Biylghy jyly Qazaqstan Jazushylar odaghynyng shygharmashylyq úiym retinde pәrmendi qyzmet atqaryp kele jatqanyna – 90 jyl. Bastauynda Iliyas Jansýgirov, Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafin siyaqty alyptar shoghyry túrghan shygharmashylyq úiym qazaq qoghamymen qanattasyp birge jasap keledi. HH ghasyrdyng jýgin arqalap, HHI ghasyrdaghy órkeniyetting kóshine keruen qosqan Jazushylar odaghynyng býgingi tynys tirshiligi men bet alysy qanday? Odaqtyng Basqarma tóraghasy Mereke Qúlkenov myrzamen osy jәne ózge de saualdar tónireginde súhbattasudyng sәti týsti.

– Mereke agha, býgingi súhbatymyzdyng basty taqyryby óziniz basqaryp otyrghan Jazushylar odaghynyng 90 jyldyghy men úiymnyng keshegisi, býgini jәne erteni turaly bolmaq. Aldymen aitarym: mereytoy qútty bolsyn!

– IYә, rahmet! Búl jalghyz qatarynda mynnan astam mýshesi bar Odaqtyn, qalamgerler qauymynyng ghana mereytoyy emes, búl – barsha oqyrman qauymnyng toyy!

Búl – keshegi tarihymyzgha sabyrly da saliqaly bagha berip, últ әdebiyetining býginin baghamdap, bolashaghyn baghdarlaugha mýmkindik beretin aituly data.

– 90 jyl – ghasyrgha bet alghan tolaghay jyl. Býgingi Jazushylar odaghynyng proletariat jazushylar úiymynan bastau alyp, kapitalistik qoghamnyng qatang ekonomikalyq talaptary men pikir aluandyghyn, sóz jәne shygharmashylyq bostandyghyn tútas qamtyghan XXI ghasyr órkeniyetine say qyzmet atqaryp jatqan shygharmashylyq ortagha ainaluy – birneshe kitaptyng mazmúynyna arqau bolary anyq. Sonda da osy Jazushylar odaghy bastan ótkergen kezenderge qanday bagha berer ediniz?

– Kez kelgen qoghamda ruhany salanyng alar orny bar. Qysqasha aitqanda, әleumettik-ekonomikalyq, qoghamdyq-sayasy formasiya qanday – el túrmysy sonday. Alayda, әdebiyet men mәdeniyetting orny bólek. Shygharmashylyq qauym qashanda óz zamanynan bir qadam bolsa da alda jýredi. Sonysymen búl sala erekshe qúndy әri manyzdy. Yaghni, ozyq әdebiyet – qogham men memleket damuynyng ruhany kepili.

Shygharmashylyq úiymymyzdyng tarihy keshegi Sovet odaghynyn, sodan keyin Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihymen jalghasady. Óz halqymen birge qalamgerler de stalindik totalitarlyq jýiening zardabyn shekti, sayasy qughyn-sýrginge úshyrady. Ziyaly qauymnyng kez kelgen últtyng damuyndaghy progressivti rolin sezinip, bolisheviktik jýie, eng aldymen, últtyng aiboz úldaryna shýilikti.

Sosialistik industriyalandyru kezinde de jazushylar óz zamanynyng jarshysy bola bildi. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta qalamgerler qalamymen birge qaru ústap, maydangerge ainaldy.

Stalindik kezennen keyingi jylymyq jaghdayynda aqyn-jazushylar sol talaptar shenberinde birshama shygharmashylyq erkindikke qol jetkizdi.

Qazir bәrimiz ezu tarta eske alatyn toqyrau zamanynda da qazaq qalamgerleri uaqyt shyndyghyn jaza bildi. Sol kezde satira janrynyng erekshe damuynyng ózi ne túrady.

