Osy zaman Qytay qazaq әdebiyetining kórnekti ókilderining biri, sonau 1944 jyldary «Ýsh aimaq tónkerisi» kezinde atoylap algha shyghyp, qazaq baspasózi men poeziya janrynda óz biyigine kóterilgen aqyn, jurnalist, baspager, qogham qayratkeri Qúrmanәli Ospanúlynyng tughanyna biyl 100 jyl, al qaytys bolghanyna 25 jyl tolyp otyr.

Q.Ospanúly jarty ghasyrdan asa jasampazdyq barysynda myngha juyq ólen, jyr, ongha juyq ballada, dastan jazyp jariyalaydy. Aqynnyng «Shattyq jyrlary» (1957 j.), «Tiyanishan jyrlary», 1980 j.), «Meruetter» (1981 j.), «Jyldar izi» (1983 j.), «Aluan әuender» (1988 j.) qatarly jyr jinaqtary ilgeri-keyindi baspadan shyqqan.  Onyng ózge qalamger әriptesterimen birigip jazghan «Saliqa – Sәmen» opirasy jәne ózi jeke jazghan «Qyz beyiti», «Taudaghy qystaq» atty sahnalyq tuyndylary bar. Kórgeni men kókeyge týigeni kóp, el basqarghan aqyn tarihy manyzy bar kóptegen estelik, esseler de jazghan. Búl enbekteri «Ýsh maydan» (1991 j.), «Shirkin búrang dýniye-ay» (1999 j.) degen atpen kitap bolyp shyqqan. Onyng ólenderi qytay, úighyr, qyrghyz tilderine, orys, týrik shet tilderine audarylghan.

Aqynnyng ghasyrlyq mereytoyyna baylanysty, Qytaydyng belgili әdebiyettanushy, synshy Hy Ludyng Q.Ospanúlynyng erterekte jazylghan ólenderine bagha berip jazghan – «Sayramday tereng mәndi jyr» atty syn maqalasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Sayramday tereng mәndi jyr

Qúrmanәli Ospanúly elimizding ataqty qazaq aqyny. Ol «Ýsh aimaq tónkerisine» qatynasyp, әr últ halqynyng azattyqty ansaghan, asqaq tónkeristik jyrlaryn shyrqady. Keyin, aqyn tipti de tasqyndaghan azamattyq yntamen, auyr jauapty әkimshilik qyzmetterdi ýstine jýktey jýrip, jasampazdyqpen ainalysyp, dalanyng jana ómirin, qazaq halqynyng azattyghyn, Ile ózeni boyyndaghy әr últ halqynyng tatu-tәtti jana túrmysyn barynsha jyrgha qosty.

Alpysynshy jyldardyng bas kezinde aqynnyng ómirinde orasan zor ózgeris boldy. Ol eriksiz kýdirli, búralang jolgha qadam tastady. Biraq, «dәuirding sol shaqtaghy boran-shashyny» onyng jasampazdyghyn, saharagha degen mahabbatyn toqtatpady. Otangha degen, tughan halqyna degen adaldyghyna selkeu týsire almady. Aqyn enbekten syrtqy uaqyttarynda múqiyat ýirenip, jasampazdyqqa úmtylyp, sol bir «erekshe» kezderdegi halyq ómirin beyneleytin, talay-talay ólenderin jazdy. Alayda, aluan týrli sebepterden, sol enbekterining tam-túmdary ghana saqtalghan. «Tórt kisilik tóbe» byt-shyt etilgennen keyin, Q.Ospanúly jana ómirin bastaydy. Shynjang әdebiyet-kórkemónershiler birlestigining (Shynjang Jazushylar odaghy) orynbasar tóraghasy, «Últtar әdebiyeti» jurnalynyng redkollegiya alqasy bolady. Júmysy kóp, uaqyty az, qarbalas jýrsede aqynnyng jasampazdyghy shalqyghan shabytpen sharyqtay týsti.

Jogharydaghylar bizdin, Qúrmanәli Ospanúlnyng jarty ghasyrgha juyq ómirinde jasampazdyqpen shúghyldanghan, basyp ótken joldaryna jasaghan alaqanday ayalymyz. Endi biz, aqynnyng ózining jәne basqa qatysty adamdardyng kómeginde, jinaq bolyp basylghan nemese jinaq bolyp basylmaghan әrtýrli gazet-jurnalda jariyalanghan ólenderin oqyp zerttegenimizde, aqynnyng jasampazdyq jolyn – «Ýsh aimaq tónkerisi» mezgili; eluinshi jyldardandan tartyp, alpysynshy jyldardyng bas kezderi; Mәdeniyet tónkerisinen keyingi «Tórtti osy zamandandyru» reformasy kezeni dep ýsh beleske bóluge bolatyndyghyn aiqyn angharttyq. Osy ýsh kezendegi poeziyanyng iydeyaldyghy, kórkemdigi tútasyp, jymdasyp jatsa da, biraq, tarihy shart-jaghdaydyng ózgesheligi, aqyn ómirining tap bolghan kýrdeli kezenderding ózgesheligi sebepti óleng stiyli jaghynda da óte zor paryqtardyng barlyghy bayqalady. Biz endi osy jayly shama-sharqymyzgha qaray qysqasha toqtalyp ótelik.

