Býgin Ýkimetting keneytilgen otyrysyna Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev qatysty. Jiynda Ýkimet basshysy Oljas Bektenov, premier-ministrding orynbasary Serik Júmanghariyn, Últtyq bank tóraghasy Timur Sýleymenov t.b. bayandama jasady.

«Býgin biz Ýkimetting keneytilgen otyrysynda óte ózekti mәselelerge toqtalamyz. Sebep – bәrimizge belgili. Qazir dýnie jýzi týbegeyli ózgeriske úshyrap jatyr. Jahandyq ýderister, eng aldymen, elimizding ekonomikalyq ahualyna әserin tiygizetini anyq... Ýkimet pen әkimderding júmysy qanshalyqty tiyimdi ekenin aldymen ekonomikanyng damu kórsetkishteri men azamattardyng túrmys sapasyna qaray baghalaymyz. Osy júmystyng nәtiyjesi byltyr qanday boldy? Negizgi mindetter oryndaldy ma? Býgin osy súraqtargha toqtalamyz jәne jaqyn arada sheshimin tabugha tiyis ózekti mәselelerdi talqylaymyz.

Jappay sifrlandyru dәuiri, yaghny jana tehnologiyalyq kezeng bastaldy. Kýlli әlem mýldem basqa jaghdayda ómir sýredi. Biz soghan mindetti týrde dayyn boluymyz kerek. Jana tehnologiyalyq ahualgha saqaday say túruymyz qajet. Búl – elimizding bәsekege qabiletin arttyryp, túraqty damuyna jol ashatyn asa manyzdy faktor», - dedi Memleket basshysy.

PREZIYDENT ÝKIMET JÚMYSYNA BAGhA BERDI: NÁTIYJELER JAMAN EMES...

Qasym-Jomart Toqaev: «Býgin biz Ýkimetting keneytilgen otyrysynda óte ózekti mәselelerge toqtalamyz. Sebep – bәrimizge belgili. Qazir dýnie jýzi týbegeyli ózgeriske úshyrap jatyr. Jahandyq ýderister, eng aldymen, elimizding ekonomikalyq ahualyna әserin tiygizetini anyq. Jappay sifrlandyru dәuiri, yaghny jana tehnologiyalyq kezeng bastaldy. Kýlli әlem mýldem basqa jaghdayda ómir sýredi. Biz soghan mindetti týrde dayyn boluymyz kerek. Jana tehnologiyalyq ahualgha saqaday say túruymyz qajet. Búl – elimizding bәsekege qabiletin arttyryp, túraqty damuyna jol ashatyn asa manyzdy faktor. Ýkimet pen әkimderding júmysy qanshalyqty tiyimdi ekenin aldymen ekonomikanyng damu kórsetkishteri men azamattardyng túrmys sapasyna qaray baghalaymyz. Osy júmystyng nәtiyjesi byltyr qanday boldy? Negizgi mindetter oryndaldy ma? Býgin osy súraqtargha toqtalamyz jәne jaqyn arada sheshimin tabugha tiyis ózekti mәselelerdi talqylaymyz», - dedi.

Ári qaray: «Byltyr biraz qiyndyq bolghany ras. Ekonomikanyng damuyna kóptegen jaghymsyz faktorlar yqpal etti. Degenmen, biz ahualdy ushyqtyrmay, baqylauda ústay aldyq. Jalpy nәtiyje jaman emes deuge bolady. Ótken jyldy ong kórsetkishtermen ayaqtadyq. Alayda jaybaraqat otyrugha bolmaydy, sheshimin tabuy qajet týitkilder әli de kóp. Múny sarapshylar da, azamattar da jaqsy biledi», - dedi Preziydent.

