Júma, 10 Qantar 2025
Biylik 155 0 pikir 10 Qantar, 2025 saghat 17:44

Auylda 1,2 million túrghyn jyljymaly keshenderde medisinalyq kómek aldy

Suret: QR Densaulyq saqtau ministrligining resmy saytynan alyndy.

Memleket basshysynyng tapsyrmalary shenberinde Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau ministrligi auyldyq jerlerde medisinalyq kómekting sapasy men qoljetimdiligin jaqsartu jónindegi keng auqymdy sharalardy iske asyruda.

Kólik medisinasy - túrghyndargha medisinalyq kómekting qoljetimdiligin arttyrudyng qarqyndy damyp kele jatqan baghyty.

Elimizding shalghay audandarynyng túrghyndary ýshin medisinalyq qyzmetterding qoljetimdiligin arttyru maqsatynda jyljymaly medisinalyq keshender (JMK) de belsendi júmys isteude.

2024 jyly 3072 eldi mekenning 1,2 mln túrghyny «dóngelektegi emhanalardyn» kómegimen dәrigerlerding kkonsulitasiyalary men diagnostikalyq em-sharalargha qol jetkizdi.

Jyljymaly keshenderding kómegimen beyindi mamandar 1,2 mln. konsulitasiya, 656 myng diagnostikalyq, 333 myng zerthanalyq zertteu jýrgizdi.

Zerttep qarau nәtiyjesinde әrtýrli aurulary bar 95 myng pasiyent anyqtaldy, onyng 78,3%-y eresekter, 21,7%-y balalar. Kәsiptik tekseru qorytyndysy boyynsha 33,7 myng auyl túrghyny dispanserlik baqylaugha alyndy.

2024 jyly «Salamatty Qazaqstan» medisinalyq poyyzy 128 stansiyanyng 104 myng túrghynyn, onyng ishinde 21 000 balany qamtydy, búl ótken jylmen salystyrghanda 20%-gha artyq.

Medisinalyq poyyzdyng mamandary 240 000 medisinalyq qyzmet kórsetti, onyng ishinde 12 500 stomatologiyalyq em-shara, 25 000 zerthanalyq zertteu, 8 000 shaghyn hirurgiyalyq operasiya jәne 24 000 aspaptyq jәne diagnostikalyq zertteu jýrgizdi.

Qarap-tekseru barysynda týrli aurulary bar 5 500 pasiyent anyqtalyp, olargha qajetti kómek kórsetildi.

«Auyldyq densaulyq saqtaudy janghyrtu» últtyq jobasynyng shenberinde auyldyq audandarda medisinalyq infraqúrylymdy jýieli janartu jalghasuda. 2024 jyly 460 nysannyng qúrylysy ayaqtaldy, taghy 195 MSAK nysany 2025 jyly tapsyrylady.

Jana auyldyq dәrigerlik ambulatoriyalarda jәne felidsherlik-akusherlik punktterde alghash ret kýndizgi stasionarlar, ambulatoriyalyq onaltu ýshin fizioterapiya kabiynetteri, audannan tys jerlerge barmay zerttep-qaraudan ótu mýmkindigimen zerthanalyq kabiynetter payda boldy.

Jabdyqtalghan telemedisinalyq kabiynetterde auyldyq pasiyentter oblystyq jәne respublikalyq klinikalardyng jetekshi dәrigerlerinen qashyqtyqtan konsulitasiya ala alady. Telemedisina qyzmetteri bir jylda 2 esege úlghaytyldy.

Auyl túrghyndaryna joghary tehnologiyalyq medisinalyq kómekting qoljetimdiligi ýshin 2025 jyly 32 audandyq auruhanany janghyrtu jalghasady, olardyng bazasynda angiograftarmen, KT, MRT jabdyqtalghan kardiologiyalyq ortalyqtar, travmatologiya, reanimasiya, hirurgiya bólimsheleri ashylady.

Búl sharalar «altyn saghat» qaghidatyn saqtay otyryp, infarkt, insulit, jaraqat jәne basqa da jaghdaylar kezinde auyl túrghyndaryna shúghyl medisinalyq kómek kórsetudi qamtamasyz etedi, búl osy aurulardan bolatyn ólimdi 20%-gha tómendetuge mýmkindik beredi.

Auyldyq jerlerge medisinalyq kadrlardy tartu boyynsha janalyqtar: auyldaghy júmysqa ornalasudy tandaytyn tapshylyghy joghary beyinder boyynsha jas dәrigerler qosymsha qarjylyq yntalandyrular, túrghyn ýige jenildikti kreditter jәne kәsiby ósu ýshin mýmkindikter alady.

Býgingi tanda ónirlerge medisinalyq joghary oqu oryndarynyng 4148 týlegi jiberildi, onyng ishinde auyldyq eldi mekenderge 1233 dәriger bólindi.

Barlyghy 544 týlek әleumettik qoldau aldy. Elimizding ónirlerinde alghash ret auyldaghy 89 dәriger, onyng ishinde akusher-giynekologtar, anesteziologtar-reanimatologtar, hirurgtar 100 ETJ nemese 8,5 mln tenge mólsherinde birjolghy tólemdermen qamtamasyz etildi.

Auyldyq densaulyq saqtaudy jaqsartu jónindegi keshendi tәsilding nәtiyjesinde Qazaqstanda songhy 5 jylda syrqattanushylyq kórsetkishi 12,9%-gha, onyng ishinde qala halqynda 15,1%-gha jәne auyl halqynda 9,3%-gha tómendedi.

Ana men bala densaulyghyn saqtau salasyndaghy joghary tehnologiyalyq medisina boyynsha birqatar jobalar býkil el boyynsha auqymdy.

«Bir kýndik klinikalar» jobasy jýkti әielderdi prenataldyq diagnostikalaudyng innovasiyalyq әdisterining qoljetimdiligin jәne tua bitken aqaulary men hromosomalyq patologiyasy bar balanyng tuu qaupin uaqtyly anyqtaudy, «bir tereze» qaghidaty boyynsha qyzmetterding joghary sapasyn, 1 kýnning ishinde zertteuding jyldam jәne dәl nәtiyjelerin aludy qamtamasyz etedi.

Qazaqstanda alghash ret «Fetaldyq medisinasy» jobasy iske qosylyp, 20 jatyrishilik operasiya sәtti jýrgizildi. Búl tehnologiyalar úryqtyng erte patologiyalyq jaghdaylaryn az invazivti emsharalar arqyly týzetuge jәne emdeuge arnalghan. Olar balalardyng arasynda mýgedektikting aldyn alu maqsatynda auyl túrghyndaryna qoljetimdi bolady.

Auyldar men qalalardyng túrghyndary ýshin densaulyq saqtauda teng jaghday jasau últtyq jobanyng negizgi vektory bolyp tabylady.

Abai.kz

0 pikir