Sahara jyrshysy

Qúrmanәli Ospanúly Qazaqstan Respublikasy, Almaty oblysy, Kegen audanynyng Toghyzbúlaq degen jerinde 1924 jyly qarapayym shaua otbasynda dýniyege kelgen. Ol bala kezinen-aq halyq jyrlaryna qyzyghyp, aqyndargha ilesip, bәiitter ýirenip, dastandardy jattaugha әuestengen. Orta mekteptegi kezinde qazaqtyng Abay Qúnanbaev bastaghan klassik aqyndarynyng shygharmalaryn, sonday-aq orystyng Pushkiyn, Lermontov qatarly úly aqyndarynyng jәne әlemdik klassikterding ólenderin qyzygha oqyp, әdebiyet dýniyesine qadam tastaugha myqty negiz qalaghan.

«Ýsh aimaq tónkerisi» qazaq halqynyng «demokratiyalyq tónkerisinin» alghashqy peredsin ashty. 1944 jyldyng kýzinde «tolysar shaghyna» endi jetip, jasy jiyrmagha tayaghan Q.Ospanúly últ azattyq tónkeriske qatnasqannan keyin, ýkimet jaghynan  Qúljada shygharylghan qazaqsha gazet-jurnaldardyng  («Tónkeris tany», «Jana jol» , «Algha» qatarly gazet-jurnaldar, – red.) redaksiyalyq qyzmetine jauapty bolady da, tilshilik, redaktorlyq qyzmetterin isteydi. Bos uaqyttarynda poeziyamen shúghyldana bastaydy. Saharadan kelgen jas aqyn, qazaqtyng últtyq foliklorynan, dәstýrli әdebiyetinen nәr alghan. Sondyqtan ólenderinen qazaq últynyng óleng erekshelikteri aiqyn bayqalady. Ekpini, úiqastary qarapayym, tili kórkem, obrazdary jandy alynady. Aqyndargha tәn astarly, aiqyn saryn angharylady. Mysaly, 1946 jyly mamyrda jazylghan «Gýlim edin», (...gha) degen óleninde obrazdy teneu ghana emes, onyng ýstine qaratpaly qaytalau qatarly әdister arqyly baqytsyz ómir kónil kýiin, býkil ólende syrly-symbatty sóilemderdi qospay-aq qarapayym tilmen aqtarady. Jәne bir mysal, 1948 jyly nauryzda jazghan «Kýle túr...» (búl eki óleng «Tiyanshan jyrlarynda», qazaqsha basyluy Beyjing Últtar baspasy) degen ólenin alyp qarasaq, aralas buyndy yrghaqtar auysyp kelip keyde ekpini tómendeytin, keyde kidiris jasaytyn úiqaspen jandy formada jazylghan.

«Ýsh aimaq tónkerisi» kezderinde, aqynnyng shygharmalarynda, aiqyn tónkeristik jalynmen qarsylasugha batyldyq etken, tipti kýreske de aralasyp, shayqas jasaytyn tivtik obrazdardy jaratsada, biraq, sol obrazdarynyng degendey, túrmany týgel alynbaghandyghy, kýngirttikting barlyghy bayqalady. Belgili maghanadan aitqanda, búl jayyt ólenning «qúnyn» da әlsiretken. Mysaly, jogharyda tilge alynghan «Kýle túr...» ólenining bar-joghy tórt shumaq, on eki jol (yaghny 2-4, 2-4) lik joldardan qúralghan) basqalardyng ony úqpaghandyghynan kemsituge, mazaqtauyna jolyqqan. «Ol» sol kýlushigede mazaqtay kýlip shynayy qoyan-qoltyq kýresu uaqtyn kýtedi. Búl jayly aqyn bylay jazghan:

«Sualyp jaghy, saqaly ósken,
Jýdeulep jýzi jarqyndyq óshken.
Jaghasy kirlep, jyrtylyp iyghy,
Qabaqtan sýrkey suyq lep esken;
Osy bir jangha kýle qaradyn,
Ony sen «Myrza» kimge baladyn?!
Kýlkine kýlip qala beredi ol,
Alda zor shayqas, búrang soqpaq jol.
Osy kýlkine kýnirenbey kórshi,
Maydanda nayza oinatqanda qol...
Kýle túr, erkin, sende kezegi,
Endigi kezek bizge keledi».