PREZIYDENT ÚLTTYQ QOR TURALY:

Preziydent elimizding ekonomikasyn әrtaraptandyru mindeti tiyisti dengeyde oryndalmaghanyn aitty: «Ekonomikamyz Últtyq qordyng qarjysyna asa tәueldi bolyp túr. Biraq, osy jerde atap ótuimiz kerek, Últtyq qor — búl memlekettik ekonomikanyng ajyramas bóligi. Biznesting investisiyalyq belsendigi әli de bolsa tómen dengeyde. Búl olqylyqtardy biyldan qaldyrmay dereu joy qajet. Ýkimet naqty sharalar qabyldauy tiyis», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

ÚLTTYQ BANK QYZMETI TURALY:

«Halyqty eng aldymen últtyq valuta baghamynyng qúbylmalylyghy alandatady. Sarapshylar AQSh dollarynyng nyghangy men valutanyng túraqtylyghyn qamtamasyz etu esebinen tenge baghamyna qysym jasaudy kýtude, jalpy inflyasiyany tejeu ​​asa manyzdy júmys. Olay bolmasa, qazir negizgi júmysty Ýkimetpen tyghyz baylanysta jasau kerek. «Biz tәuelsiz», degen búrynghy kózqarastar endi júmys istemeydi, óitkeni jaghday әdetten tys», - dedi Toqaev.

«SAMÚRYQ-QAZYNA» TURALY:

«Samúryq-Qazyna» qorynyng aldynda túrghan eng manyzdy mindet – qordy reformalau. Búl baghyttaghy júmys oidaghyday jýrip jatyr dep aitu qiyn. Áriyne, nәtiyje bar, biraq әli de atqarylatyn júmystar kóp. Qordyng qyzmeti aqpan aiynda arnayy talqylanady», -dedi Preziydent.

TOQAEVTYNG TÝIINI: ÝKIMETKE JÝKTELGEN MINDETTER QANDAY

BIRINShI. Ekonomikany әrtaraptandyru.

- Taghy bir asa manyzdy mәsele – ekonomikagha investisiya tartu.

- Investorlardyng mәselesin shúghyl sheshu ýshin Investisiya shtaby qúryldy. Sonyng arqasynda burokratiyalyq kedergiler men qúqyqtyq qarama-qayshylyqtar joyylyp, keybir jobalardy tezirek jýzege asyrugha jol ashyldy.

- Investisiyalyq jobalardy әzirleu barysynda vedomstvoaralyq ýilestiruge әli de kóp uaqyt ketedi. Ýkimet basy artyq burokratiyadan arylyp, jedel júmys isteui kerek.

- Ýkimet investisiya salasyndaghy júmysty kýsheytui qajet. Basqa jol joq. Áytpese, investisiya naryghyndaghy bәsekelestik qyzyp túrghan kezende zaman aghymynan kesh qalamyz.

- Ýkimet investordy izdeuge, qoldaugha jәne qorghaugha qatysty júmystyng bәrin jýieli jýrgizetin birtútas ekojýie qúruy qajet.

- Qazirgi jana geosayasy jәne ekonomikalyq jaghdayda industriyagha bolsyn, auyl sharuashylyghyna bolsyn, jalpy el ekonomikasyna jeke investisiya tartu – Ýkimetting basty mindeti. Búl strategiya elimizding úzaq merzimge arnalghan últtyq mýddesine say keledi.

«Álem Qazaqstangha zor senim artady, bizdi «orta derjava» retinde tanidy. Alayda búl joghary mәrtebe tek syrtqy sayasattaghy naqty nәtiyjelermen ghana emes, ekonomika, investisiya, ghylym jәne tehnologiya salalaryndaghy jetistiktermen de bekitiluge tiyis», - degen Preziydent:

- Kelesi kezek kýttirmeytin mәsele. Turizm ekonomikanyng ósuine janasha serpin beretin sala boluy qajet. Búl baghytta biz artta qalyp baramyz, júmys mardymsyz jýrip jatyr.

- Ýkimet pen jergilikti mekeme ókilderi iskerlik ahualdy jaqsartu ýshin neghúrlym batyl sharalar qabyldaugha tiyis. Men ekonomikagha investisiya tartu mәselesin bekerden-beker basty oryngha qoyyp otyrghan joqpyn. Múnyng da strategiyalyq manyzy zor. Ekonomikamyzdyng bolashaghy men elimizding әlem kartasyndaghy orny, eng aldymen, osyghan baylanysty.

EKINShI. Infraqúrylymdy damytu isin jana dengeyge kóteru kerek!