Qazir barshamyz japa-tarmaghay jabyla jamandap jatqan eski Qazaqstan túsynda da qazaq jazushylary qalamyn qolynan tastaghan joq. IYә, moyyndau kerek, ol tústa da biylikke jaghympazdanghan qalamgerler boldy, biraq jazushylardyng basym kópshiligi halqymen birge ómir sýrdi, halyqtyng mýnyn múndap, joghyn joqtap, qoghamgha oy salar sýbeli shygharmalar jazdy. Sol isterding basy-qasynda biregey úiym retinde Jazushylar odaghy túrdy.

– Mereke agha, kez kelgen úiym basshysymen erekshelenedi. Ózinizge deyin Jazushylar odaghyn basqarghan túlghalardyng әrqaysysy nesimen, qanday jetistigimen erekshelendi dep oilaysyz?

– IYә, әr basshynyng kezinde Uaqyt pen Qogham, Oqyrman qoyghan talaptar әrqily boldy. Odaqtyng әrbir basshysynyng úiym tarihynda alar ózindik orny bar. Odaq basshylyghynyng tórine ozghan әr tóragha úiymdy basqarghan tústaghy sayasy jaghdaymen, basshylyq etu stiylimen, adamy qasiyetimen erekshelendi.

Iliyas Jansýgirov Odaqtyng negizin qalady, onyng qalyptasuyna orasan zor enbek sinirdi. Maksim Gorikiy sekildi túlghalarmen dostyghynyng arqasynda KSRO qúramynda bolghan qazaq elining әdebiyetin sol kezdegi ortaq alang – Sovet odaghy әdebiyetining alanyna shygharugha atsalysty. Sәbit Múqanov ta osy ýrdisti jalghap, Abay, Mahambet, Jambyl sekildi úlylarymyzdy býkilodaqtyq oqyrmangha tanytugha jaghday jasady. Ýkimet basshylyghynda bolghan Ády Shәripov úiymnyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytugha kýsh saldy. Jazushylar ishinde jalghyz ghana Sosialistik Enbek Eri ataghyn alghan Ghabit Mýsirepov yqpaldy túlgha retinde Odaqtyng bedelin arttyra týsti.  Bir ghana mysal, biz otyrghan tarihy ghimaratty 1954 jyly Ghabeng jogharghy jaqpen tartysyp jýrip, Qazaqstan Jazushylar odaghyna alyp bergen. Múnday sәtterdi úmytugha bola ma? Al Júban Moldaghaliyev KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty retindegi ataq-abroyyn úiymnyng jaghdayyn jaqsartugha, sovettik kenistikte qazaq әdebiyetin nasihattaugha arnady. Ánuar Álimjanov, Oljas Sýleymenov qazaq әdebiyetin әlemdik dengeyde nasihattaugha atsalysty. Qaldarbek Naymanbaev sheteldegi qazaq әdebiyetining óz Otanyna, tól oqyrmanyna oraluynyng bastauynda túrdy. Núrlan Orazalin úiymdy eng qiyn uaqytta – sosialistik, josparly ekonomikadan naryqqa kóshu kezeninde basqardy. Sol tústa memlekettik iydeologiya basynda otyrghan keybir basshylar qoghamdyq birlestikterge: «Óz kýnderindi ózdering kórinder», – dep, ol úiymdardy syrtqa tepti. 22 jyl Jazushylar odaghyn basqarghan Núrlan Orazalin úiymdy aman alyp qalugha, ghimaratyn saqtap qalugha kóp enbek sinirdi. Úlyqbek Esdәuletov pandemiyanyng qatal tyiymdary men shekteulerine tap bola túra, Odaq júmysyn jandandyra bildi.  Ol da Ánuar Álimjanovtar siyaqty Qazaqstan Jazushylar odaghynyng bedelin halyqarlyq úiymdardyng qyzmetimen úshtastyrugha úmtyldy.

– Sizding Odaq tóraghasy bolyp saylanghanynyzgha bir jarym jyldan asty. Siz júmysqa kiriskende, Odaqta júmys isteytin bir azamattyng bir sózi esime týsip otyr. Ol: «Odaq tirile bastady, oghan adamdar kele bastady. Odaqta júmys isteytinder búrynghyday tal týste biliyard oinamaytyn boldy», – degen edi. Ózining 90 jyldyghyn úiym qanday jetistiktermen qarsy alyp otyr?