Aqyn tasqyndaghan tónkeristik yntamen, kýreskerlik senim arqyly bir qaysar kóterilisshining obrazyn jasaghan. Negizgi taqyryby aiqyn alynghan, al osybir qaysarda ysqaq-mazaqqa tóze bilgen, bolashaqta ótkir nayzasyn oinatugha ontaylanyp túrghan tegi kim edi? Ony mazaqtap túrghan kim boldy desenshi? «Onyn» obrazyna qaraghanda, «ol» bir kedey, erkindikti, azattyqty ansaghan enbekshi halyq ekendigi dausyz. Jәnede...jinaqtap kelgende, búl obrazdaghy, aiqyndylyq ishinde sәl kýngirttik te bar. Óleng «Ýsh aimaq tónkerisi» bastalghannan keyin 1946 jyly jazylghan, sol bir erekshe tarihy dәuirde osynday sәl bolsada kýngirttik obrazdyng aiqyndylyq arasynda saqtaluynan, keybir jansaq úghymnyng tuyluynan saqtanu qiyn edi. Ólenning negizgi maqsaty da osydan ziyan tartyp jatady. Eger biz osy ólendi, ol jazghan 1957 jylghy «Jauynger sózi», 1960 jylghy «Kók qanjaryn myqty ústap» degen («Kýrkesheden kýlli әlemge» qytaysha basylymy 1962 jyly Jazushylar baspasynda basylyp shyqqan) ólendermen salystyratyn bolsaq, aqynnyng azattyqtan keyingi shygharmalarynda jasalghan sonday obrazdardyng aiqyn әri jarqyn obrazdar ekenin kóruge bolady. Álgindey bolymsyz kinәrattar aqynnyng jas kezindegi tabystaryna núqsan jetkize almaydy. Óitkeni, ólenning negizgi taqyryby jóninen alghanda beynelep otyrghan iydeyasy dúrys. Al, obrazdar jaghynda «kinәrat» tek kórkemónerlik jasampazdyq jaghyndaghy kemistik qana bolyp tabylady.

Qysqasy, «Ýsh aimaq tónkerisi» kezindegi Q.Ospanúly, ózining jay sózdi shymyrlanghan jyrlary arqyly qazaq halqynyng (әri Shynjandaghy qalyng halyqtyn) «Últtyq demokratiyalyq tónkerisi» ýshin bar dauysymen ýn qosqan aqyn. Ózining qaysar, kýreskerlik senimderin keng dalagha tәn tynystarymen ólender jolyna engizip, qazaq halqynyng jana poeziyasynyng damuy, sony joldaryn ashu ýshin isjýzinde paydaly izdenisterge talpyndy. Búl paydaly izdegisterin, onyng keyingi boyauy qanyq, shynshyl óleng stiylining qalyptasuynda  belgili ról atqardy.

Últtar dostyghyn jyrlaghan aqyn eger, biz «Ýsh aimaq tónkerisi» kezderi – Q.Ospanúlynyng poeziya әlemine qadam tastaghan, qazaq halqynyng jana óleng stiylin izdenu mezeti boldy desek, onda, jana Qytay memleketining qúryluymen birge, aqynnyng poeziya jasampazdyghyn da pysyp kәmeletke tolatyn uaqyttary tuyldy deuimizge bolady.

1949 jyly jana kommunistik Qytay biyligi dýniyege keluine ilesip, Qúrmanәli ýkimet qyzmetine belsene qatysady. Ol, ýgit-nasihat qyzmetterimen, shúghyldanyp, Keyin Ile qazaq avtonomyaly oblysynyng basshylyghyna taghayyndaldy. Ol әkimshilik qyzmetin istey jýrip, arasynda jamampazdyqpen de shúghyldanady. Osy aralyqta onyng poeziya jasampazdyghy kemeldenip, ólenderining iydeyaldyghy men kórkemdik óresi de jogharylady. Ol jatylghan, tóselgen aqyn boldy da, elge jaramdy talay-talay shygharmalar jaratty.