- Ýkimetting jәne jergilikti atqarushy organdardyng kýsh-jigerimen biz energetikalyq jәne kommunaldyq saladaghy auyr daghdarysty enserdik. Endi Ýkimet múnday jaghdaygha jol bermeuge tiyis.

- Biz qoghamda resurstardy ýnemdep paydalanu mәdeniyetin qalyptastyru manyzdy ekenin talay jyldan beri aityp kelemiz. Biraq azamattargha ýndeu tastau jetkiliksiz. Búdan bólek, resurstardy tútynudyng әleumettik normalaryn engizu qajet.

- Kórshi Qytay elinde әlemdik dengeydegi ozyq tehnologiyalar bar, olar tәjiriybesin bólisuge dayyn. Biraq bizding jaq – qúlyqsyz, onyng ýstine batyl sheshimder joq. Ýkimetke osy sharuamen belsendi ainalysyp, 1 mausymgha qaray júmys barysy turaly esep berudi tapsyramyn.

- Taghy bir mәsele – memleket tarapynan beriletin әleumettik kómekting naqty iyesine jetui. Kómek shyn múqtaj adamdargha beriluge tiyis ekeni qanshama ret aityldy. Qazaqstan – shyn mәninde әleumettik memleket. Biraq búl – azamattarymyzdyn, әsirese, óskeleng úrpaqtyng enbek etuge yntasyn azaytyp, olardy masyldyqqa ýiretu degen sóz emes.

- Tranzit – jýk tasymalyna qatysty halyqaralyq bәsekedegi bizding orasan zor artyqshylyghymyz. Múny tolyqtay әri tiyimdi paydalanuymyz kerek.

- Qazaqstan arqyly ótetin temir jol dәlizin damytu júmysyn tezdetu qajet. Búl joba Transkaspiy baghdarynyng negizgi bóligi bolmaq.

- Jahandyq elektrondy sauda-sattyq kólemining artuy biz ýshin jana mýmkindikterge jol ashady. Sondyqtan el ekonomikasyn damytugha zor yqpal etetin osy ýrdisti tolyq paydalanu kerek.

- Qazaqstangha ozyq logistika jýiesi qajet. Qazirgi halyqaralyq naryqtyng erekshelikterin eskersek, búl strategiyalyq sipatqa ie mindet sanalady.

- Zamanauy tehnologiyalardy engizbeyinshe, logistikany tabysty damytu mýmkin emes. Sondyqtan qoymalardy avtomattandyru, marshruttardy sifrlandyru, kólik aghynyn basqaru isinde jasandy intellektini qoldanu Ýkimet júmysynyng basym baghyttary bolugha tiyis.

- Shúghyl atqaratyn sharuanyng biri – elimizding aumaghynda halyqaralyq әue habyn qúru. Iri әuejaylarymyzdy bәsekege qabiletti halyqaralyq habqa ainaldyru ýshin tez arada batyl sheshimder qabyldau qajet.

ÝShINShI. Sifrlyq tehnologiyany jan-jaqty engizu qajet!

- Qazaqstan sifrlandyru isinde, әsirese, memlekettik qyzmet kórsetu salasyn sifrlandyru jolynda edәuir jetistikke jetti.

- Tolyqqandy sifrlyq ekojýie jasau ýshin onyng irgesi berik bolugha tiyis, yaghni, sapaly mәlimetter men ony qorghaytyn senimdi jýie qajet.

- Jasandy intellekt tehnologiyasyn qarqyndy damytu kerek.

- Adam kapitalyn damytudy jәne joghary oqu oryndaryn bilim beruden ghylymiy-zertteu tәsilderine kóshirudi kózdeytin «AI-Sana» jasandy intellektini oqytu baghdarlamasynyng manyzy artyp keledi. Ýkimet sifrlandyru men jasandy intellektini qoldanudyng birtútas jýiesin qúrugha tiyis.

- Ýkimetke memlekettik organdar men últtyq kompaniyalargha jasandy intellekt tehnologiyasyn engizu júmysyn qolgha aludy tapsyramyn.

- Jappay sifrlandyru memleketting azamattarmen jәne biznes ókilderimen qarym-qatynasyn aitarlyqtay jenildetedi. Sonday-aq burokratiyany jәne sybaylas jemqorlyq qaterlerin azaytady.

