2025 jylghy 1 qantardan bastap memlekettik jәrdemaqylar men bazalyq zeynetaqy tólemderining barlyq týrining mólsheri – 6,5%-gha, yntymaqty zeynetaqy – 8,5%-gha (inflyasiya dengeyinen 2%-gha oza otyryp) úlghaytyldy. Búl turaly Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi mәlimdedi.

Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha 2023 jyldan bastap 5 jyl ishinde eng tómen bazalyq zeynetaqyny eng tómen kýnkóris dengeyining 70%-yna deyin, eng joghary – 120%-gha deyin jyl sayyn kezen-kezenimen arttyru jýzege asyrylady. 2025 jylghy 1 qantardan bastap bazalyq zeynetaqynyng eng tómen mólsheri eng tómen kýnkóris dengeyining 65%-ynan 70%-gha deyin úlghaytyldy, búl 32 360 tengeni qúrap, onyng eng joghary mólsheri eng tómen kýnkóris dengeyinen 105-ten 110%-gha deyin arttyrylyp, 50 851 tengeni qúraydy.

2019 jyly zeynetke shyqqan 69 jastaghy zeynetkerge 2024 jyly budjetten tólenetin zeynetaqy mólsheri – 156 856 tenge.

Onyng ishinde:

Bazalyq zeynetaqy tólemi – 45 578 tenge;

Yntymaqty zeynetaqy – 111 278 tenge.

2025 jylghy 1 qantardan bastap ósimdi eskere otyryp, zeynetker ýshin zeynetaqynyng jalpy somasy 171 588 tengege deyin úlghaydy, onyng ishinde bazalyq zeynetaqy – 50 851 tenge, yntymaqty zeynetaqy – 120 737 tenge. Atalghan somalargha BJZQ-daghy tólemder kirmeydi.

Derekkózi: EGEMEN FINANCE telegram arnasy

Abai.kz