«Kýrkesheden kýlli әlemge» degen tolghauyn aqyn 1950 jyly qarashada jazghan. Sol kezde jiyrma jastardaghy Q.Ospanúly qazaq últynyng aqyny sipatymen Súng Chiylinliyn, Gomoro qatarlylarmen birge, dýniyejýzi beybitshiligi joralary mәjilisining Polshanyng Uarshavasynda ótkizilgen ekinshi retki konferensiyagha qatynasty. Elge qaytu jolynda, aqyn osy azamattyq tolghauyn jazady. Búl әigili tolghau aqynnyng eng alghashqy qytay tiline audarylghan jinaghynyng da aty boldy. Búl óleng jiyny 118 jol, kishi taqyryptargha bólingen, iykemdi úiqas qoldanylghan, erikti janrly ólen. Aqyn birshama molyraq sóilemder arqyly aralas keletin óleng formasyn qoldana otyryp, Uarshavadaghy aibyndy jiyndy, jol jónekey kórgen, bilgeninin jәne eski qogham men jana qoghamdy, qazaq halqynyng ótkeni  men býginin salystyra, shendestire jazady. Ólenning qúrlysy shymyr, oiy aiqyn, ol tolghauy «erkindikke qanat qaghyp, aidy ainalyp, kýndi qúshyp, júldyzdarmen syrlasyp kók jýzinde shyrqa» dep keledi. Búl siyaqty romantikalyq әdis, keremet qiyaldaular qazaq aqyndarynyng daghdyly әdisi. Aqyn ony sonshama tabighi, sonshama etene etip qoldanyp, «Kýrkesheden kýlli әlemge» degendegi «әlemge» degen betalystyq sózdi aishyqty etip, aiqynday týsken. Aqynynyng jazghan tandauly shygharmalary osymen ghana shektelmeydi. «Shopan jyryndaghy» mal tabyny aqyn qalamynan sonshama tamasha týs alyp jazylghandyghy búghan jәne bir mysal bola alady.

«Araday bal jinaghan bәisheshekten,
Qoylarym qor jinaydy shýigin shópten.
Aqqusha kól tenizin jýze jyljyp,
Toqtaman jerge barmay nysana etken».

Búlar, ólendegi tórt-aq jol sóilem. Biraq, osy tórt joldyng ózinen-aq kóz tartqan ghajayyp suret qúralghan. Búl suretting yldiy-óri, alys-juyghy, týgel derlik qat-qatymen sayrap túr. Alayda, búl suret emes. Qayta, kórkem obrazdy poeziya. Múnda tynyshtyq biylegen sahara, keng dala, sol daladaghy halyqtyng baqytty tirshiligi jazylghan.

1950 jyldardan 1960 jyldardyng bas kezine deyin, Qúrmanәli mol jemisti jyrlaryn jazdy. Ol partiyany, otandy, últtar yntymaghyn jyrlap qana qoymay, onyng ýstine, tebirengen sezimmen qazaq halqy mekendegen saharanyng gýldenuin jyrlady. Onyng qalamynda beynelegen «jazirada» beyne aluan týsti, kórkem kórinisti tamasha surettey týr beredi. Aqyn:

«Tizbektelgen marjanday,
Taularyma qarashy?
Qoyny toly qaraghay
Beyne qoldyng salasy.

...Shoqtay jaynap aluan gýl,
Jeli júpar anqidy.
Aqqu oinap kýmis kól,
Shaqyrady, shalqidy.

Kól jaghalap jazyqta,
Jylqym jatyr ýiirlep.
Qúlyndary qúiynsha,
Salady oinaq dýbirlep», – dep jazady.

Búl jerde qúrghaq, syldyr saryn joq, jaltyldaghan artyq әshekeyli sóz de joq. Tek birqansha naqtyly jaghday men tabighat kórinisi ghana jazylghan. Ári әserli, әri tynysty. kórikti de maghanaly. Bizding kóz aldymyzgha, beygham, tynysh, әdemi, beyne qúlynday oinaqy, sýikimdi qazaq saharasy shygha keledi.

Ras, qazaq últynyng jeri shynynda kórkem, shynynda kóz tatarlyq súlu. Alayda, aqyn qalamynda janadan tuylghan, suretelgen qazaq saharasy kóz túndyrarlyq әdemi ghana emes, onyng ýstine iysi anqyghan qymyzday, oqyrmandaryn qazaq halqynyng baqytty, kónildi, aqkónil sezimine bóleydi.

Aqyn otanyn, tughan halqyn qyzu sýiedi. Sondyqtan aqynnyng jýregi ózi tughan saharasy men qazaq halqy dep soghady. Sondyqtan onyng shygharmalarynyng kópshiligi saharany taqyryp etedi. Sondyqtan da:

«Batyrdyng keng jýregi siyaqtanyp,
Tughan jer túr dalada oryn alyp.
Men auyldy sýiemin,
o, auylym!
Basam algha senimmen qanat qaghyp», – dep jyrlaydy.