- Qoghamdyq pikirge teris yqpal etu, biylikting bedelin týsiru jәne el ishinde alauyzdyq tudyru ýshin jalghan mәlimet taratyp, aqparattyq shabuyl jasau beleng aluda. Múnday әreketter azamattardyng qauipsizdigine jәne eldegi túraqtylyqqa ýlken qater tóndiredi. Sondyqtan internet-platformalarda arandatushylyq sipattaghy aqparat taratqany ýshin jauapkershilikke tartudy zanmen bekitu mәselesin oilastyru kerek. Biraq kiyberqauipsizdikti kýsheytu sharalary sifrlandyru ýderisine tosqauyl bolmaugha tiyis.

- Qoghamda memleketting azamattardy kiyberalayaqtardan qorghau ýshin qabyldap jatqan sharalary nәtiyjesiz degen qasang pikir qalyptasyp keledi. Sondyqtan Ýkimet qúqyq qorghau organdarymen jәne qarjy salasyn retteushilermen birge azamattardyng jeke derekterin qorghaudy meylinshe qamtamasyz etui kerek.

TÓRTINShI. Energetikany damytu jәne yadrolyq klaster qúru!

- Elimiz ózin ózi elektr energiyasymen tolyq qamtamasyz etip, 15-20 payyz shamasynda rezerv qalyptastyrugha tiyis. Búl – Ýkimetting aldynda túrghan mindet. Sondyqtan aldaghy eki jylda keminde 3 gigavattyq jana quat kózderin iske qosu qajet. Búl – aldynghy jyldardyng kórsetkishinen 2,5 esedey artyq meje.

- Bizding kómirtegi beytaraptyghyna qol jetkizu turaly strategiyalyq baghdarymyz ózgermeydi. Alayda ony jýzege asyrugha barynsha bayyppen, salmaqty týrde qaraghan jón.

- Energiya tapshylyghy artyp keledi. Sondyqtan alghashqy Atom elektr stansasynyng qúrylysyn tezdetu qajet. Jalpy elimizde yadrolyq klaster qúru isin qolgha alu kerek. Búl elimizding bolashaqta oidaghyday damuyna qatysty asa manyzdy mindet.

- Ýkimetke «Samúryq-Qazyna» qorymen birlesip, atom salasyn damytudyng úzaq merzimge arnalghan josparyn әzirleudi tapsyrdym.

- Ýkimet pen Parlament ekinshi yadrolyq stansany qay aimaqta salu qajet ekeni jóninde maghan úsynys berui kerek. Biraq atap ótkim keledi: elimizge yadrolyq quat kerek, onsyz Qazaqstan keleshekte oidaghyday damy almaydy.

- Quat degenimiz – býkil ekonomikanyng damuy degen sóz. Ekinshiden, quat jetkilikti bolsa, barlyq aimaqtar gýldenip, órkendey týsedi, halyqtyng túrmysy jaqsarady. Búl – aidan anyq.

BESINShI. Agroónerkәsip keshenining әleuetin arttyru qajet!

- Byltyr ekonomikanyng basqa salalaryna qaraghanda auyl sharuashylyghy damu qarqyny boyynsha algha shyqty.

- Arzan nesiyeni malshylargha jәne auyl sharuashylyghy ónimin óndeushilerge bergen jón. Tiyimdiligi tómen subsidiyalau tәsilinen jenildikpen nesie beru tәsiline kóshu qajet.

- Kóbirek tabys әkeletin dәndi-daqylgha kóshudi jalghastyru qajet. Sonday-aq shiykizatty saqtau jәne ony tereng óndeu mýmkindikterin arttyru manyzdy. Ónimdi shetelge shygharugha qoldau kórsetu kerek.

- Maldyng júqpaly aurularyna qatysty ahualdy, sonyng ishinde ekpe egu mәselesin erekshe baqylauda ústaghan jón. Mal sharuashylyghynyng eksporttyq әleueti osyghan baylanysty.

