Últtyq qor – el bolashaghynyng qarjylyq irgetasy. Byltyr sәuirde Últtyq bank 2030 jylgha deyingi tújyrymdamany jariya­lap, sol uaqytqa deyin Últtyq qor aktivterin 100 mlrd dollargha jetkizu maqsatyn kózdegen bolatyn. Sol mejege jetuge bes-aq jyl qaldy, al býgingi ahual­dan múnday biyikke kóterilu joly búlynghyr kórinedi.

Byltyr qor­gha jalpy 8,8 trln tenge týsse, sonyng 5,6 trln ten­ge­sin alyp qoydyq. Onyng 2-eui kepildendirilgen transfert re­tinde, 3,6 trln tengesi maqsatty transfert retinde alynghan. Bas­qaru men audit shyghyndaryna 21,5 mlrd tenge júmsalghan. Alghash­­qy­da 2024 jylgha arnalghan budjette maqsatty transfert kólemi 1,6 trln tenge dep belgi­len­gen edi. Biraq jyl sonyna qaray budjet tapshylyghynyng artuyna baylanysty Ýkimet qo­symsha 2 trln tenge súrap, transfert kólemin 3,6 trln tengege deyin úlghaytu turaly sheshim qabyl­­dan­dy. Keler kýnge dep jinap jatqan aqshanyng jartysynan kóbi jaratylyp ketti. Sóitip, qorymyz bir jylda 3 trln tengege ghana ósti.

Demek byltyrghy qan­tarda qorjynymyzda 29,8 trln tenge bolsa, qazir 33 trln tengeden sәl asyn­qyrap túr. Búl aqparatty Qarjy miy­nistr­ligining Últtyq qor týsimderine qatysty esebinen alyp otyrmyz. 2024 jyly jalpy 8,82 trln tenge týsken. Onyng ishinde 3,8 trln tenge – múnay sektorynyng salyqtarynan, 4,98 trln tenge investisiyalyq kiris­ten (qordyng aktivteri әrtýrli qúndy qaghazdargha jәne basqa qú­ral­dargha investisiyalanghan) jiy­nal­ghan.

Ýkimet 2025 jyly Últtyq qordan 2 trln tenge kepil­den­di­ril­gen transfert retinde, 3,25 trln tenge maqsatty transfert aludy josparlaydy. Tek 2026 jyldan bastap maqsatty transfertterden bas tartu kóz­deledi.

Derekkózi: Myng tenge telegram arnasy

Abai.kz