivasiya jýrgizdi, al Qazaqstan 25% - ben shekteldi. Búl ekonomikagha eleuli zalal keltirmeuge mýmkindik berdi. Import, onyng ishinde mashinalar men jabdyqtardy әkelu últtyq óndiristi damytu ýshin manyzdy bolyp qala beredi.

«Ókinishke qaray, 2014 jyly eng nashar ssenariy iske asyryldy. Aqpan aiynda aldyn alu devalivasiyasy jasaldy, biraq búlay jasalmauy kerek edi. Al jeltoqsan aiynda Resey óz valutasyn 50% - dan astam qúnsyzdandyrdy. Nәtiyjesinde Qazaqstan ótemaqylyq devalivasiya jýrgizbedi, búl eleuli tengerimsizdikter tughyzdy. Búl rette eki aida tenge baghamyn qoldaugha 23 milliard dollar júmsalyp, shyn mәninde aqsha tekke kýiip ketti», - dep atap ótti spiyker. Osydan keyin merziminen búryn Preziydent saylauy jariyalandy. Ile saylaudan keyin devalivasiya bolady, óitkeni ekonomika soghan múqtaj degen sóz tarady. Alayda saylaudan keyin devalivasiya qajet emes dep mәlimdeldi. Sóitip Resey devalivasiya jýrgizgenge deyin segiz ay boyy Qazaqstan múny jasaghan joq. Búl qazaqstandyq tauarlardyng dollarlyq balamada reseylik tauarlargha qaraghanda eki ese qymbattauyna әkeldi, al búl bәsekege qabilettilikke eleuli soqqy berdi.

«Reseyde, Chelyabinsk, Saratov siyaqty kóptegen shekaralas qalada pechenie, makaron jәne basqa da qazaqsha ataulary bar ónimder shygharyla bastady. Nәtiyjesinde bizding naryq, әsirese orta biznes aitarlyqtay shyghyngha úshyrady», - dedi Marchenko. Onyng aituynsha, alghashqy devalivasiya Kelimbetovting túsynda, 2015 jyldyng tamyzynda jýrgizile bastaghan. Alayda Últtyq Bankting tóraghasy auysqannan keyin bagham túraqtanbay, qúldyrauyn odan әri jalghastyrdy. «Qorytyndysynda, keshiriniz, biz sol kezde eki jarym ret devalivasiya jasadyq – búl 2014-2015 jyldary boldy. Al búdan ne óndi? Óndiris kýrt ósti me? Áriyne, joq. Búl eksperiyment birneshe ret jýrgizildi. Mysaly, 1994 jyly devalivasiya ýsh jarym ret boldy», - dedi ol. Marchenko múnday joldy qaytalaugha shaqyrushylar ekonomikanyng naqty sektorynda eshqashan júmys istemegen adamdar ekenin atap aitty.

Ázerbayjan Bankine qatysty janjal

Grigoriy Marchenko Últtyq qordan Ázerbayjan bankine aqsha audaru oqighasy turaly týsinikteme berdi. Búl keyinirek sybaylas jemqorlyq janjalynyng arqauy bolghan.

«Ázerbayjan Bankine Últtyq qorymyzdan audarylghan aqshagha baylanysty sybaylas jemqorlyq janjaly tuyndaghany jadymda. Bank tóraghasy Úlybritaniyagha, Londongha qashyp ketken siyaqty. Onyng әieli onda kóp qarajat júmsaghan, sonyng ishinde qymbat meyramhanalargha baryp, aqsha shashqan. Biraq, mening biluimshe, ol qamaugha alynghan. Qazir ol týrmede otyr», - dedi Marchenko. Ol búl mәmilege ózining qatysy joq ekenin mәlimdedi. «Sol kezde Últtyq Bankting ókili Qayrat Kelimbetov boldy. Ol mәmile men qyzmetten ketkennen keyin bir jyldan keyin jasaldy. Búghan qosa, atalghan mәmile o bastan dúrys emes jәne Últtyq Bankting barlyq ishki rәsimine qayshy edi. Mysaly, biz 10% - dan asatyn naqty emissiyagha qatysa almadyq. Eger bank, aitalyq, 500 million dollar shygharsa, biz eng kóp degende 50 million dollar satyp ala alatyn edik. Al atalghan mәmile barlyq erejeni búza otyryp jasaldy», - dep týsindirdi ol.

Keyin aqshagha satylghan blogerler men jurnalister kinәni maghan audarugha tyrysty, dep atap ótti Últtyq Bankting búrynghy basshysy. Biraq onyng 2013 jyldan beri Últtyq Bankke eshqanday qatysy joq. Sonday-aq ol ózining Ázerbayjan Preziydenti Áliyevting dosy jәne kurstasy bolghandyghy turaly aqparatty joqqa shyghardy.

«Joq, olay emes. Sizderge anyghyn aitayyn. Áliyev – mening kurstasym da, jeke dosym da emes. Bizding jolymyz óte qysqa merzimge ghana týiisti. Men provinsiyadan kelgen qarapayym student edim. Al onyng әkesi Sayasy Buronyng mýsheligine kandidat edi. Ol tipti kýzetshisimen birge jýretin. Onyng ýstine, ol basqa ghimaratta ornalasqan Halyqaralyq qatynastar fakulitetinde oqydy, men Halyqaralyq ekonomikalyq qatynastar fakulitetinde oqydym. Bizding kursta Ázerbayjannan kelgen jigit boldy. Men onymen dos boldym, әli de dospyn.  Ol Áliyevpen tyghyz baylanys jasady. Mýmkin Áliyev meni sondyqtan úmytpaghan shyghar. Biraq mening onymen qanday da bir jaqyn baylanysym  nemese oghan shyghatyn jolym bar dep aitugha bolmaydy. Búl shyndyqqa jatpaydy».

Orys tilinen audarghan – Kәribay Músyrman,

«Egemen Qazaqstan»

Abai.kz