- Auyldyq aimaqtardy jan-jaqty damytugha arnalghan memlekettik qoldau sharalarynyng bәrin bir baghdarlamagha biriktiru dúrys sheshim bolmaq, yaghny «Auyl amanaty», «Auyl – el besigi» jәne taghy basqa baghdarlamalar.

- Ýkimet pen әkimderden jana, jýieli әri tyng tәsilder kýtemin. ...Auyldaghy aghayynnyng túrmys sapasyna yqpal etetin barlyq mәselege basa mәn beru qajet.

- Auyl halqy qarjylyq jәne memlekettik qyzmetterden qol ýzip qalmauy kerek. Qazir búl mindet, negizinen, «Qazposhta» arqyly oryndalyp jatyr.

- Ýkimetke әkimdiktermen birlesip, poshta bólimshelerining shalghay eldi mekenderde ýzdiksiz júmys isteuin qamtamasyz etudi tapsyramyn.

ALTYNShY. Salyq-budjet sayasatyn reformalau kerek!

- Jana óndiris oryndaryn ashu, infraqúrylymdy damytu jәne ýderisterdi sifrlandyru ýshin investor qarjysyn tartu qajet ekeni týsinikti. Bir jaghynan memleket te ekonomikagha salynatyn investisiya kólemin úlghayta beredi. Sondyqtan Ýkimet barlyq qarjyny basty basymdyqtargha say bólui kerek. Búl – Ýkimet pen әkimder búljytpay oryndaugha tiyis negizgi budjet qaghidatynyng biri.

- Ýkimet úsynghan sharalar budjetti Últtyq qordan qosymsha qarjy almay-aq tolyqtyrugha mýmkindik beredi. Biraq naqty eseptep, janama faktorlardyng bәrin eskeru kerek. Sol sebepti jana Budjet jәne Salyq kodeksterin tynghylyqty әzirlep, qysqa merzimde qabyldau mindeti túr.

- Memleket qarjysyn barlyq dengeydegi budjetke rasionaldy әri әdil bóluding manyzy zor. Tipti auyldyq okrugterge deyin qamtylugha tiyis.

- Áytse de barsha aimaqtyng mәseleleri men qajettilikteri Ýkimetting jiti nazarynda boluy kerek. Ónirlerding damu qarqyny bәsendeuine jәne әleumettik-ekonomikalyq jaghdaydyng nasharlauyna mýldem jol beruge bolmaydy.

JETINShI. Manyzdy jobalardy qarjy kózderimen qamtamasyz etu kerek!

- Ekinshi dengeydegi bankterding resurstaryn ýkimettik baghdarlamalargha, atap aitqanda, iri infraqúrylymdyq jobalardyng qúrylysy men janghyrtu júmysyna tartugha bolady jәne tartu kerek.

- Memleket bóletin qarajatty kezen-kezenimen nesie mólsherlemesin subsidiyalaugha qaray baghyttau kerek. Búl qarjylandyru kólemin birneshe ese úlghaytyp, bankterding aqshasyn ekonomikalyq ainalymgha qosugha mýmkindik beredi.

- Bir nәrseni atap ótkim keledi: bankter Ýkimettin, sonyng ishinde halyqtyng jauy emes. Biraq dialog negizindegi әdil seriktestik ornaugha tiyis. Kezinde sizderge kómektestik, endi sizderding kezekteriniz keldi.

- Ýkimet salalyq damu instituttarymen birlesip, kepildik qoryn qúru mәselesin pysyqtauy kerek. Bankterdin, korporasiyalardyn, ortalyq jәne jergilikti biylik organdarynyng jyl sayynghy jarnasy esebinen qarjylandyrylatyn múnday qorlar birqatar elde óz tiyimdiligin kórsetti. Sonday-aq ekonomikalyq qaytarymy joghary strategiyalyq jobalardy jýzege asyrghan kezde Birynghay zeynetaqy jinaqtaushy qorynan naryq sharttaryna say «úzaq merzimge beriletin» qarjyny anaghúrlym belsendi tartugha bolady.

SEGIZINShI. Áleumettik qoldau isin rettep, densaulyq saqtau, bilim beru jәne ghylym salasyn odan әri damytu qajet!

- Mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesin reformalaudy jalghastyru kerek. Sonymen qatar birqatar zannamalyq shara qabyldau qajet.

