Ia Kiva 1984 jyly Ukrainada dýniyege kelgen. Aqyn әri audarmashy. «Júmaqtan әri qaray», «Qystyng alghashqy sәti» atty jyr jinaqtarynyng avtory. Ol 2014 jyldan beri shygharmashylyqpen ainalysyp keledi. Juyqta onymen әleumettik jeli arqyly tanysyp, erkin súhbat qúrdyq.

Ia Kiva. Soghys mening oiymdy ózgertti

– Alghashqy jinaghynyz «Júmaqtan әri qaray» dep atalady eken, búl taqyryptyng әldebir maghynasy bar ma?

– Alghashqy jyr kitabymnyng «Júmaqtan әri qaray» dep ataluy kezdeysoq emes. Oghan engizilgen ólenderding basym kóbi Resey-Ukraina soghysy bastalghannan keyin jazylghan. Qatygez soghys kýn sayyn órshy bergen son, sol jyldyng jazynda biz ketuge mәjbýr bolghan Donesk qalasy okkupasiyalanghannan keyin mening kókiregim sher-shemenge, otty jyrlargha tolghany shyndyq. Sol jýrekjardy tuyndylarym osy kitabymda bizding últtyng sózi bolyp erkin sóileydi. Tipti osy jinaqta 2010 jyly әkemning óltiriluine baylanysty mәtinder de bar. Siz atap otyrghan kitabymda búlynghyr aspan, soghysqa deyingi jәne keyingi ómir, tynyshtyq ayasyndaghy tirshilik, beykýnә adamdardyng san aluan taghdyry, óz әleminizding belgili bir kinәsizdigi, balalyq shaqpen baylanys bәri-bәri sóz bolady. Kókeyimde qalyp qoyghan balalyq shaqtyng kuәgeri ispetti qalalardyng qazirgi tynys-tirshiligi da mening qalamyma quat berdi. Al taqyryptaghy baghyt, beygham ómirden qorqynyshty әlemge, sonda bolatyn jaysyz oqighalargha kóshu ómirimde әli talay sýrensiz tirlikti kóretinimdi aldyn ala boljaytyn da shyghar.

– Sizdi aqyn etken qanday kýsh?

– Jauabymdy barynsha qysqasha aitayyn, jasóspirim shaqta ózinmen-ózing jalghyz qalu, múnyndy ózgelerge ashyp aita almau siyaqty jaghdaylardan kóp zardap shektim, sol kezdegi úmtylysymnyng biri basqalarmen sóilesuge, dialogqa týsu boldy. Uaqyt óte kele poeziya mening ómirimning ajyramas bir bóligine ainaldy, tipti men ony qosymsha as qorytu jýiesi retinde sezindim: sóz ben metaforalardy tis retinde qoldanyp, syrtqy dýniyelerden, ainalamnan alghan әserlerdi, tәjiriybelerdi, emosiyalardy paydalanyp, ózimdi jәne әlemdi qorytugha tura keldi.  Áytpese  jay ómir sýru qiyngha týseri anyq.

– Esiminiz әdebiyet maydanynda orys-ukrain soghysy bastalghan kezde әlemge tanyldy, búl siz ýshin qiyn bolghan joq pa?

– Maghan «әdebiyet maydany» degen sóz únamaydy, men ýshin búl kenestik iydeologiya men totalitarizmning mýnkigen iyisi. Ádebiyet – maydan emes, maydan – әdeby salon da emes. Al súraghynyzgha kelsek, 2010 jyly әkemdi óltirip ketken bolatyn, odan eki jyl búryn kóshede maghan bireuler shabuyl jasady, men auyr dәrejedegi bas-my jaraqatyn alyp, retrogradtyq amneziyagha úshyradym... Sol sәtte nening qiyn, nening onay ekendigi turaly týsinik tym búlynghyr boldy. Tek Kiyevte qalu ýshin kóp júmys isteuime tura keldi. Ádebiyetke, kitap oqugha jәne ózimdi damytugha kóp uaqytym qalmaghany sezip, ýzdiksiz qúlshynys jasadym. Biraq әrkimning óz taghdyry, óz joly bar, búl turaly eshtene istey almaysyz.

– Nobeli syilyghynyng laureaty Svetlana Aleksiyevich: «soghysqa baru әielderding mindeti emes», deydi, búl pikirmen kelisesiz be?

– Meninshe, ol búl jaghday turaly ózining «Soghystyng súrqy әielge jat» romanynda mýldem kerisinshe aitqan siyaqty. Biraq shynayy fiziologiyalyq dengeyde әielder erlerge qaraghanda әlsiz jәne olardyng әl-auqatyna әser etetin belgili bir fizikalyq erekshelikteri bar, olar úrpaq órbitu jýiesine jaghday jasauy kerek jәne nәzik jandylargha oq ótkizbeytin jiylet kii qiynyraq, óitkeni osy arqyly olardyng sýiekteri men búlshyq etteri әlsireydi, soghysqa arnalghan keudeshe olardyng keudelerin keri basady. Degenmen, biz әrkimning óz tandauyn ózi jasaytyn qoghamda ómir sýrip jatyrmyz.

Jalpy, soghys – erkekting de, әielding de basyna kelmesin. Mening oiymsha, eger әiel jauymen soghysqysy kelse, onyng solay isteuge, qaru kóterip, maydangha barugha óz qúqyghy bar. Men qazir qaruly kýshterding nemese aumaqtyq qorghanystyng qatarynda felidsher retinde jaralylardyng ómirin aman alyp qalyp jýrgen әielder men qyzdardy jaqsy bilemin, olardyng barlyghyn bilu men ýshin ýlken mәrtebe. Qazir Ukrainada mәjbýrli júmyldyru degen mýldem joq, sondyqtan olardyng soghysu nemese basqalardy qútqarudaghy tandauy – erlik. Soghystaghy әielderding mindetteri turaly boljam jasau etikalyq túrghydan orynsyz sanalady.