– Eng aldymen aitarym, kýndelikti qyzmetimizde biz, eng aldymen, Preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng qoldauyn sezinip kelemiz. Bayqasanyz, Jana Qazaqstanda ruhany ómir, әdebiyet pen mәdeniyet mәseleleri memlekettik dengeyde janasha mәn-mazmúngha ie bolyp otyr. Preziydentimizding tikeley bastamasymen kitap kuliti ornygha bastady. Onyng ózi últtyq әdebiyetimizding damuyna ózgeshe serpilis berip otyr.

Ózining bir sózinde Qasym-Jomart Kemelúly: «Jazushylar Odaghy últtyq intelliygensiyanyng basyn qosyp otyrghan qara shanyraq ekenin» atap ótip edi. Óz qyzmetimizde biz Preziydentimizding osy joghary baghasyn basshylyqqa alyp otyramyz.

Bir jarym jyl ishinde júmysymyzdy týbegeyli qayta qúrdyq desem bolady. Tәrtip bar jerde – nәtiyje bar. Oblystaghy ókildikterge degen talap kýsheydi. Maqsat bir: apparattaghy әrbir qyzmetkerdin, oblystaghy ókilderding júmys tiyimdiligin arttyru.

Jastarmen júmysty jýieli jolgha qoi maqsatynda «Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine ýmitker» jobasyn qolgha aldyq. Búl joba Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Jarghysyna sәikes 12-20 jas aralyghyndaghy talantty balalar men jasóspirimderge arnalghan. Atalghan joba ayasynda 6 oblystan 15 ýmitker qabyldanyp, 2025 jyldyng basynda olardyng jeke kitaptary jaryq kóredi.

Birqatar bastamalar Qazaqstan Jazushylar odaghy men Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi arasyndaghy strategiyalyq әriptestik negizinde jýzege asyryldy.

Ayta ketu kerek, qazirgi tanda Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligin basqaryp otyrghan Aida Ghalymqyzynyng әdebiyetimizdi kórkeytuge degen yqpaldy iygi isterine biz, jazushylar, asa rizamyz.

Naqty jobalargha kelsek, «Jana Qazaqstannyng әdebiy-tanymdyq panoramasy» jobasy jas qalamgerlerdi qoldaugha, Qazaqstannyng әdebiyet salasynda janalyqtar men ózgeristerdi tanytugha baghyttaldy.

«Jazushylardyng әdeby sheberlik mektebin» úiymdastyrdyq. Ol jas qalamgerlerding sheberligin arttyrugha arnalghan. Jazushylar men aqyndardyng tәjiriybelerin bólisui shygharmashylyq jolyn endi bastap jatqan talanttargha kóp taghlym berdi.

Jas jazushylardyng kitaptaryn ashyq týrde talqylau, olargha qoldau kórsetu ýrdisi qalyptasyp keledi. Ol qyzu pikirtalastar jana shygharmalardy nasihattaudyng tiyimdi joly bolyp otyr. Búl tәjiriybeni biz jalghastyra bermekpiz. Bolashaqta Qazaqstannyng ózining Ádebiyet instituty bolsa dep armandaymyz. Búl oiymyzdy Ýkimet qoldaydy dep oilaymyz.

Demeushilerdi tartyp, qomaqty granttar berip, jas avtorlargha kitap jazdyru tәjiriybesi de óz jemisin bere bastady: qoghamdaghy ózekti taqyryptargha arnalghan shygharmalar oqyrmannyng iltipatyna ie boluda.

«TMD elderining arhivterindegi qazaqstandyq jazushylardyng zertteu júmystary» atty jobanyng tarihi, tanymdyq manyzy zor boldy. Joba ayasynda qazaqstandyq jazushylardyng enbekteri zerttelip, әlemdik әdebiyetke ýles bop qosylghan tarihy jәne әdeby enbekteri qayta janghyrdy.

