Týrkitildes halyqtardyng materialdyq jәne ruhany múrasyn qorghau, zertteu jәne nasihattau – Týrki mәdeniyeti  jәne múrasy qorynyng (TMMQ) qúrylu jәne qyzmet etu maqsaty bolyp tabylady.

Qor sonday-aq týrkitildes halyqtar arasyndaghy mәdeniyet kópiri rólin atqaryp, ortaq tarih pen ruhany qúndylyqtardyng úmytylmauy baghytynda manyzdy júmystar atqarady: ghylymy konferensiyalar, kórmeler, basylymdar jәne t.b. siyaqty jobalardy jýzege asyrady.

Eske sala keteyik, Týrki mәdeniyeti jәne múrasy qoryn qúru turaly alghashqy bastama 2009 jyldyng 3 qazanynda Ázerbayjan Respublikasynyng Nahchyvan qalasynda ótken Týrkitildes elderining memleket basshylarynyng IX sammiytinde kóterilgen bolatyn. Búl bastama joghary baghalanyp, 2012 jyldyng 23 tamyzynda Qordyng jarghysy qabyldandy. shtab-pәteri Baku qalasynda ornalasqan Qordyng qazirgi preziydenti – Qazaqstan Respublikasynyng Enbek sinirgen qayratkeri, professor, ónertanu ghylymdarynyng doktory, kompozitor Aqtoty Rahmetollaqyzy Rayymqúlova

Tarih qoynauyna engen 2024 jylynda da Qor jýzege asyrghan manyzdy jobalarmen este qaldy. Erekshe toqtalyp aitatyn jayt, Týrikmenstan baqylaushy mýshe mәrtebesin alsa, Ózbekstan Qorgha mýshe bolu turaly sheshimderin jariyalady.

QOR KENESINING ALGhAShQY OTYRYSY

Qordyng 12 jyldyq qyzmeti barysynda alghash ret Ázerbayjan Respublikasynyng Mәdeniyet ministri Adil Kәrimliyding tóraghalyghymen týrki memleketterining mәdeniyet ministrlikteri basshylary dengeyinde Qor Kenesining otyrysy ótti. Otyrysta Qordyng 2025 jylgha arnalghan qyzmetining strategiyalyq baghyttaryn aiqyndau mәseleleri talqylanyp, is-qimyl jospary men budjet bekitildi, sonday-aq Qor janynan Konsulitativtik-Saraptamalyq Komiytet qúryldy.

MÁDENY MÚRA NYSANDARYNYNG KATALOGY

Qor 2024 jyl ishinde «Týrki múrasy» Týrki әlemining mәdeny múra nysandary Katalogyn dayyndau boyynsha belsendi júmysyn bastady. Osy maqsatta týrki әlemining birqatar manyzdy sәulet eskertkishteri men kóne qoljazbalaryn qayta janghyrtu ýshin olarda qalpyna keltiru jәne muzeylendiru júmystary jýrgizilude. Aldaghy jyldary Ázerbayjan Respublikasynyng Qarabaq ónirinde ornalasqan birqatar tarihiy-mәdeny nysandarda qalpyna keltiru, muzeylendiru, arheologiyalyq jәne konservasiyalyq júmystardy jýzege asyru josparlanuda.

AGhARTU

Qordyng qyzmet baghyttarynyng biri – aghartushylyq. TMMQ býginge deyin týrki әlemining kórnekti túlghalary men әdeby jauharlary turaly týrli kitaptardyng jaryq kóruine yqpal etti. Búl kitaptardy dayyndaugha týrkitildes zertteushiler men mamandardy tartugha erekshe kónil bólinedi. Qor jýzege asyratyn bilim beru baghdarlamalarynda da basymdyq mamandargha beriledi. Ayta ketu kerek, alghashqysy Ystambúlda ótken bilim beru baghdarlamasyn 2025 jyly barlyq týrkitildes elderde ótkizu josparlanuda.

ORTAQ TARIHTY OQYTU ORTALYQTARY

Qordyng bastamasymen týrki әlemining kóptegen qalalarynda jәne bilim beru mekemelerinde ortaq tarih pen qúndylyqtardy zertteu, oqytu jәne keler úrpaqqa jetkizu maqsatynda ortalyqtar ashyldy. 2025 jyly osynday ortalyqtardy Jýsip Balasaghún atyndaghy Qyrghyz Últtyq uniyversiytetinde, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetinde, sonday-aq Ázerbayjanda, Týrkiyada, Týrikmenstanda, Ózbekstanda jәne Majarstanda ashu josparlanyp otyr. 