Sayyp kelgende, Q.Ospanúly, ómirge tereng aralasyp, poeziya jasampazdyghy jaghynan kýn sayyn tolysyp, adamdy әserlendiretin kóptegen ólender jazyp ómirdi kýiledi. Sonymen birge jasampazdyq barysyda barghan sayyn birshama jýieli poeziya jasampazdyghynyng nәzariyasyn qazaq halqy ólenderining estetikalyq kózqarastaryn qortyndylady.

Mәdeniyet tónkerisining songhy kezderinde, sonday-aq Qytaygha lang salghan «Tórt kisilik tóbe» byt-shyt etilgennen keyin aqyn: «Óleng jazu – «aqyn» degen ataqtyng tajysyn kii ýshin emes, qayta halyqtyng jýrek ýni, dәuirding qan tamyry, kýresting qaruy» dep talay ret qalam terbetti. Q.Ospanúlynyng ólenderine qarasaq ta, dәl osynday ekenine kóz jetkizemiz. Ol sol dәuirdegi halyqtyng ómirin, iydeyalyq sezimin shynayy beynelegen.  Ólenderi aitsa aitqanday dәl sonday bolghandyqtan, ol qazaq halqynyng ortasynda óte yqpaldy, dýniyege әigili aqyn bolyp jetilip shyghyp, әr últ halqynyng alqauyna ie boldy.

Suret: Avtordyng múraghatynan alyndy.

Shyngha shyrqaghan «Qúrmanәli»

«Búryn – sondy bolyp kórmegen», Qytay halqyna qara búlt qaptaghan, saharagha qar men zardy ala kelgen» zobalang jyldarynda aqyn Qúrmalәli beyne ýsik shalghan búlbylday qaranghy qapasqa tastaldy. Áytse de «Qúrmanәli bolghandyqtan» da eline degen senimin jәne arqa sýieuin joghaltpady. Sonday-aq ózining qara ormanday qalyng halqy, qazaq saharasymen tynystas taghdyryn da ýze almady. Kýreske alu, enbekke jegiluden basqa uaqyttarynda, ol, onan arman ýirenip, tereng tolghanyp, oy jelisin kemeldendire týsti. Kýres onyng erkin, jigerin shyndap, odan ary qaysarlandyra berdi. «Tórt kisilik tóbe» talqandalghannan keyin, ol nyq qadammen poeziya aidyna qayta oralyp, «jan pernesin basa týsip», «zamana tamyryna sәikesip» adam kónilin bauyraytyn óleng joldary arqyly әr últ halqynyng «tórtti osy zamandandyrugha» arynaghan shabytty sezimderine dem berip otyrdy.

«Tarihta bolyp kórmegen» isting «shapaghatynda» aqyn tipti de aumaqty mәselelerge kezdesip, keybir jalghan bet perdesin jyrtyp tastaghan adamdarghada dusharlasty. Búl ony búrynghydan ary oyanugha sheberley týsti. Sondyqtan 1970 jyldardyng songhy kezderinde Q.Ospanúlynyng ólenderi jәne de jana týs alyp, onyng óleng tehnikasy jaghynda shyngha órleuin beyneledi. Onyng óleng jasampazdyghyndaghy jana ereksheligi eng aldymen qoghamdyq, әleumettik mәselelerdi jazudyng birshama moldyghynan bayqalady. Búl siyaqty shygharmalarynan: «Tiyanaq», «Bolma qúmar», «Aldym jauap», «Ózen boyyndaghy oilar» qatarlylar mysal bolady. Búl tuyndylary talqy maqaladaghy taldaudyn, joramaldaudyng qortyndysy da emes. Qayta jalghasty oilar arqyly, adamdardy oilanugha jigerlendiredi. Búl siyaqty ólenderdi belgili túrghydan qaraghanda qazaq halyq jyrlaryndaghy «ghibrattargha» qatty úqsaydy. Onda belgili filosofiyalyq oilylyq jatady. Mysaly, «Tiyanaq» degen óleninde avtor:

«Es bilip, qolym tiyip at jalyna,
Ómirding attanghaly saparyna...
Ózimshe tarazylap kórdim bәrin,
Tiyanaq:
Múnday jandar qay-qashanda,
Janynan biyik ústap kelgen aryn.

Sondaghy shyn mәninde sýiip janym,
Ardaqtap, jete әbden angharghanym.
Daq shalmas, qospasy joq altyn eken,
Halyqqa arnaghandar boyda bәrin», – dep jyrlaydy.

