Qazaqstan Respublikasynyn
Memlekettik Kenesshisi
E.T. Qarin myrzagha!

Qúrmetti Erlan Tynymbayúly!

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng tóraghalyghymen 2025 jylghy 28 qantarda Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining keneytilgen otyrysy ótetini habarlandy.

Osy orayda, Qazaq kóshine qatysty tuyndaghan jaghdaylargha sholu jasay otyryp, óz oilarymdy Sizding nazarynyzgha taghy bir mәrte salghandy jón kórdim.

Toq eterin aitsaq, Qazaq kóshi Kәrim Mәsimov zamanyndaghy búrynghy taz kepeshin qayta kiydi...

Senbeseniz, mine, salystyryp kóriniz.

Birinshi, 2011 jylghy «Janaózen oqighasy» kezinde Timur Qúlybaev: «Eger ereuilshilerding jetekshileri turaly aitatyn bolsaq, ol jaqta Almatydan barghandar jetekshilik etip jýrgen joq. Olarda ózderining Qaraqalpaqstannan birge kelgen resmy emes jetekshileri bar. Ol jaqqa keletin adamdar sanyn bayaghyda-aq shekteu kerek edi...», - dese;

2021 jylghy «Qantar oqighasy» kezinde qazirgi deputat Abzal Qúspan: «…ústalghandardyng arasynda Qytaydan kelgen qandas aghayyndar kóptep kezdesti…», - dedi.

Biraq, Abzal Qúspan sol Qytaydan kelgen qandas aghayyndardyng ne sebepti qamalghanyn jәne olardyng sany qansha ekenin ashyq aitqan emes. Is jýzinde, Abzal Qúspan Timur Qúlybaevtyng sózin qaytalady.

Ekinshi, 2013 jyly jeltoqsan aiynda Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimovting yqpalymen shetten oralghan qandastarghy tórt jylsyz azamattyq berilmeytin qatang zang qabyldansa;

2022 jyly 5 qyrkýiekte Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi shetten kelgen etnikalyq qazaqtargha Ýkimet aiqyndaghan ónirlerde bes jyl túrghan song baryp azamattyq beriletin etip jasalghan «Qazaqstan Respublikasy kóshi-qon sayasatynyng 2023 – 2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasyn» jariyalady.

Ýshinshi, 2010 jylghy Qyzylaghashtaghy su tasqyn kezinde Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev: «Mening biluimshe, sol auyldaghy su astynda qalghan elding jartysyna juyghy – syrttan kelgen qandastarymyz. Qazaqstan – óz qandastaryn, oralmandardy alyp kelip jatqan әlemdegi birden-bir el. Memleketten qarajat shygharyp, shaqyryp, taryday shashyrap ketken qazaghymyzdyng basyn qosayyq dep men kóp sharua jasap jatyrmyn. Ol azamattar, әriyne, Qazaqstangha әli enbegi singen joq. Qazaqstannyng býgingi órkendep-óskenine olardyng eshqanday enbegi joq…», -dese;

2025 jylghy 3 qantarda «Ana Tili» gazetine bergen súhbatynda qazirgi Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev: «Osy oqighagha qatysy bar azamattar boyynsha myna mәseleni eske salghym keledi. Qazaq halqy shetelden kelgen otandastaryn «qandasym» dep, qúshaq jaya qarsy aldy. Tarihy Otanyna oralghandar Qazaqstannyng zandaryna qatang baghynyp, qoghamdyq tәrtipti saqtap, zansyz әreketterden aulaq boluy kerek. Olar búryn ózderi túrghan elde biylikting talabyn saqtap, onday әreket jasaghan joq qoy?!», - dedi.

Tórtinshi, 2012 jyly «Egemen Qazaqstan» gazeti aksionerlik qoghamynyng sol kezdegi preziydenti Sauytbek Abdrahmanov orynbasaryna shetten oralghan qazaqtar turaly «Óz elinde ózi qonaq bolghysy keletin oralman aghayyndardyng oilaghandary ne?» degen maqala jazdyryp, ony ózi basqaryp otyrghan bas gazetke bastyryp, alystan kelgen aghayyndy: «Biz búl jerde tiyesili kvotany alyp, soghan sәikes belgili bir jenildikterdi paydalanyp, artynsha kelgen jaqtaryna qaytadan qashyp ketken qazaqtar turaly tipti aityp ta otyrghan joqpyz...», - dep qaralatsa;

Jaqynda sol Sauytbek Abdrahmanovtyng ornynda otyrghan Dihan Qamzabekúly «Abay.live» yutub arnasyna súhbat berip, «Shetten kelgen aghayynnyng birazy mәngi, keshirinizder, oralmannyng roliinde jýrgisi keledi...», - dep jala japqanyn býkil júrt estidi...

