Osy men otyryp alyp oilanam. Qúdaygha shýkir, ýkimet әzirge adamnyng oilanghany ýshin aiyppúl saludyng әdisin taba qoyghan joq. Qansha oilanamyn, neni oilaymyn deseng de óz erkin, bәri iyen-tegin.

Sonda ne oilaydy deysizder ghoy?! Men ata-babamyzdan múra bolyp qalghan jerimiz ne degen bay dep oilanamyn. Jep jatyrmyz. Iship jatyrmyz. Satyp jatyrmyz. Qazyp jatyrmyz. Tasyp jatyrmyz. Kóldeneng kók attynyng qanjyghasyna baylap, jer-әlemge shýlen taratqanday ýlestirip jatyrmyz. Sonda da baylyghymyz bitip tausylar emes. Tipti, sayqal saudanyng oiynshyghyna ainaldyryp, arymen birge satyp jatsa da, qasiyetinnen ainalayyn jer-Ana  qynq etip, narazylyq tanytpaydy. Qaytsin, Ana ghoy. Perzentining qaraulyghyna da sol analyq peyilmen qaraydy-daghy...

NÁN-ning biylik qúrghan túsynda el yryzdyghyn úrlaudyng kólemi de nәn bolghanyn kórip edik. «Týikeni týgimen, biyeni býgimen» degendey... Bәrine birdey emes, әriyne, tandaulylar ýshin. Saqtandyru medisinasyn týgelimen ýptep, shet el asqan Talapker aqyry jauapker oryndyghyna otyrmady. Memleketting milliardtaghan qarjysyn jelge úshyrghan LRT degen jobany qúrdymgha ketirgender sudan qúr shyghyp, jyly qúrylyqta jýr deydi. «Memleket ishindegi memleket» atanghan Qazaqstan temir jolyn bóridey bólshektegenderdi de shet elde aman-sau jýrgenderin kórdik deydi kók beldeuden asqandar. «Neghúrlym molyraq qarpysan, jazang da soghúrdlym jenil bolady» degen dәstýrdi  týsingen júrtshylyq bara-bara adal ómir sýruding ózin ar kórip, ayarlyqty ómir saltyna ainaldyryp alghan dәuirge de jetippiz. Qapysyn tauyp qarpyp qalu, orayyn keltirip oryp týsu, jymyn bildirmey jymqyryp ketu – adamnyng aqyldylyghy men ailakerligining kórsetkishine ainalghanday. Kedeysing be – kemdigin, jarlysyng ba – jalqaulyghyn, adalsyng ba – aqymaqtyghyn, eljandysyng ba – esuastyghyng degen pikir bizding qoghamda saltanat qúrghaly qasha-a-a-an... Alayda, adamdardyng ainalasyna degen osynday jyrtqysh kózqarasyna qaramay  baylyghymyz týgesiler emes.

Otyryp alyp oilanam. Otanymyz ne degen bay dep... Sóitemin de, úrlyq jasamaytyn adamdardy izdeymin kelip. Áy, tәiiri, tym bolmasa bir adam tabylar degen ýmitimning jibin ýzbey kelemin, әiteuir... Úrpaq tәrbiyesimen ainalysyp jýrgen ústazdar múnday úyat qylyqqa bara qoymas dep sengen edim.  Qayteyin, senimimning selkeui setinedi. Elimizding әr týkpirinen qoralap qolgha týsip jatqan jemqor ústazdar jayly aqparattardy kórip, pýshәiman kýige týskenim ras. Al, «Aq jelendi abzal jandar» dep әspettep jýrgen  densaulyq saqtau salasyndaghy jeng úshyshan jalghasqan jemqorlyq jayly aitudyng ózi artyq. Týshkirgening ýshin tólem súraytyn sumaqaylar jayly әngime bir basqa... Qúrylysshylar – kirpishten, múghalimder – shәkirtterinen, әkimshiliktegiler – tendordan, qúqyq qorghau salasynyng shendileri – shekten shyqqanardan, әleumettik sala qyzmetkerleri – әlsizderden, kәsipkerler – kýmәndi jobalarynan, sharualar – egilmegen egin men tumaghan tólden, saudagerler – ýsteme baghalarynan, alayaqtar aua men sudan, týgi joqtar tegis jerden payda tabudy tabystyng kózine ainaldyryp alghan. Pәre bermeytin, pәre almaytyn adamdy jer-kókten shyraq alyp izdeseng de taba almaytyn halge jetip otyrmyz.

Otyryp alyp oilanam. Qaytpek kerek?! Aldymen «Jana Qazaqstan» degen bastama  aptyghymyzdy basyp, kónilimizdi kóktem etken tәrizdi edi. Ile-shala  úrandatqan «Ádiletti Qazaqstan» ústanymy úpayymyzdy týgendeytindey kóringen. Alayda, ony jýzege asyratyn adamdar, dәlirek aitqanda – mamandar qaydan?! Mening oiym múnyng eki aq joly bar degendi menzeydi. Alghashqysy – jilikting mayly basyn ústap otyrghandardy  týgelimen almasyru kerek, bolmasa  olardyng myilaryn tolyghymen janartu qajet. Birden aitayyn, ekinshisi – utopiya, al birinshisin jasaugha býgingi biylikting qauqary jete qoyar ma eken?! Sebebi, ózderi de sol keshegi eski biylikting ókilderi...

IYә, alarmandardyng alghashqy legi ishken-jegenin qayta qúsyp, qazynagha qúiyp jatyr dep estiymiz. Alayda, olar jәy shabaqtar ekenin júrtshylyq jaqsy biledi. Al, naghyz shortandar әli de auqatty ómir sýrip, tipti biylikten marapat alyp jatqanyn da keshe estidik. Osyny oilaymyn dep opyghyp jýrgen jayym bar.

Al, әzirge kórip otyrghanymyz – halyqtyng ýnin «qúlaghyna» qystyrmaytyn ýkimet, qoly qimyldaghany ýshin qún súraytyn qyzmetshiler, tezegi týsken  tenge, baghasy sharyqtaghan naryq, qay sharuamen barsang da aldynnan jolyghatyn júmyrtqadan jýn qyryqqan jylpostar men kókesining arqasynda qyzmetke kelip, mәselening mәnisin týsinuge qabileti jetpeytin olaq basshylar, tendik izdegen qarasha men tegeurini myqtydan tenselgen júrt...

Meniki jay oy ghoy. Ayypqa búiyra kórmenizder?! Bos otyrghan adamnyng basyna ne kelip, ne ketpeydi, tәiiri...

Quat Qayranbaev

Abai.kz