– 2022 jyldyng 23 aqpanyna qaraghan týni siz Facebook paraqshanyzda «Men ýsh ret jarylys ýnin estidim», dep jazdynyz. Búl orys-ukrain soghysynyng bastalghanynan derek beretin sóz dep úghamyz. Búl soghys sizding ruhynyzgha jasalghan shabuyl ma?

– Kerisinshe, keng auqymdy soghys mening adam ruhynyng mýmkindikteri turaly oiymdy ózgertti. Men búl turaly kitaptardan kóp derekter oqydym, biraq sizding dostarynyzdyn, kórshilerinizdin, tuystarynyzdyng nemese beytanys adamdardyng osy bir syndarly sәtte ukraindyqtardyng ómirlik sheshimderdi qalay jasaytynyn bilu bolmaq. Ukrain tilindegi «peremoha» sózi «kóbirek istey bilu» degendi bildiredi, osyny men bizding halqymyzdyng erik-jigerlerinen kórip kelemin. Meninshe, ukraindardyng kez-kelgen uaqytta sózine say is istey alatynyn dәleldeuding esh qiyndyghy joq. Búl soghysta mening ruhym synghan joq, al qazir sizge osy súhbatty jazyp otyrghandaghy kónil kýiimde de ornynda emes, tipti bir sózben aitqanda, mening taghdyrym da jetisip túrghany shamaly, sondyqtan men shynayy dýniyetanymdy únatamyn, óitkeni búl ómir sýruding eng qyzyqty tәsilderining biri.

– Siz jazghan ólenderde kóbinese soghys zardaby sóz bolady. Búl әiel aqyngha qiyn taqyryp emes pe?

– Bilesiz be, soghystan góri mahabbat turaly jazu әldeqayda qiyn. Óitkeni, qazirgi adamdar mahabbattyng qadir-qasiyeti, onyng salmaghy men qúndylyghy turaly ýlken mәselelerge dóp keldi. Men búl sózimde sýiispenshilikting jynystyq ólshemin ghana emes, ózine, adamdargha, januarlargha, ósimdikterge jәne myna jaysang әlemge degen qarym-qatynastyng kýndelikti tәjiriybesi turaly mahabbatty aityp otyrmyn. Súraghynyz qyzyqty eken, shynyn aitsam, men búl taqyrypty tandaghan joqpyn; 2014 jyly Resey tughan jerime, atap aitqanda Doneskige shabuyl jasaghanda, men aldaghy taghdyrym turaly eshteneni bilgen joqpyn. Men tek óz tәjiriybemmen jәne ómir sýrip jatqan shyndyqpen júmys isteymin. Bylayghy ómir bәri kәmpit alatyn balalar keshine mýlde úqsamaydy.

– Jana ólender jaza aldynyz ba? Olar qanday taqyrypta?

– Mening qartayyp túrghan týgim de joq, alda jana jyrlar jaza alatynym sózsiz (kýldi). Ótken jyldyng aqpanynan keyin mening ólenderimning kóbi soghysty arqau etti. Biraq soghys men ýshin «janalyq» bolghandyqtan óleng jazghan joqpyn. Men Ukrainanyng shyghysyndaghy Donesk qalasynda tuyp, sonda 30 jyl ómir sýrdim. Búl ónir osy uaqytqa deyin toghyz jyl boyy Reseyding basqynshylyghynda túr. Biraq qalay bolsyn, uaqyttyng ýzdiksiz algha jyljy beretini meni beyjay qaldyrady jәne sol turaly jyrlar jazghym keledi.

– Qalay bolghanda da, ukrain aqyndarynyng shygharmalary endi búl tragediyany ainalyp óte almaydy， búl sizdi oilandyra ma?

– Men sizding ornynyzda bolsam, soghys turaly oilaudy qalay toqtatu kerektigin súrar edim. Búl tolghanys men ýshin toghyz jylgha jalghasqan azappen birdey boldy. Álem ózining újymdyq kýsh-jigeri, ymyralary men kapitalistik paydasy ýshin Putindi biylikke qalay әkelgeni jәne HHI ghasyrda Europada bolatyn keng auqymdy soghys jasaghany ýshin ózining jauapkershiligi turaly oilansa, men quanar edim, tipti baqytty bolar edim.

– Qazaq әdebiyetining shygharmalarymen tanyssyz ba? Kitabynyzdyng Qazaqstanda shyqqanyn qalaysyz ba?

– Qazirgi qazaq qalamgerlerining ukrain tiline audarylghan shygharmalary esimde joq. Búl mening nazar audarmaghanym ba, әlde bizding mәdeniyetter arasyndaghy ruhany baylanystardyng әlsizdigi me, bilmeymin. Áyteuir sizderding әdeby shygharmalardyng bizge audarylghan núsqalaryn kórgen joqpyn, ókinishke qaray qazaqsha bilmeymin. Kitapqa keletin bolsaq, búl maghan emes, әleuetti audarmashynyng qalauyna baylanysty. Meni qazaqshagha audaryp, jaryqqa shygharghysy keletinder bolsa, shynayy quanar edim.

Aghylshyn tilinde súhbattasqan Dýisenәli Álimaqyn

Abai.kz