Qúrmetti Erlan Tynymbayúly!

Óziniz de oqyp, oilanyp qalghan bolarsyz, ózining tughan halqy turaly birinen-biri aumaytyn qaralaular men Úly kóshti toqtatu ýshin aldynghysyn songhysy sol beti qaytalaghan búl әreketting týpki maqsaty aitpasa da týsinikti shyghar dep oilaymyn.

Bir ghajaby, osydan on bes jyl búryn Mangholiyagha jay etnograf retinde saparlay baryp, shettegi qazaqtar turaly: «Mongholiya men Qytayda túryp jatqan qazaqtar elden tys ómir sýrip jatqan siyaqty seziledi. Alayda, dәstýr men últtyq qúndylyqtardyng formalary elden góri sol «elden tys» jerde ómir sýrip jatqan qazaqtarda jaqsy saqtalghan. Búl - kóptegen últtardyng tabighy bolmysynda kezdese bermeytin erekshe qúbylys. Biz әdette olardy «elden tys» jerde túryp jatyr dep sanaymyz. Biraq naghyz qazaqy oi, qazaqy fәlsapa solardyng arasynda barynsha damyghan...», - dep, auzynyng suy qúryp kelgen Erlan Qarin myrza býgin Memlekettik Kenesshi bolyp otyryp, sol ózi baryp dastarhanynan dәm tatqan qandastary turaly adam tózgisiz qaralaular men jalalaular aitylyp jatqanda bir auyz sóz aityp, arasha týse almaghany – meni qatty tang qaldyryp otyr.

Áriyne, men búl jerde eki Preziydentti de kinalaudan mýlde aulaqpyn. Ekeuine de qandastary turaly naqty aqparat jetpegen.

Túnghysh Preziydent Ózining ainalasyndaghy әzәzilderge aldanghanyn tez bilip, Kóshi-qon zanyn tez qalpyna keltirip, qandastary turaly tamasha tarihy sheshimder qabyldap ketkeni turaly ýnemi aityp ta, jazyp ta kelemin.

Al, keshe ghana «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz!» dep, qúshaghyn aiqara ashyp otyrghan Qasym-Jomart Kemelúlyna da anau kermek sózdi aitqyzghan – sol bir jaqtyly aqparat  ekeni dausyz!

Ne ýshin «bir jaqtyly aqparat» dep otyrmyz?!

Taghy qaytalap aitamyn, «Talghar oqighasy» jәne osy oqighanyng «bas keyipkeri» bolghan Qarjaubay Núrymov pen onyng qaryndasy Baqyt Reymova turaly Qasym-Jomart Kemelúlyna mýlde naqty aqparat jetpegeni kórinip túr! Aqordagha baratyn, Preziydent sýiip oqityn «Egemen Qazaqstan» men «Ana Tili» gazeti dýniyeni dýr silkindirgen osy «Talghar oqighasy» men ondaghy eki birdey balasynan airylyp qara jamylghan jandar turaly bir auyz sóz jazbaghan. Taghy qaytalap aitam, on shaqty gazet-jurnaldy uysynda ústap otyrghan mediamagnat Dihan Qamzabekúly birde-bir jurnaliysin jiberip, atalghan qandy oqigha turaly jurnalstik zertteu jýrgizdirmegen. Jurnalisterin jiberip, zardap shegushiler men kuәgerlerden jәne qúqyq qorghaushylar men jergilikti biylik ókilderinen jeke-jeke súhbattar alyp, olardyng tól sózderin gazet arqyly Preziydentke jetkizbegen...

Áriyne, múnday jaghdayda Preziydent tek qúqyq qoghau organdary men jergilikti atqarushy biylikting bir jaqtyly aqparatyna ghana jýginuge mәjbúr bolady. Mýmkin, olar Preziydentke tek óz mýddelerin qorghaytyn derekter beretin shyghar...

Búl turaly aldaghy uaqytta kólemdi maqala jazyp, arnayy toqtalatyn bolamyz.

Qúrmetti Erlan Tynymbayúly!