Shyndyghyn aitsaq, býgingi әdeby prosesting bir kemshin túsy sol: bizde kәsibi, sapaly da jýieli әdeby syn joqtyng qasy. Qazaqstanda jylyna 4-5 myng jana kitap shyghady eken. Kitaptyng kóp bolghany jaman emes. Alayda sol kitaptardyng sapasyna kim bagha berip jatyr? Sol sebepti biz Jazushylar odaghyndaghy janrlyq seksiyalardyn, sonyng ishinde әdeby syn seksiyasynyng júmysyn jandandyrudy qolgha aldyq. Syn týzelmey kitaptardaghy min týzelmeydi. Osy júmysymyzdyng jemisin bara-bara kóre jatarmyz.

Ádebiyet tek qana Astana men Almatyda jasalmaydy. Keng baytaq elimizding oqyrmany ózderi sýiip oqityn qalamgerlermen jýzdeskisi keletini ras. Oghan qosa, әr aimaqtyng ózindik erekshelikteri taghy bar, olardy negizinen Astana men Almatyda shoghyrlanghan aqyn-jazushylar bile bermeydi. Sol sebepti Jazushylar odaghy Basqarmasynyng kóshpeli plenumdaryn oblystarda ótkizudi qolgha aldyq. Búl bastama óz nәtiyjesin berip te jatyr. Kýni keshe ghana Jazushylar odaghy Týrkistan oblysy әkimdigimen birlesip, qasiyetti Týrkistan qalasynda «Ádiletti Qazaqstan: ghasyrlar ghúlamalary jәne Týrkistan» degen taqyrypta kóshpeli plenum ótkizdi.

Jazushylar odaghy ózining halyqaralyq baylanystaryn da kýsheyte týsti. Shet elderdegi әriptesterimizben shygharmashylyq qarym-qatynas jýieli jolgha qoyylyp keledi. Eng basty maqsat – últtyq әdebiyetimizding eng ozyq ýlgilerin basqa elderge tanytu. Osy túrghyda әlemdik kitap kórmelerine Qazaqstannyng әdeby kitaptaryn da kóptep qatystyrudy qolgha alu kerek.

«Zamanyng týlki bolsa, tazy bop shal» demekshi, qazirgi sifrlyq zamannyng talaptaryna da layyqty jauap beruge tyrysudamyz. Jazushylar odaghy әleumettik jelilerde kýn sayyn aqparat taratyp otyr. Jaqynda Jazushylar odaghynyng «Qalamger» atty Yutub arnasyn ashtyq. Búl arnanyng basty kontenti  – qazaq әdebiyetining býgingi ahualy, Jazushylar odaghynyng tynys-tirshiligi, aqyn-jazushylardyng jana shygharmalaryn tanystyru, Jazushylar odaghynyng basylymdaryn nasihattau, ómirden ótken kórnekti qalamgerler turaly estelikter arhiyvin jinau bolmaq.

Sifrlyq mýmkindikterdi kitaptardyng elektrondyq núsqalaryn shygharugha, avtor men oqyrman arasynda tikeley baylanys ornatuda keninen paydalanbaqpyz.

– Agha, mereytoylyq әngime bolsa da, ashyghyn aitayyq, qoghamda, sonyng ishinde jastardyng ishinde Jazushylar odaghy ghana emes, basqa da shygharmashylyq úiymdargha qatysty bir nigilistik pikir bar. Onyng mәnisi mynada: búl úiymdar kezindegi sovettik jýie túsynda qúrylyp, shygharmashylyq qauymdy bir uysta ústap, basqaru ýshin kerek boldy. Sol sebepti múnday úiymdargha qatysty olar qighashtau pikirler aitady...

– Bizde bir jaman әdet bar: janany qolgha alamyz dep, ótkendi týgeldey tәrk ete salamyz. Biraq, sayasat qana emes, fizika zandary boyynsha, joqtan bar payda bolmaydy. Býgingi qogham keshegi qoghamnyng jaqsylyghyn da, jamandyghyn da múra retinde qabyldady, sonyng jaqsysynan ýirenui, jamanynan jiyrenui kerek.