Búl jerde aqyn, eng aldymen taptyq qoghamdaghy bir jalpylyq qúbylysty, yaghny jalpy bettik zandylyqty kórsetedi. Yaghny tap úqsamaghandyqtan, orta úqsamaghandyqtan әrtýrli zattar jónindegi ólshem birligi de úqsamaytyndyghyn kórsetti. Endeshe ne isteu kerek? El elendese elirip, jelpildese jeligu kerek pe edi! Joq, adamda berik senim bolu kerek. Búl, múqiyattyqpen «halyq ýshin qyzmet isteu» atap aitqanda, halyq jaqta túru, halyqty ólshem birligi etetin senim bolu kerek degen sóz. Onan son, aqyn osynday berik senimge joghary bagha beredi. «Janynan da biyik», «qospasy joq altyn» dep esepteydi ony. Biz osynau óleng joldarynan oqyp otyrghan kezderimizde qazaq halqynyng klassik aqyny Abaydy eske týsiremiz. Ol jazghan sol bir «ghibadatqa» jaqyn ghaqiyalardy da eske alamyz. Aqyn Qúrmanәlining osynday tiptegi shygharmalary qazaqtyng klassik ólenderin, arab, parstyng klassik ólenderi «rubayilardy» ýirengennen keyingi formasyn ózgertip janalana baryp qalyptastyrghan óleng ónerindegi eng biyik shyrqau shyngha shyghu ekeni kýmәnsiz.

«Ózen boyyndaghy oilar» ózinshe bir kelisimdegi «filologiyalyq jyrlar», ol «Tiyanaq», «Aldym jauap» degen shygharmalaryna úqsamaydy. Poeziya tilimen shyndyqty tikeley beyneleydi, әri ashyq kórkem obrazben aqiqatty ortagha jayyp salady. «Oylar» tórt ólennen bir tizbek qúraghan. Árqaysysynyng oy salarlyq taqyryby bar. Mysaly birinshi óleng «Osynday bolsa», ýshinshi óleng «Angharsaq» bolyp keledi. Búl ólender jәne tórt shumaqtan túrady. Mysal keltireyik:

«Kósilip jatyr kók ózen,
Qadirmen qala shetinde.
Ýzilip әste kórmegen,
Tolqyny tulap betinde.

Otyrdym birshaq boyynda,
Aghyny biylep janymdy.
Jyp-jyly sezim boyymda,
Tuyla ketti jaghymdy.

Eken-au ghajap ózender,
Tútas bylay túrghanda.
Qúrghan órken týiirler,
Tamshynyng ózi shyt jana.

O, shirkin aulaq shirdan,
Osynday bolsa óleng de.
Ary asyp talay qyrdan,
Jalghaspay sirә ólerme?!».

Ólenning aldynghy ýsh shumaghynda aghyndy ózen, iyirimdi tolqyn, ózenning týbindegi tastardy zat qúbylstaryn jazsa, әri tezqatar aghyndaghy tereng tynyshtyqty da jazady. Qaramaqqa, jәy әnsheyin tabighat kórinisi ghana, eshteme joqtay, al, shynynda búlay emes. Múnda kóptegen oilanarlyq, tolghandyrarlyq mәseleler bar. Ózen aghymynda ne ýshin tynyshtyq jaylar bolady. Jәne asygha úmtyla lyqsidy, ýiirile tolqidy. Onyng astynda ne bar? Ap-anyq kórinip túrghanday, jәne sonshama kýngirt. Ózenning túnyq týbinde kóptegen tastarda bar. Sen anyq kóre alasyn, alayda, anyq bilgen jón. Ol zatynda qanshalyq, sanap sanyna jetuge bolmaydy. Qalay degende de, әiteuir sany, óte kóp! Joq onyng basqa da sebepteri bar. Ólenning eng songhy bir shumaghynda, qarapayym bir «jýie» aiqyndalady. Ýsh sóilem óleng «ýsh jýieni» tiyanaqtandyrady. Qaramaqqa erekshe, esh nәrsesi joq, jay ghana siyaqty. Alayda jete oilansa, onshalyqty jenil-jelpili emes. Shynynda da «tynysh ózen tereng jerinen tolqyp jatady».

Osy tektes filosofiyaly sipatyndyq ólender – aqynnyng tayaudan bergi poeziyalyq shygharmalarynyng negizgi túlghasy. Sany mol, sapasy joghary, keybireuleri tәmsil tәrizdi. Mysaly, «...Deme» degen óleninde aqyn:

«...Qoyylmasa tendik belgi aragha,
Kim bolsada qol qusyrma, «hosh» deme.
...Júmsalmasa migha toly bolsada,
Ýrgen qaryn, dopqa teng de bas deme», –  dep jazady.