Taghy qaytalap aitam, Qazaq kóshi Kәrim Mәsimov zamanyndaghy búrynghy taz kepeshin qayta kiydi!

Qasym-Jomart Kemelúlynyng Preziydent bolghannan bastap, býginge deyin bergen tapsyrmalary men núsqaularynyng bireui oryndalghan joq!

Oryndalghandy qoyyp, kerisinshe, marqúm Múhtar Maghauin aitqanday, Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov bastaghan antiy-qazaq sayasat jalghasyp jatyr!

Mysaly:

- «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyndaghy 2023 jylghy 19 sәuirde Senat maqúldaghan 20-baptyng 5) tarmaghy Ýkimet aiqyndaghan segiz oblystan ózge toghyz oblys pen Almaty, Astana, Shymkent – ýsh qalagha óz betimen kóship kelip qonystanghysy keletin etnikalyq qazaqtargha «Qandas» mәrtebesin berilmeytin etip, olardy qonystanatyn ónirin tandau qúqyghynan aiyrdy, sóitip, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aluyn shektedi;

- búryn bes júmys kýni ishinde berilip kelgen «Qandas» mәrtebesin otyz bes kýnde beriletin etip, jana tәrtip engizdi;

- «Ata-Joly» kartasy jobasyn ainalymgha engizgenimen, atalghan kartany alghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary men mindetteri zanmen bekitilmegen bolyp shyqty...

Qúrmetti Erlan Tynymbayúly!

Sizden osy mәselelerdi týgelimen Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng nazaryna úsynuynyzdy, alda bolatyn Ýkimetining keneytilgen otyrysynda Memleket Basshysynyng Ýly kósh turaly jana sheshimder qabyldauyna yqpal etuinizdi súraymyn.

Sonday-aq, Kóshi-qon sayasatymen úzaq jyl ainalysyp kele jatqan belsendi azamat, tәjiriybeli maman retinde tómendegi jobalardy úsynudy jón kórdim.

Birinshi, 2021 jylghy 16 qarashada ótken Últtyq qoghamdyq senim kenesining altynshy otyrysynda Qasym-Jomart Kemelúly: «Úly kósh 1991 jyly bastaldy. Búghan Elbasynyng tapsyrmasymen Qazaq KSR Ministrler Kabiyneti qabyldaghan №711 Qauly resmy týrde jol ashty. Búl qújat 1991 jylghy 18 qarashada qabyldandy. Kóp úzamay Elbasy «Alysta jýrgen aghayyngha aq tilek» atty joldauyn jariyalap, shettegi qandastarymyzdy elge shaqyrdy. Sonyng nәtiyjesinde bir jarym millionnan astam qazaq Otanyna oraldy. Býginde olar egemen elimizdi órkendetuge óz ýlesin qosuda. Solardyng ishinde Auyt Múqiybek jәne taghy basqa qogham qayratkerleri úly kóshting tarihy rólin eskerip, arnayy kýn belgileu qajettigin aityp jýr. Ýkimetke osy tarihy datany atauly kýnder tizbesine qosu mәselesin jan-jaqty qarastyryp, tiyisti úsynys engizudi tapsyramyn;»,-dep, 18 qarashany arnayy kýn belgileu turaly tapsyrma berip, Ýkimet ol tapsyrmany ayaqsyz qaldyrghan bolatyn

Men atalghan datany «Úly kósh kýni» degen atpen atauly kýnderding tizbesine endirudi qaytalay úsynamyn.

Ekinshi, Ýkimet bekitken «Qazaqstan Respublikasy kóshi-qon sayasatynyng 2023 – 2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasynyn» jemqorlyqqa baghyttalyp jasalghany belgili boldy. Eki jyl ótpey jatyp, atalghan tújyrymdama boyynsha qonys audaru baghdarlamasyna bólingen bir milliardtan astam tengening úrlanghany turaly Prokuratura aqparat taratty.

Sondyqtan, búl tújyrymdamanyng kýshin joyyp, keminde 50 jylgha josparlanghan Últtyq joba jasalu kerek.

Sonymen birge, «Shegaralyq ónir túrghyndaryn әleumettik qoldau turaly» arnayy zang qabyldaudy, sol zannyng ayasynda shegaralyq ónirlerde túraqty túratyn azamattar men olardyng otbasy mýshelerine «Shekaralyq ónirde túrady» degen ózgeshe mәrtebe (status) berip, olargha túraqty týrde beriletin qosymsha jenildikter, yaghyny bazalyq koeffiysenti, eng az degende, 10 AEK kólemindegi tólemder qarastyryluy ótinemin.

Sonday-aq, shekarada túratyndardyng zeynetaqy men barlyq jәrdemaqy mólsheri jәne onda qyzmet etetin múghalimder men dәrigerlerdin, әkimshilik pen әskery qyzmetkerlerding enbekaqsy ózge ónirlerdegilermen salystyrghanda eki-ýsh kóp boluy tiyis dep esepteymin.

Onyng syrtynda, shaghyn jәne orta bizneske qosymsha kómek retinde ósimsiz nemese tómen ósimdi nesiye,  qaytarymsyz memlekettik subsidiya berudi mindettegen jón.

Ýshinshi, Atajúrtyna oralghysy keletin qandastar ýshin shet elderdegi elshilikter men konsuldyqtardaghy úzaqqa sozylghan viza kezegin boldyrmau jәne deplomartiyalyq qyzmetkerlerding júmysyn jenildeu maqsatynda  shetelden bir ailyq vizasyz tәrtippen kelgen últy qazaq azamattargha Qazaqstannan ýsh jylgha kóp mәrteli viza beru tәrtibin engizu – býgingi kýnning eng basty problemasy әri talaby bolyp túr!

Tórtinshi, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zanynyng 8-babyndaghy, jogharyda aitylghan, «Qazaqstan Respublikasy Respublika sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne tildik qajetterin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy, olar azamaty bolyp otyrghan memlekettermen jasalghan sharttar negizinde búl azamattardyng mýddelerin qorghaydy.»,-degen normany «Qazaqstan Respublikasynyng diplomatiyalyq qyzmeti turaly» zany men «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna qatarynan engizudi úsynamyn! 

Besinshi, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 3-babynda kóship keluding negizgi bes týri kórsetilgen. Biraq, atalghan zanda bilim alu jәne enbek qyzmetin jýzege asyru maqsatynda kóship kelgisi keletin etnikalyq qazaqtardy Qazaqstagha shaqyru tetigi qarastyrylmaghan. Sol tetikti zandastyrmay bolmaydy.

Altynshy, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyndaghy 2023 jylghy 19 sәuirde Senat maqúldaghan 20-baptyng 5) tarmaghyn alyp tastamasa, atalghan norma Ýkimet aiqyndaghan segiz oblystan ózge toghyz oblys pen Almaty, Astana, Shymkent – ýsh qalagha óz betimen kóship kelip qonystanghysy keletin etnikalyq qazaqtardyng «Qandas» mәrtebesin aluyn, qonystanatyn ónirin tandau qúqyghynan tipti, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aluyn shektep otyr.

Jetinshi, «Qandas» mәrtebesin otyz bes kýnde emes, búrynghyday bes júmys kýni ishinde Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyn beriletin tәrtipti qalpyna keltiru kerek.

Segizinshi, «Ata-Joly» kartasyn alghan etnikalyq qazaqtardyng qúqyqtary men mindetteri zanmen bekitilmese, onda atalghan karta aty bar, zaty joq joba bolyp qaluda...

Qúrmetti Erlan Tynymbayúly!

Eger, shetten keletin qazaqtar shynymen de Reseyding Qazaqstandaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi Aleksey Borodavkin aitqanday, «Orys tilin bilmeytin qazaqstandyqtardyng deni – basqa memleketterden qonys audarghandar, yaghny qandastar ekeni, búl [jaghday] olardyng zamanauy qazaqstandyq qoghamgha tez sinisuine kedergi keltiretini, búl el biyligi ýshin aitarlyqtay problemalar tughyzatyny» ras bolsa,  onda ony da ashyq aityp, alystaghy aghayyndy әurege salmay, Úly kóshti toqtata túrghandarynyz jón! 

Qúrmetti Ereke!

Resey elshisi Aleksey Borodavkinning sózi men onyng siltemesi, mine: 

«Orys tilin bilmeytin qazaqstandyqtardyng deni – basqa memleketterden qonys audarghandar, yaghny qandastar. Búl olardyng zamanauy qazaqstandyq qoghamgha tez sinisuine kedergi keltiredi, búl el biyligi  ýshin aitarlyqtay problemalar tughyzady», - dedi Borodavkiyn.

Auyt Múqiybek

Abai.kz