IYә, sovettik kezende shygharmashylyq odaqtar qatang tәrtip pen tyiymdardyng jәne senzuranyng jaghdayynda ómir sýrdi. Naqty aitsaq, kommunistik partiya óz degenin istetti. Biraq sol kezding ózinde qazaq qalamgerleri óz zamanynyng shyndyghyn aita aldy.

Býgingi jaghday bolsa, mýldem bólek: Konstitusiya men zandargha say qoghamdyq úiymdardyng júmys isteu mýmkindigi ken. Sol sebepti 90 jyldyq tarihy bar, talay úrpaqtyng manday terimen jinap-tergen tәjiriybesin boyyna sinirgen, úiymdyq әleueti zor Jazushylar odaghynyng mýmkindikterin qalamgerler qauymynyng enbek, әleumettik, shygharmashylyq qúqyqtaryn qorghaugha nege paydalanbasqa?

«Búryn solay bolghan eken» dep qolda bar qazynamyz ben qúndylyqtardan bas tarta salamyz ba? «Bitke ókpelep, tonymyzdy otqa jaqpayyq», aghayyn.

Býgingi Jazushylar odaghy 90 jyldyq tarihy bar úiymnyng zandy múrageri retinde janasha jaghdayda, preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev úsynghan, «әraluan pikir – birtútas últ» qaghidatyna say júmys istep kele jatqan biregey úiym. Basqa shygharmashylyq úiymdardyng da orny bólek, desek te, býgingi tanda qarapayym halyqqa eng tanymal әri san jaghynan eng ýlken shygharmashylyq úiym – Jazushylar odaghy. Qoghamdaghy osy biregey mәrtebemizdi nyghayta týsu ýshin óz basym bar kýsh-jigerimdi júmsaymyn. Áriptesterimdi de soghan shaqyramyn. Mynnan astam mýshesi bar auqymdy qoghamdyq úiym bolghandyqtan aramyzda synarjaq syn aitatyn әriptester de joq emes.  Olardyng bir qateligi – ózi mýshe bolyp otyrghan Odaqtyng júmysyna qalamger retinde ózining de jauapty ekenin eskermeydi. Sondyqtan bolashaqta Odaqqa mýshe jazushylardyng óz úiymyna janashyrlyqpen qarauyna jaghday jasaymyz.

Áriyne, kitap jazu – jeke adamnyng sharuasy. Biraq ta kez kelgen adam, sonyng ishinde aqyn-jazushylar, qoghamda ómir sýrip, qoghamnan tys túra almaydy. Sol sebepti qoghamdyq úiym retinde Jazushylar odaghynyng qoghamgha, qalamgerlerge, qalyng orman oqyrmangha bereri әli de kóp dep oilaymyn.

– Ziyaly qauymgha qatysty qalyptasyp qalghan taghy bir qasandau pikir bar ekenin aitpasam bolmas. Onyng da mәnisi mynada: ziyaly qauym ókilderi qoghamda bolyp jatqan rezonansty oqighalargha qatysty der kezinde pikir bildirmeydi. Osy syngha ne aitar ediniz?

– Búl sózinmen, Ámirjan, mýldem kelise almaymyn! Búl – tym úshqary pikir.

Jazushylar odaghynyng mýshesi bolghan, bolisheviktik rejim túsynda últ mýddesin qorghaghan Alash arystaryn qayda qoyamyz? «Oyan, qazaq!» dep jyrlaghan Mirjaqyp she? Qalamgerler keshegi kommunistik iydeologiyanyng qylyshynan qan tamyp túrghan qysyltayang kezende de, halyq taghdyry qyl ýstinde túrghan qiyn kezderde halqymen birge boldy.

Jazushylarymyzdyng «Birtútas sovet halqyn qalyptastyramyz» degen túrpayy sovettik iydeologiya túsynda tarihy taqyryptargha den qoyyp, qazaqtyng namysyn oyatqan kórkem shygharmalar jazuynyng ózi ne túrady?!

Tariyhqa, tilge degen imperiyalyq, kommunistik kózqaras ýstemdik etken tústa Oljas Sýleymenovting «Aziya» syndy kitabyna Mәskeudegi akademikterding qarsy shyghyp, óre týregelgeni she?

1986 jylghy Jeltoqsanda Júban Moldaghaliyevtin: «Órimdey jastarymyzdyng alanda qyrylghanyn kórgenshe, soghysta ólip qaluym kerek edi!» – dep, sol kezdegi basshy Kolbinning kózin baqyraytyp túryp ses kórsetui she?

1987 jyly Janaózen oqighasynda últtyq mәsele kóterilgende jazushylar qazaq jastarynyng janynan tabyldy. 2011 jylghy Janaózen tragediyasy túsynda da biz, qazaq ziyalylarynyng bir toby, tapa-tal týste atylyp jatqan múnayshylardy ashyq qoldadyq.

70 jyldyq totalitarlyq ýstemdik túsynda últtyq sana-sezimning saqtalyp qaluynda barsha jazushy qauymnyng enbegi bar dep sanaymyn. Sosialistik realizmning qasang da qúbyjyq talaptaryna qaramastan ómir shyndyghyn surettegen kórkem shygharmalar bolmaghanda, qazirgi últtyq sana qay dengeyde bolatynyn bir Qúday biledi!

Osy tústa bir manyzdy nәrse aitqym keledi: halyqshyl, qoghamshyl bolyp, elde bolyp jatqan әdiletsizdik pen basqa da qogham dertterin synau mindetti týrde biylikke qarsy bolu degen sóz emes! Eger de biylik halyq qamyn oilap, oryndy sheshim qabyldap jatsa, ony nege qoldamasqa? Biylikti qoldaudyng bәrin jaghympazdanu ne minezsizdik dep tanu – túrpayylyq!

Óz qyzmetinde Jazushylar odaghy dәl osy qaghidatty basshylyqqa alyp otyrady.

– Jazushylargha qatysty jyl sayyn «janghyryp» túratyn taghy bir «dәstýrli» pikir bar. Memleket tarapynan, Jazushylar odaghynan syilyqtar men ataqtar berilgende mindetti týrde shu shyghady, syilyqqa qoly jetpey qalghandar әleumettik jelilerde erekshe belsendilik tanytyp, ókimet pen Jazushylar odaghyn kýstәnalap jatady. Osy jaghymsyz da jiyirkenshti dәstýrdi  qalay toqtatugha bolady?

– Ámirjan, ataq-dәrejeni kim jek kóredi deysin? Onday qasiyet, әdet jalghyz jazushylargha ghana emes, adamnyng kópshiligine tәn pendeshilik emes pe? Alayda ataqtyng da ataghy bar.

Áriyne, halqyna sinirgen adal enbegin, shygharmashylyqtaghy jetistiging baghalanyp jatsa, onyng nesi aiyp?

Al jyl sayyn beriletin ataq pen marapattyng sony aiqay-shugha úlasuyna óz basym filosofiyalyq túrghydan qaraymyn. Nobeli syilyghynyng berilui de keyde syngha úshyrap jatady emes pe? Búl bedeldi syilyqtyng da sayasilanyp ketetini keyde jasyryn emes qoy? Memleket, Jazushylar odaghy tarapynan beriletin syilyqtardyng taghdyryn bir adam emes, kóptegen mamandardan túratyn újymdyq komissiyalar sheshedi. Ádiletti sheshimning bir kepili – sol!

Ásirese, Qazaqstannyng Memlekettik syilyghyn beruding tәrtibin әli de jetildiru kerek. Bizde barlyq mәdeniyet salasynyng odaqtary bar. Olay bolsa, Memlekettik syilyqqa әr saladan týsken aqyn-jazushylardyn, óner adamdary – akterlerdin, әnshilerdin, sәuletshilerding syilyqqa týsetin enbekterin tiyisti shygharmashylyq odaqtar ghana úsynuy tiyis. Áytpese, kez kelgen úiym úsyna alady degen tújyrym eskirdi.