«Tórt kisilik tóbe» byt-shyt etilgennen keyingi Qúrmanәli óleng jasampazdyghynyng ekinshi ereksheligi – qoghamdyq realdyqqa barynsha nazar audarady. Negizgi taqyryptardy jandy, ómirsheng faktiler arqyly, adamgha әserli obrazdar arqyly kórnekilendiruge kýsh salady. Búl da onyng izdensitin, tereng oilanuynyng jemisi. Sonday-aq, aldynghy kezenderdegi poeziyalyq shygharmalarynan sabaq alghannan keyingi, sózsiz jaryqqa shyqqan qúbylys. 1950 jyldardan tartyp 60-jyldardyng bas kezine deyin, aqyn, talay-talay keng tarqalghan tamasha shygharmalar jazdy. Solayda keybir qate iydeyalyq aghymdardyng yqpaly sebebinen, sayasy jaqtaghy kópirmelik әdeby shygharmagha ala keldi. Ol kózdi júmyp túryp-aq «barlyq jerde domnalar, úshyrdy bolat júldyzyn» dep jazyp, sol bir qalypsyz, nauqanshylyqtyng әserinen «barynsha isteu, japaly isteudi» jyrlaghan edi. Aqynnyng 1978 jylghy 3-jalpy mәjilisten keyingi shygharmalarynan, búl siyaqty jәiitter kezikpeydi. Búl onyng sayasy jaqtaghy kemeldenuining beynesi ghana emes, onyng kórkemdik, sheberlik jetilui jaghyndaghy biyigin de bayqatady.

«Altay jyrlary» aqynnyng 1982 jyly Altaydy aralaghanynda jazylghan. Múndaghy «Elitip tәtti sezimge» degen óleninde, aqyn jaylaudaghy malshylar ómirin suretteydi:

«Birshaq tay tanaulap,
Shyqty aldymnan top bala.
Qaldyq ýige tayaulap,
Ýlkender túr toptana.

Jayyn tauyp jarastyq,
Ájey shashty mol shashu.
Quana qúrt talasyp,
Shalqydy kýlki, әzil, du».

Múndaghy qazaq malshylarynyng qadirli qonaqty qarsy alghan kezindegi kórinister jazylghan, qonaqty kýtu aldaghy dәm-túzdy tamaqtary qaramaqqa jәy ghana, aqyn ýy ishindegi kórkem jasau, jabdyqtardy jazyp jatpaydy. Biraq, jyr bolghan maydan, orny, shynayy, ómirsheng tynysqa mol. Asa sәn-saltanatty kórinis joq. Eng manyzdysy, ol qazaq malshylarynyng ómirin, kýndelikti әdet-salttaryn shynshyldyqpen beyneleydi. Sondyqtan da, dәl sol ortanyng ózinde bolghanday adamgha jaqyn seziledi. Búl siyaqty shygharmalary óte kóp, oghan mysal alyp otyrmadyq.

Osy kezderdegi aqynnyng poeziyalyq shygharmalaryndaghy ýshinshi erekshelik, taqyrybynyng kórnekti, aiqyn boluymen beyneleu amaly jaqta, búrynghy mezetterdegi shygharmalary siyaqty tútastay tikeden-tike bayandaushylyq emes, birshama astarly keluinde. Elimizde «Ólenning qadiri – astarlyqta» degen bir kóneden kele jatqan tәmsil sóz bar. Múnda qazaq últynyng halyq jyrlary men, klassik aqyndarynyng shygharmalarynyng bәrinen de aitarlyq erekshelik kózge týsedi. Q.Ospanúlynyng «Qaraymyn maqtanyshpen» degen óleni 1979 jyly jazylghan. Onda qayta kórkeyip jaynaghan dala sureretteledi. Biraq, avtor saharadaghy ózgeristerdi,  malshylardyng shattyghyn tikeley jaza salmay, qayta: «Esigin aqboz ýiding ashyp shalqaq, erkindep shyqtym shyngha basyp alshaq, jayyla jatty aldymda jasyl alqap» dep kelip, onan song baryp, kók tiregen zangharlardy, túla boyyn kýsh kerinegen ormandardy jazady. Aryndaghan, tulaghan ózenderdi jazady. Taulardyng asqarlyghyn, aghashtardyng kókke úmtylghan asqaqtyghyn suretteydi. Aqyn boyyna, «kýsh-quatyn, tynysyn» jinaqtay kelip, odan baryp:

«Sýisine maqtanyshpen qaraghanda,
Tolady núr kózime, kýsh boyyma.
Úshamyn aida týnep, marys kózdep,
Oynatyp realgha romantika», – dep týiindeydi.

