Býgingi dәuir adamzatqa jana mýmkindikter úsynumen qatar, ýlken qiyndyqtardy da ala kelude. Aqparat óndirisi men onyng taralu jyldamdyghyna ilesu barghan sayyn qiyndap bara jatqan zamanda, kommunikasiya ekojýiesi týbegeyli ózgeris prosesinen ótude. Alayda búl ózgeris ýderisi ong ilgerileudi qamtumen birge, adamgershilik, mәdeny jәne ruhany synaqtardy da qosa alyp kelude. 

Tehnologiyanyng qarqyndy damuy kýndelikti ómirimizding ajyramas bóligine ainalghan jasandy intellekt pen algoritmderdi jay qúral retinde ghana emes, sonymen qatar kýshterding tepe-tendigin qayta anyqtaytyn yqpaldy faktorgha ainaldyrdy.

Aqiqat pen jalghannyng arasyndaghy shekara kýn ótken sayyn búldyrlanyp, adamzat “aqiqat daghdarysy” dep sipattaugha bolatyn belgisizdikter toryna tap boluda. Osynday ýlken synaqtarmen betpe-bet kelgen biz búl mәselelerdi enseruding jalghyz joly tiyimdi kommunikasiya strategiyalaryn әzirleu ekenin jaqsy bilemiz.

Tehnologiyamen birge týbegeyli ózgerip jatqan kommunikasiya ekojýiesining mýmkindikteri men qauipterin qogham iygiligi ýshin tiyimdi taldap, basqaru – bizding basty mindetimiz. Qazirgi damu ýrdisteri qoghamdardyng kommunikasiya salasyndaghy әdetterin ózgertip, sifrlyq media ómirimizding manyzdy bóligine ainaldy. Búl ózgeristing eng tanqalarlyq túsy – jasandy intellektting kommunikasiya prosesterine tiygizetin әseri arqyly bayqalady.

Jasandy intellekt qúraldary bizding әlemimizdi jәne barlyq salalardy jyldam ózgeriske úshyratuda. Býgingi tanda jasandy intellekt strategiyalyq kommunikasiyada oilau jýiesin týbegeyli ózgertetin kýsh retinde kórinis tabuda. Derekterdi taldau, mazmún jasau jәne daghdarysty basqaru sekildi salalarda úsynyp otyrghan mýmkindikteri birneshe jyl búryn ghana elestetu qiyn bolghan jyldamdyq pen tiyimdilikti qamtamasyz etude. Keshe ghana ghylymiy-fantastikalyq filimderde ghana kórinetin iydeyalar býginde әrkimge qoljetimdi bola bastady.

Alayda, tehnologiyanyng búl ong baghyttaghy ilgerileui dúrys maqsatta paydalanylmaghan jaghdayda, sifrlyq qarugha ainalu qaupin tudyrady. Deepfake tehnologiyasyn qoldana alatyn jasandy intellekt týpnúsqa men jalghan mazmúnnyng aiyrmashylyghyn anyqtau mýmkin emes jaghdaygha jetkizip, qoghamdardyng senimin búzady jәne aqiqat daghdarysyn terendetedi. Búl óz kezeginde dezinformasiya, manipulyasiya jәne etikalyq normalardyng búzyluy sekildi qúbylystardyng saldaryn odan әri kýsheytedi.

Algoritmder basqaratyn әlemde adamdardyng tek óz “janghyryq bólmelerine” qamalyp, qoghamdyq bólinudi kýsheytui jәne aqiqattyng ornyn manipulyasiyanyng basuy qauipti jaghday tughyzady. Múnyng bәri jasandy intellektti etikalyq qaghidalarmen basqarudyng manyzdylyghyn aiqyn kórsetedi. Jasandy intellektting sifrlyq kenistiktegi qoldanyluy esep beru, ashyqtyq jәne etika sekildi kóptegen mәselelerdi kýn tәrtibine shygharyp otyr.

Jaqynda Gazada oryn alghan qayghyly oqighalar kezinde jasandy intellekt qoldaghan dezinformasiyanyng halyqaralyq qauymdastyqty adastyru ýshin qalay paydalanylghanyna bәrimiz kuә boldyq. Áleumettik jelilerde dezinformasiya algoritmder arqyly jyldam taralyp, shynayy aqparatqa qol jetkizu mýmkindigi shekteldi. Sonyng nәtiyjesinde, bolghan oqighalar men adam qúqyqtarynyng búzyluy turaly shynayy aqparattyng júrtshylyqqa jetui qiynday týsti.

