Memleket halyq aldyndaghy ózining barlyq әleumettik mindettemelerin oryndaydy. Býgingi tanda memlekettik budjet qarajatynyng 50%-dan astamy azamattardy memlekettik qoldaugha júmsalady, dep habarlaydy BAQ.KZ.

Áleumettik qoldau

Ótken jyly azamattardyng әleumettik osal toptaryn әleumettik qoldaugha respublikalyq budjetten ghana 5,4 trln tenge qarajat bólindi.

Biyl ol 6 trln tengeden asty. Áleumettik qoldau shamamen 5 mln adamgha nemese әrbir tórtinshi qazaqstandyqqa kórsetiledi dep kýtilude.

Olardyng ishinde 2,5 mln astam zeynetker, shamamen 1 mln mýgedektigi bar adamdar, 500 mynnan astam balalary bar otbasy jәne azamattardyng basqa da sanattary.

Búl rette әleumettik tólemderding satyp alu qúnyn qamtamasyz etu ýshin jәrdemaqylardyng barlyq týrlerining mólsheri inflyasiya dengeyine úlghaytyldy, al ortaq zeynetaqynyng – inflyasiya dengeyinen asyp týsui +2 payyz.

Jergilikti jerlerde ómirlik qiyn jaghdayda jýrgen túlghalargha atauly әleumettik kómek bóluge erekshe nazar audarylady.

Ótken jyly jergilikti budjetten atauly әleumettik kómek kórsetuge 39,5 mlrd tenge bólingen bolsa, biyl ónirlerde ómir sýru qúnynyng auytquy mýmkin bolghan jaghdayda azamattargha qoldaudy kýsheytuge bólingen qarajat sany 132 mlrd tengeden asty.

Jergilikti atqarushy organdar túrghyn ýy kómegi retinde bólinetin qarajat kólemin 2,6 mlrd tengege deyin úlghaytty, onda kommunaldyq qyzmetterding jekelegen týrlerining tarifterine qatysty ózgerister qarastyrylghan.

Sonymen qatar, jergilikti mәslihattardyng sheshimi boyynsha, jergilikti budjetterde azamattardyng jekelegen sanattaryna әleumettik qoldau kórsetuge 75 mlrd tengeden astam qarajat kózdelgen. Búl sanattardy JAO ózderi anyqtaydy (әleumettik manyzdy aurulary bar adamdar, jalghyzbasty azamattar, tabighy apattardan zardap shekkender jәne t.b.).

Sonday-aq, 2025 jyly júmyspen qamtugha jәrdemdesuding belsendi sharalaryn jýzege asyrugha 211,8 mlrd tenge qarastyrylghan. Búl qarajat 218,7 myng júmyssyz azamatty júmyspen qamtugha jәrdemdesuge baghyttalady.

Balalardy qoldau 

Biylghy oqu jylynda 1,7 millionnan astam bala tegin tamaqpen qamtamasyz etiledi, búl maqsatqa júmsalatyn shyghyn 192 mlrd tengeden asady.

Memleket mektepke deyingi jәne mekteptik bilim beru ýshin 5,3 trln tenge baghyttaydy.

Mektep jasyna deyingi balalar men mektep oqushylaryna arnalghan jan basyna shaqqandaghy normativter memlekettik mekemelerge ghana emes, bilim beru qyzmetin kórsetetin jeke úiymdargha da beriledi.

Ótken jyly Taraz, Shymkent, Týrkistan jәne Oral qalalaryndaghy mektepke deyingi úiymdarda vaucherlik qarjylandyrudy engizuding arqasynda JAO balabaqshalardaghy kezekti rettep, búryn kezekte túrghan balalardy tolyghymen ornalastyrdy. Biyl búl júmys el kóleminde jýrgiziledi.

Azamattardy kórsetiletin memlekettik qoldau týrleri turaly aqparattandyru, osy kómekti uaqytyly alu jәne onyng beriluine ózdiginen monitoring jýrgizu maqsatynda balalargha tegin tamaq pen azamattargha tegin dәri-dәrmekterdi alu ýshin Áleumettik әmiyandy engizu bastaldy.

Tek ótken jyldyng tórt aiynda ghana Áleumettik әmiyandy paydalana otyryp, 1,7 mln resept boyynsha tegin dәri-dәrmek berildi. Biyl osy qúraldy qoldana otyryp kórsetiletin kómek týrleri keneytiledi.

Studentterdi qoldau

JOO men TjKB studentterining stiypendiyalary bir dengeyge jetti deuge bolady. Biylghy jyly studentterding ortasha stiypendiyasy 52 myng tengeni qúraydy (pedagogikalyq jәne medisinalyq baghyttar boyynsha – 84 myng tenge), magistranttardiki – 117 myng tenge, doktoranttardiki – 262 myng tenge.

Osy maqsattargha 2025 jylgha arnalghan memlekettik budjetten JOO studentterine shamamen 150 mlrd tenge, al kolledj studentterine 85 mlrd tenge bólinedi.

Barlyq studentterdi jataqhanamen qamtamasyz etu ýshin 40 jataqhana salynyp, olarda 11 mynnan astam oryn dayyndaldy.

Áleumettik osal otbasylardan shyqqan qalalyq emes studentterge («ata-anasynyng qamqorlyghynsyz qalghan jetimder», «mýgedekter, bala kýninen mýgedekter, mýgedek balalar») jataqhanada túru ýshin 29 AEK (100 050 tenge) kóleminde ótemaqy qarastyrylghan.

Ótken jyly múnday qúqyqty 3,9 myng JOO studenti paydalandy. Aghymdaghy jyly búl maqsattargha shamamen 400 mln tenge baghyttalady.

Medisinalyq qoldau

Medisinalyq kómek kórsetu jәne dәri-dәrmekpen qamtamasyz etuge arnalghan shyghyndar 2,8 trln tengeden asyp týsti, onyn 1,6 trln tengesi kepildendirilgen kómekke bólindi. Ótken jyly emhanalargha 100 mln-nan astam jýginu, al stasionarlarda 2,7 mln-nan astam adam em aldy.

Memleket jyl sayyn 20 mln-nan astam túrghyngha kepildendirilgen bazalyq medisinalyq kómek, 2,5 mln adamgha tegin dәri-dәrmek jәne әrbir qazaqstandyqqa 552 mlrd tenge kóleminde jan basyna shaqqandaghy normativ boyynsha alghashqy jәne ambulatoriyalyq medisinalyq kómek kórsetudi qamtamasyz etuge qarajat bóledi.

Baspana mәselesinde qoldau

Ótken jyly 18,96 mln sharshy metr túrghyn ýy nemese 172 mynnan astam túrghyn ýi salyndy. Búl el tәuelsizdigi jyldaryndaghy túrghyn ýy qúrylysynyng rekordtyq kórsetkishi.

Ótken jyly әleumettik osal sanattaghy azamattargha arnalghan 20 mynnan astam pәter satyp alyndy, 13 myng azamat óz baspanasyna ie boldy, al 10,4 myng azamatqa jalgha alu tólemining bir bóligin subsidiyalau ýshin túrghyn ýy tólemderi taghayyndaldy.

«Nauryz» jәne «Otau» memlekettik baghdarlamalary ayasynda 10 myngha juyq adam túrghyn ýy jaghdayyn jaqsartty.

Jalpy 64 myng otbasyny qoldaugha 1 trln tenge bólindi.

Abai.kz