Astarlylyq – kýngirttik emes, kýngirttik oi-jýiening beytaptyghynan bolady. Negizgi taqyryp astarly bolsa, oqyrman búlttyng ayaghyn kórgendey úghymsyz qalady. Onyng esesine, astarlyq negizgi taqyryptyng aiqyn, ashyq bolu sharty astynda, tabighat kórinisi arqyly, sezimdi jetkizuding birtýrli әdisi. Búl jalpygha ayan. Aqynnyng osy kezderdegi osy siyaqty shygharmalarynda, sezimdi jyrlaytyn ólenderinen basqa, zattardy jyrlaytyn ólenderi de bar. Búl arada kóp toqtalmadyq.

Jogharyda biz Q.Ospanúlynyng tayau uaqyttardan bergi shygharmalaryna toqtalghanda, mәselelerdi qoyyp jazuy kóp boldy dedik. Sonda onyng real ómirdi jazuy óte az ba qalay? Joq, olay emes. Onyng tayau uaqyttardan bergi ólenderi real ómirmen tyghyz úshtasqan. Dәuir auqymymen tiptidi qabysyp jatady. Ol mal sharuashylyq ónirdegi dәrigerlerin, ken izdegen qart giolok mamandaryn ishkeriley terendetip jazady. Malshylardyng «Tórtti osy zandandyrugha» arnaghan óskeleng ruhtaryn da jazady. Búl jaqtardan aqyn sol jyldardaghy órshildigin bәseytkeni joq. Onyng ýstine jyrlau formasy búrynghygha qaraghanda san-aluan, jyrlary búrynghygha qaraghanda maghanaly, salmaqty, әserli boldy. Sayyp kelgende, «Tórt kisilik tóbe» byt-shyt etilgennen keyin «qarttyqtan qayta jasaryp» poeziya jasampazdyghy jaghynda jana biyik shyngha kóterildi.

Jogharyda, Q.Ospanúlynyng poeziya jasampazdyghymen shúghyldanghan qyryq jyly turaly ýstirt sholu jasadyq. Múnda, onyng ólenderine degen týsinik arqyly enbekshil qarapayym, qazaq halqyn jaqynyraq týsinu maqsat etiledi. Olardyng otangha, elge degen kirshiksiz jýregin týsinu arqyly últtar arasyndaghy auysu-qatnasy, dostyqty, ilgerletu maqsat etildi. Solay bolghanda da, adamnyng jan-dýniyesin dýrliktirgen say-sýiegin syrqyratyp, janyn qúrta jazdaghan «Tarihta bolyp kórmegen» apat qalamgerlerdi qúrtty. Sonday-aq Qúrmanәlining poeziyalyq shygharmalaryna qyzyghyp saqtap jýrgen zamandas joldastarynyng da barlyq materialdaryn qosa qúrtty. Tipti avtordyng ózinde kóne shygharmalar júrnaghynyng da saqtalmauy, jalpy shygharmalardy týgel oqyp, tanysyp shyghuymyzgha óte zor qiynshylyqtar keltirdi. Baqytqa qaray, әr jaqtyng tyrysshandyghynda, onyng negizgi shygharmalaryn týgel derliktey jinastyryp, uaqytqa, týrge bóle aldyq deuimizge bolady.

Osy ólenderden biz, aqynnyng eline adal,  otangha adal, halyqqa adal shynayy mahabbatyn bayqadyq. Búl mahabbatty – Sayram kólinen de teren, móldir mahabbat. Sol keng saharagha say tynysty kórkemdik stilding de bar ekenin negizinen bayqadyq. Ol stili beyne janbyrdan keyingi ashylghan kógildir aspannyng dalasynday jana da jarqyn stili. Jinaqtap kelgende, biz aqynnyng qazirgi bar shygharmalarynan, onyng qazaq halqynyng auyz әdebiyeti, qazaq halqynyng klassik әdebiyeti turaly ýirenuleri men múragerligin, oghan qosymsha qúraly astarlyq jaghyndaghy algha basu saparyn da bayqadyq.

Bir jazushy turaly sholu jasap, bagha beru onay-ospaq is emes, onyng ýstine búl maqalanyng aqyn-jazushynyng da sózderining qisynyna týspeui, alghan mysaldarynyng aitarlyqtay bolmay qaluynan saqtanu da qiyn. Sóitsede «alys sapar, alghashqy qadamnan bastalady ghoy» mening múnym alys sapardyng oilary ghana, týzetu jәili pikirler bolsa, ótine talap etip qabyldaugha dayynmyn.

Hy Lu

әdebiyettanushy, synshy (QHR)

1984 jyly.

Qytay tilinen yqshamdap audarghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz