pәlsapalyq-esse

Últtyq sananyng bes ústyny bar: Últtyq til, búl óz boyynda  әdebiyet pen tarihty qamtyidy. Ekinshi, jer aumaghy; Ýshinshi dili yaky salt-dәstýr, mәdeniyeti;  Tórtinshi dini; Besinshi últtyq kәsibi, sharuashylyghy.

Últtyq sanasy bar halyq qana jeke el bolyp túra alady. Jәne, últtyq sanasy jetilgen sayyn kemel elge, ýzdik halyqqa ainala alady.  Búl adamzat tarihy boyynda dәleldengen aksiomalyq úghym.

Olay desek, «QAZAQ degen halyq últtyq sanagha jetken be?» degen súraqty osy atalghan bes ústyn-negiz boyynsha anyqtay alamyz.

IYә, biz qazaq halqy býginge deyin últtyq sanasy kemeldengen el bolghan edik. Jogharyda atalghan últtyq sananyng bes ústynyndaghy birinshi túrghan Últtyq til, jer iyelenuding alghy sharty. Ári, eng quattysy. Halyqtyng sany qansha bolsa, sonsha adamdar bir tilde sóileytindikten elining shekarasyn osy tili boyynsha belgileydi. (Qazirgi jer sharyndaghy eki jýzden astam elding bәri de, jәne sonyng ishinde qamtylghan az sandy halyqtar da óz tili boyynsha aumaqtyq shekaragha ie bolyp otyrghanyn eske týsireyik. Reseyde, Saha-yakut, Altay, Tyba, Bashqúrt, Tatar, Sheshen... Qytayda, Úighyr, Qazaq, Týbet...)

Olay desek, dýniyede jer kólemi boyynsha alghashqy ondyqta túrghan Qazaq halqy dәl osy aityp otyrghan últtyq tilimiz boyynsha sonsha ýlken auqymgha ie bolghanymyz anyq. Jer betindegi býkil soghys jer ýshin boldy desek, sonsha ýlken ólkeni kórshilerimiz bizge aq kónildikpen «podariti» etpegen...

Taghy da tolyqtyra aitsaq, keng saharamyzdy qorghauda nayza men qylysh, sadaqpen birge osy últtyq tilimiz de qatar soghysqan! «Qobylandy», «Alpamys batyr», «Ertarghyn» syndy jýzdegen batyrlyq dastan-jyrlar, myndaghan anyz-ertegiler, qanatty sózder, maqal-mәtelder sol kezenning tuyndylary. Kórshi Reseyding jerimizge auyz sala bastaghan shaghyndaghy «Jayyqty kelip alghany, jaghagha qoldy salghany....» deytin jyraular kezeni, odan keyingi, Mahambetting «Temir qazyq jastanbay, qu tolaghay bastanbay erlerding isi biter me!?» dep, jalghasqan el-jerdi qorghau jolyndaghy aduyn jyrlar sonyng aighaghy.

Onda, Últtyq til bolmaghan halyqta el-jer de bolmaydy, degen qaghida ózinen ózi dәleldenedi. Olay desek, Reseyding eki-ýsh ghasyrgha jalghasqan auyr, zardapty otarshyldyghyna deyin bizde óte bay til, soghan say kemel әdebiyet bolghany talassyz.

Endi, últtyq tilding bir tarmaghy sol halyqtyng tarihyn qamtyidy dedik, ol qazaq halqynda rulyq shejire týrinde genetikalyq tuystyqty saqtaghan ghalamat kodtyq sipatta qalyptasty. «Otarlyq opatta» qyryq tarapqa shashylyp jan saughalap ketken jýz myndaghan qazaq qauymy osy shejirelik kodtyng arqasynda, songhy otyz jylda Qazaq Elin qayta tauyp jatqany sonyng nәtiyjesi.

Sonymen, «Últtyq sananyn» bastapqy eki ústyny osylaysha bir-biri arqyly anyqtaldy.

Ýshinshi atalghan «DIL» osynday tili bay, jeri bar halyqta ghana qalyptasady. Dilge erekshe salt-dәstýri, túrmystyq jay-kýii, kiyim-kiyisi, tamaqtanu ústanymy, minez-qúlyqy yaghny býkil mәdeniyeti, óte kóp erekshelikteri qamtylady. Yaghni, osynyng bәrin ortaq etip qalyptastyratyn faktor taghy da ortaq tili. Anyqtap aitsaq, bayaghyda atpen alty aishylyq jol sanalghan, qazir poyzben ýsh kýnshilik,  úshaqpen ýsh saghattyq qashyqtyqta jatqan Altay men Aqjayyq, Atyrau, Manghystau qazaqtarynyng dili óte úqsas bolghan, al bir-birine úqsas bola túra kóz tartarlyq әdemi erekshelikterining ózi bir halyqtyng óte mol dil baylyghyn kórsetedi.

Tórtinshi atalghan «DIN» degen eng manyzdy ústyndy da  tili, jeri, dili bar halyq qabylday alady. Eger, alghashqy ýsh faktor bolmasa, yaky shala bolsa, ol halyqta ortaq din de bola almaydy. Qazaq qauymynyng eng songhy haq din Islamdy tolyq qabyldauy, alghashqy ýsh ústynnyng myqty boluynan. Osynday bir senim, ortaq nanymmen kelgen dindi Qazaq halqy óz bolmysyna sinirip aldy. Halyqtyng keyingi kemel dәstýrleri osy Haq din arqyly qalyptasty.

Otarshylardyn, tilden keyin dinge tiyse bastauy yaghny óz dinderine kirgizu ýshin diny missionerlikti ýzdiksiz jýrgizui osy diny ústynnyng óte manyzdy ekenin bilgeninen. Qazaq halqynyng oghan úzaq jyldar tótep berui eng sonynda Sovettik-fashistik, ateistik ókimetting terrorlyq janyshtauy jәne sosrealistik dinsiz әdebiyetti óristetuding joyqyn shabuylynan әlgi músylman qazaq halqy jarty ghasyrday az uaqytta «kommunist, ateist» bolyp ózgerui, qazaq halqynyng últtyq sanasyna noktauyn bolghanyn, endi-endi әreng týsinudemiz.

Últtyq sananyng eng songhy manyzdy ústyny «DÁSTÝRLI KÁSIP». IYә, búl qazaq qauymy ýshin eng negizigi tirshilik kózi kóshpeli mal sharuashylyghy bolghany belgili. (qosalqy anshylyq, eginshilik,  qolónershilik te qatar boldy) Halqymyz tórt týlik maldyng býkil jayyn tamasha bildi yaghny alyp saharany maldyng óris, qonysy arqyly rettedi. Os maldyng býkil ónimi arqyly ózining ishki túrmys qajettiligin tolyq ótedi. Ýi-jay, kiyim-keshek, tamaqtyng býkil týri... qazirgi tilmen aitsaq eng orginal dengeyde qanaghatandyryldy.

Jәne, býkil halyqtyng ýlken-kishisi týgel osy maldy baghyp-qaghu boyynsha deni sau, shynyqqan, tabighat qiyndyqtaryna kóndikken erekshe dala halqy bola bildi. Ári, osynday dara túrmys, erekshe ómir salty arqyly ghalamat DALA ÓRKENIYETIN qalyptastyrdy.

Áytkenmen, dәuirler almasuy, europalyqtardyng tehnokratiiyalyq órkeniyetke jetui, olan ýlgi alghan otarshyl baghytty ústanghan Reseyding kýshengi, dala órkeniyetning qúldyrauyna, onyng qadirining qashuyna, onyng endigi kezende búrynghyday ómir keshe alatynday mýmkindigining qalmauyna әkelip soqty.

Nәtiyjede, qanshama jylghy kýres, qarsylyq qazaq qauymy ýshin alapat jenilispen ayaqtaldy. Últtyq sananyng bes ústynyn kýiretip, qazaqtyng alyp saharasyn týgel bodandyqqa týsirudin, basy bayly qúl etuding otarshyl súrqiya jospary tolyq iske asty.

Qazaqtyng halyq retinde sanyn saqtap túrghan eng basty tiregi mal sharuashylyghyn yaky dәstýrli kәsibi BESINShI ÚSTYNYN «Sovettik sharuashylyqty ortaqtastyru» sayasatyn terrorlyq әreketpen iske asyryp qazaqtyng ýshten ekisi eki-ýsh jylda joyylyp ketti. Elding ashtan qyryluynyn, kórshi elderge jan saughalap bosyp ketuining basty sebebi,  Qazaq dalasynda tigerge túyaq mal qalmaghan. (Búl tәuelsizdik jyldarynan keyin qanshama jazylyp, aitylghanmen dәl osynday qoghamdyq zandylyq túrghysynda jazylmady)

Sonymen, sóz týiininde myna súraq qoyylady: Qazaq Elining qazirgi kezdegi «Últtyq sanasy» qanday?  Búl basty súraqty saralaudy qazirgi últ ziyalylary, sayasatkerler qolgha alugha tiyis.

IYә, últtyq sananyng negizgi tiregi  últtyq til qazir qanday halde? Búl jaghday  jerine jetkizile aitylyp kele jatqandyqtan, qaytalay beruding ózi sanagha jýk. Elding basqarushy ýkimeti shala-sharpy qazaq, is-qaghazy týgelge juyq oryssha, aqparaty basym týrde әli otarshyl tilding jeteginde, osyghan sәikes tәuelsizdikten keyingi úzaq jylardyng ózi jana buynnyng óz últtyq tilinde emin-erkin sóileuine, qoldanuyna mýmkindik jasalmaghan, elimizding tolyq qandy azamaty bola túra ózge etnos diasporalardyng qazaq tilin bilmeui.... dep, bir sholyp ótsek bizding «Últtyq sananyn» birinshi ústyny shala-jansar deuge sayady.

Onda, osy negizgi ústyngha baylanghan últtyq sananyng qalghan tórt ústyny da óte әlsiz desek, olay emes, dep bir danyshpan-genny dәleldep berse, qatty quanar edik.

Sonda, qiyalmen «Qazaq el bolghan kezde qanday edi?» dep, salystyrar edik. Soghan qarap, biz kemeldendik pe, tómendedik pe, sony bayqay alamyz. Kemeldengen halyq, «Teniz bolam dese, tamshy atyndy úmyt!» degen danalyq sóz aitypty. Yaghni, býkil halyqy ózimshil emes, kópshil-últshyl degen sóz. Onday jetilgen elder tenizding ortasynda túrghan son, solay degen shyghar.

Al, bizding qazaq qauymy odan kem emes ghalamat sóz aitqan eken: «Kóp týkirce kól bolady» depti. Tipti, odan da asyryp, qatyryp otyryp aitqan sózi taghy bar: «Baqsa siyse kólge sep» deydi.

Sonymen, «Últtyq sana» dep, jýrgenimiz, «bir El bir Adamday bolu» degen sóz eken.

Yaghni, kópten beri talay sayasatkerler, qoghamtanushylardyng tynbay aityp kele jatqan «ÚLTTYQ IYDEOLOGIYa» degeni, osy  «Últtyq sananyn» bes ústyny.

Resmy tәuelsizdik alyp, jeke elge ainalsaq ta osy ústynnyng eng negizgisi Qazaq tilin elding tili ete almadyq. Óz tilin ózi bilmeu sol últtyng tughan ókiline úyat ekeninen úyalmaytyn, elimizdegi ózge últ etnosy Qazaq tilin bilmeuin kinә emes, sekildi sezinetin «anomaliyalyq aurugha» úshyraghan elmiz. Osy «aurumyzdy» búrynghy «otarshyl iyemizge» maqtan retinde kórsetetin masqaralyghymyzdyng da «ruhany dert» ekenin sezinbeymiz. Osynday «ruhany immuniyteti» joyylghan kýiimizben jana ghasyrdyng ekinshi shiyregine ótip baramyz...

Abay Mauqaraúly

Abai.kz