- Ýkimet pen әkimder alghashqy kómek kórsetu nysandarynyng barlyghyn jyl sonyna deyin týgel iske qosuy kerek. Al kópbeyindi ortalyq audandyq auruhanalardy janghyrtu júmystaryn kelesi jyldyng sonyna deyin ayaqtaudy tapsyramyn.

- «Mektepke deyingi jәne orta bilim beru salasynda әdil bәseke boluy qajet. Budjet qarjysyn ýnemdep, qarajattyng ashyq júmsaluyn qamtamasyz etu manyzdy. Búghan jol ashatyn tәsilderdi engizu júmystaryn jalghastyru kerek.

- Osy orayda mektepke deyingi mekemelerdi vaucherlik tәsilmen qarjylandyratyn pilottyq jobany atap ótken jón. Memlekettik tapsyrys belgili bir bilim beru mekemesine baylanbaytyn boldy. Sonyng nәtiyjesinde, ata-analar balabaqshany ózderi tandaugha mýmkindik aldy. Endi búl tәjiriybeni orta bilim beru salasyna engizuge bolady. Túrghylyqty jerine qaramastan, әrbir balanyng bilim aluyna qolayly jaghday jasau – memleketting mindeti.

- Biyl «Jayly mektep» últtyq jobasy ayaqtalady. Barlyq aimaqta zaman talabyna say tirek mektepter jelisi qúrylyp jatyr. Mening tapsyrmammen ýsh jyl ishinde taghy 1300 mektep janghyrtudan ótedi. Búdan bólek, Ýkimet zamanauy mektepter salugha qolayly jaghday jasap, orta bilim beru salasyna jeke investisiya tartuy qajet.

ENBEK ADAMYNYNG BEDELIN ARTTYRU MANYZDY!

«Biyl – Júmysshy mamandyqtar jyly. Osyghan oray, manyzdy is-sharalar men jobalar jýzege asyrylmaq. Enbek adamynyng abyroy-bedelin arttyru ýshin naqty júmys jýrgiziledi. Tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru jýiesin týbegeyli janghyrtu isin bastau kerek. Jauapty mekemening bәri jәne eng bastysy, jeke sektor búl iske belsene aralasugha tiyis. Biznes búl salagha kóbirek kelui ýshin tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beretin úiymdargha arnalghan memlekettik tapsyrys kólemi artady. Onyng mólsheri de birkelki bolady. Búghan biyl budjetten qosymsha 22 milliard tenge bólinedi. Búl rette әkimderge zor jauapkershilik jýkteledi. Olar kәsipkerlermen birlesip, aimaqqa qajetti mamandyqtar tizimin anyqtauy kerek. Sonday-aq súranysqa ie kadrlar dayarlau ýshin kolledjderge baghyt-baghdar berui qajet», - dedi Toqaev.

ALDYMYZDA AUQYMDY MINDETTER TÚR!

«Men býgin Ýkimet júmysynyng basty baghyttaryn aiqyndap berdim. Búl – iri infraqúrylym jobalary, sifrlandyru jәne jasandy intellekt, yadrolyq energetikany damytu, agroónerkәsip keshenin nyghaytu jәne investisiya tartu mәseleleri. Ekonomikamyz damyp jatyr. Biraq onyng qarqyny oidaghyday emes. Aldymyzda auqymdy mindetter túr. Ony aldaghy bes jylda oryndauymyz kerek. Bizge, eng aldymen, bilikti jәne el mýddesin oilaytyn otanshyl kadrlar kerek. Dәl osynday mamandardy tauyp, olardy basshylyq lauazymdargha taghayyndaymyz. Býgin biz elimizding 2024 jylghy damu nәtiyjesin qaradyq. Qordalanghan mәselelerdi talqylap, aldaghy mindetterdi aiqyndadyq. Basty maqsat – azamattardyng әl-auqatyn arttyru. Aldaghy jospardyng bәrin sapaly oryndau qajet. Sóz sonynda taghy da atap ótkim keledi: bizge naqty nәtiyje kerek. Nәtiyje bolsa ghana damu bolady», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Abai.kz