Al syilyqtar men ataqtar berilgen song keybir renishterding shuyna kelsek, avtorlardyng jeke qasiyetteri emes, shygharmalar, olardyng kórkemdik dengeyi talqylansyn! Ókinishke oray, bizde key jaghdayda synshylar adamdardyng jeke basyna tiyisip, óz pendeshiligin tanytyp qalyp, abyroysyzdyqqa úshyrap jatady. Oghashtau bolsa da aitayyn, bir esepten búl  da dúrys shyghar: oqyrman kimning kim ekenin bilip jatady...

– 90 jyldyqtan keyin ghasyrlyq mereytoy da alys emes. Aldaghy josparlarynyz turaly aita ketseniz.

– Aldaghy júmys josparlarymyzdyng negizgi baghyty – Jazushylar odaghy mýshelerine әleumettik, ekonomikalyq, shygharmashylyq jaghday jasau, úiymnyng memlekettik organdarmen baylanysyn nyghayta týsu. Eng bastysy – preziydentten bastap ýkimet, aimaq basshylary tarapynan qoldau bar. Memleketpen strategiyalyq әriptestik ornatyp jatyrmyz. Múnyng ózi qoghamda qalamgerlerding mәrtebesin arttyrugha tiyisti qúqyqtyq jaghday jasauymyzgha mýmkindik beredi. Naryq jaghdayynda ol onay sharua emes, kóp nәrse memlekettik organdardyng ústanymyna baylanysty. Ol jaghyn ashyq aituymyz kerek.

Qoghamdyq ýiym retinde Odaq әdeby prosesti jandandyru men ózine tiyesili basylymdardyng materialdyq-tehnikalyq jaghdayyn jaqsartuda memleket qoldauymen birge, demeushilerdi tartudy jalghastyrady. Bir quantarlyghy sol – qalyptasyp kele jatqan últtyq burjuaziyada kókiregi oyau, kózi ashyq azamattar bar eken. Kezdesip jýrgende bir bayqaghanym, olar da kórkem әdebiyet oqy bastaghan sekildi...

Otandyq biznesti demeushilikke yntalandyru maqsatynda «Atymtay Jomart» marapatyn taghayyndadyq. Saltanatty is-sharalar ayasynda ruhany salagha qoldau kórsetken kәsipkerlerding alghashqy legine osy marapatty tapsyratyn bolamyz.

Sóz sonynda aitarym, әlem men ainala san qúbyluda. Eng bastysy – bolmys pen sana ózgerude. Ádebiyet adamzat ómirining bir salasy desek, ol da ózgerissiz qalmasa kerek.

Últ barda onyng ruhany ainasy – Ádebiyet te bola bermek. Oqyrman barda Kitap, al Kitap bar kezde ony jazatyn qalamgerler de bolady!

Men taghylymdy tarihy, bayandy býgini bar qazaq әdebiyetining bolashaghyna zor ýmitpen qaraymyn. Jana zaman jana talanttardy dýniyege әkelip jatyr. Eng bastysy – Ádebiyetke degen qazirgi oqyrmannyng iltipaty bólek. Kórkem әdebiyetten susyndaghan, talghamy qalyptasqan, bilimdi, kitapqúmar oqyrman qauymy qalyptasyp keledi.

Óz basym Ádebiyet – kez kelgen maman qolgha alyp tyndyryp tastaytyn kóp kәsipting biri emes, Ádebiyet – qolyna qalam ústaghan әrbir talant  iyesine Uaqyt pen Zaman jýktegen Missiya dep týsinemin. Sol úly Missiyany barsha qalamgerler qauymy layyqty atqarady dep senemin!

Súhbattasqan – Ámirjan Qosan

«Qazaq әdebiyeti» aptalyghy

№ 49-50 13 jeltoqsan 2024 jyl

Abai.kz