Tehnologiyalyq jәne sifrlyq mýmkindikterding adamzatqa tiygizgen zor paydasyn joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq búl mýmkindikterdi jaman niyetpen paydalanatyndardyng jahandyq qauipsizdik pen túraqtylyqqa qater tóndiretini de aqiqat. Múnday kýiretushi әserlerge qarsy, Týrkiya retinde biz strategiyalyq kommunikasiya mehanizmderi arqyly jalghan aqparattyng taraluyn toqtatyp, aqiqatty qorghaugha jәne halyqaralyq qauymdastyqqa dúrys aqparat jetkizuge barynsha kýsh saludamyz.

Sifrlyq qauip-qaterler turaly habardarlyqty arttyru jәne media sauattylyqty damytu býgingi kýnning san aluan tәuekelderimen kýrestegi basymdyqtarymyzdyng biri bolyp tabylady. Sifrlyq kenistiktegi auqymdy ózgeristerdi basqaru ýshin jahandyq yntymaqtastyqtyng manyzy kýn ótken sayyn artuda. Týrkiya retinde biz aqiqat ýshin kýreste halyqaralyq yntymaqtastyqty qoldaytyn әreketterimizdi jalghastyrudamyz.

Týrkiya Preziydenti Rejep Tayyp Erdoghannyng “Týrkiya ghasyry” viziyasy ayasynda, búl ózgerister dәuirinde el retinde strategiyalyq ústanym tanytyp kelemiz. Biz tehnologiyany adamzat iygiligine baghyttaudy, qoghamdyq payda men aqiqatty basty oryngha qoyatyn kommunikasiyany negizge alamyz. Osy jana dәuirde strategiyalyq kommunikasiyany belgisizdikterdi basqarudyng jәne senimdilikti qalyptastyrudyng basty qúraly dep bilemiz. Týrkiya búl baghytta últtyq jәne halyqaralyq dengeyde belsendi ról atqaruda.

Preziydenttik Kommunikasiya basqarmasy retinde jýrgizip otyrghan dezinformasiyamen kýres júmystary kópten beri aqiqat daghdarysyna qarsy tabandylyqpen әreket etip, osy salada tiyimdi sheshimder әzirleude. Biz daghdarystyq kommunikasiyany jasandy intellekt qoldaytyn strategiyalyq kommunikasiya prosesterining eng manyzdy qoldanu salalarynyng biri retinde baghalaymyz.

Krizis jaghdaylarynda dúrys aqparatqa tez qol jetkizu jәne qoghamdy tiyimdi týrde habardar etu ómirdi qútqaruda sheshushi ról atqarady. Osy maqsatta Týrkiya jahandyq jәne últtyq dengeydegi kommunikasiya mehanizmderin jetildirudi jalghastyryp, senimdi jәne shynayy aqparattyng taraluyn qamtamasyz etu ýshin ayanbay enbek etude.

Sifrlyq dәuirding ózgerister jelin aiqyn sezingen osy kezende, 2024 jyldyng 13-14 jeltoqsanynda ótetin “STRATCOM: Halyqaralyq strategiyalyq kommunikasiya forumy” – mýmkindikter men tәuekelderdi jahandyq dengeyde tereng talqylaytyn biregey alang bolyp tabylady. Forum әlemning týkpir-týkpirinen memlekettik sektor, media, akademiya, azamattyq qogham jәne jeke sektor ókilderin biriktirip, strategiyalyq kommunikasiya ekojýiesining bolashaghyna baghyt beretin iydeyalar toghysatyn ortalyqqa ainalady.

Alayda STRATCOM-dy tek qana forum retinde qabyldau jetkiliksiz. “STRATCOM: Halyqaralyq strategiyalyq kommunikasiya forumy” sifrlyq dәuirding qiyndyqtary men aqiqat daghdarysyna qarsy ortaq erik-jiger qalyptastyrugha mýmkindik beretin jahandyq ýndeu retinde de manyzgha iye. Búl jahandyq ýndeuding mәni jasandy intellekt pen strategiyalyq kommunikasiyada oryn alghan tónkeristerding ýlken jauapkershilikti talap etuimen aiqyndalady.

Biz adamzattyng ortaq bolashaghy ýshin aqiqat, ar-ojdan jәne әdilet qaghidattarynan ainymay әreket etuimiz qajet ekenin tereng týsinemiz. Týrkiya osy qaghidattardy basshylyqqa ala otyryp, tek aimaqtyq dengeyde ghana emes, jahandyq dengeyde de ýlgi boludy jalghastyrady.

Fahrettin Altun

Týrkiya Respublikasynyng Kommunikasiya basqarmasynyng tóraghasy

Abai.kz