"TURK DISCOVERY" YOUTUBE ARNASY

TMMQ óz qyzmetinde zamanauy janashyldyqtar men uaqyt talabyna say tehnologiyalardy belsendi qoldanady. Týrki әlemining materialdyq jәne ruhany múrasy, kóne dәstýrleri men últtyq qúndylyqtary turaly baghdarlamalar men derekti filimder kórsetiletin «Turk Discovery» YouTube platformasy – Qordyng manyzdy jobalarynyng biri. Últtyq merekeler, qúraq kórpe, tigin, toqyma, jibek sharuashylyghy, mys óndeu, últtyq kiyimder siyaqty týrki әlemine tәn óner men qolóner dәstýrlerine arnalghan baghdarlamalardyng platformadaghy kórsetilimi uaqyt óte keneye týsedi. Ayta ketu kerek, ortaq týrki muzykasy da TMMQ-nyng zertteu jәne nasihattau nysandarynyng birine ainalyp otyr. 

HALYQARALYQ GhYLYMY JOBALAR

Halyqaralyq jobalargha sәtti qatysyp kele jatqan Qordyng ghylymy qyzmeti de joghary baghalanady. Mysaly, 2024 jylghy 13 jeltoqsanda Parijde ótken «Álemdi leksikografiyada kartagha týsiru: «Diuany lúghat-iyt-týrk" shygharmasynyng 950 jyldyghy( atty halyqaralyq konferensiyany atap ótuge bolady. IYә, týrki tarihynyng búl ortaq qúndylyghynyng әlemde irgeli әri manyzdy enbekterding biri retinde tanyluy da Qordyng jetistikterining biri ekenindigin astyn syzyp aitugha bolady. 

MEDIA MAQALASY

2025 jyly TMMQ-nyng eng iri jobalarynyng biri – jaqyn arada iske qosylatyn Týrki memleketteri men halyqtarynyng mәdeniyeti men múrasyn birtútas nasihattau platformasyn iske qosu. "Qyzyl alma" dep atalatyn búl platforma Qordyng Ázerbayjannyng mәdeniyet salasyndaghy eng iri media resurstarynyng biri "Ádebiyet jәne óner" portalymen birlesip jýzege asyrylady. Joba ózinde Qordyng qyzmetin týrki memleketteri men týrkitildes halyqtargha jetkizu, týrki әlemining mәdeniyet janalyqtaryn әrbir halyq ýshin qoljetimdi etu, týrikterding ortaq mәdeniyeti men múrasyn keninen nasihattaudy maqsat etedi.

Qazirgi uaqytta platformada Týrkiya, Ázerbayjan, Qazaqstan, Ózbekstan jәne Qyrghyzstan, nyng ókilderi bar, kezen-kezenimen Majarstan men Týrikmenstan da qosylugha qajetti júmystaryn jýrgizude. Kelesi kezende platforma aghylshyn, orys jәne basqa halyqaralyq tilderde býkil әlem boyynsha qyzmetin keneytedi. 

JANA PERSPEKTIVALAR

Týrki Memleketteri Úiymy Memleket basshylarynyng XI sammiyti 2024 jyldyng qarashasynda Bishkekte ótti. Sammit ayasynda TMMQ Qyrghyz Respublikasynyng Últtyq Tarih muzeyinde erekshe kórmening saltanatty ashyluyn ótkizdi. Kórme Mahmúd Qashqarinyng bay múrasyna arnalghan bolatyn. Kórmening ashyluynda TMMQ Preziydenti Aqtoty Rayymqúlova bayandama jasap, onda Mahmúd Qashqariyden qanatty sózin keltirdi:

“... Alla Taghala baqtyng núryn týrikterding júldyzyna jasyrghan,

olardyng súltandyghyn kók jýzimen qosarlaghan...”

Qordyng Jarghysyna sәikes, 2025 jyly Qordyng Kenesine tóraghalyq etu Qazaqstan Respublikasyna ótti. 2025 jyldyng aqpan aiynda Astanada Qordyng II Kenesi ótkizilui josparlanuda.

Qysqasy, alda jana perspektivalar men Qor basshylyghynyng mol ynta-jigeri túr.

Týrki әlemining birligi men jarqyn bolashaghy ýshin týrki mәdeniyeti jәne múra qoryna sәttilik pen jetistikter tileymiz!

Erkinbek Serikbayúly

«Ádebiyet pen óner»

(22.01.2025)

Abai.kz