Tereng tamyrly mәdeny ómirimizde әnshiler men kýishiler, jyrshy termeshiler, shashasyna shang júqpaghan nebir aqyndar ótkeni belgili. Sol halyq ónerpazdary ishinen bir de biregeyi retinde Ámire Qashaubayúlynyng esimi erekshe atalady.

Qazaqta óleng atasy – Abay, kýy atasy – Qúrmanghazy dese, әn atasy – Ámire dep kesip aitugha bolady. Ásili adam balasynyng әreketine ýlken bagha berushi qasiyetti úghymdy – halyq dep ataydy. Halyq – qalyp aitpaytyn, jaghympazdanudy bilmeytin úly sipat. «Qazaq óneri» degen әr azamattyng ishinde Ámirege degen erekshe sezim bar. Qashaubaydyng Ámiresine «Án atasy» degen ataqty bergenine qaraghanda ol bir tylsym darynnyng iyesi ispettes. IYә, Ámire Qashaubayúly – qazaq muzyka mәdeniyetining tarihynda airyqsha oryn alatyn túlgha. Ol ózining qaytalanbas oryndaushylyq sheberligimen qazaq әn ónerin jana dengeyge kóterip, últtyq muzykanyng jauharlaryn dýniyejýzilik arenagha alyp shyqty. Ámire – halyq әnderin oryndaushy ghana emes, qazaq halqynyng ruhany múrasyn saqtaushy, últ mәdeniyetining jarqyn ókili retinde tanymal túlgha. Onyng shygharmashylyghy últtyq ónerding tereng tamyryn ashyp, qazaq mәdeniyetindegi estetikalyq úghymdardy bayyta týsti.

Án atasy – Ámire 1888 jyly Degeleng bolysyna qarasty Matay adyrynda dýniyege kelgen. Ámirening tughan eli taraqty. Teginde Matay adyryndaghy Aqbúlaq kensharynyng barlyq jeri – qystaqtary men jaylauy bolghan keng atyrap baghzy uaqytta tórt starshyn el bolyp (tu bastapqyda búl atyrap Taraqty bolysy atanghan) qaulap ósken Taraqty ruyna qútty qonys bolghan. Taraqty ruynyng tarihy, Kishi ordadaghy jeti ru siyaqty, Orta ordadaghy Uaq-Kerey birlestigine de Tәuke han ýsh rudy toptastyrghan, óitkeni búl rular Orta ordada barlyq rulardan әlsiz bolsa da, olar bәrinen de bay, dәuletti bolghan. Ol birlestikti kúraghan rular: Uaq, Kerey, Taraqty. Búl ýsh rudyng biyleushisi — Ábilqayyr hannyng úly Erәli (Eraly) súltan, ol kezinde amanatqa alynghan; jogharyda atalghan әlgi rulyq birlestikke Tólengit dep atalyp, bir ru óz erkimen qosylghan, al tólengit degenimiz — «han sarayynyng qyzmetshileri».

Qazaqtyng dәstýrli әnshilik ónerining kóshbasshysy – Ámire jayly kim jazsa da, qashan jәne qansha jazsa da azdyq etpeydi. Áli de zertteledi, әli de jazylady. Áueli onyng ómir joly men әnshilik órleu kezenin ýshke bólelik. Áuelgisi, ol dýniyege kelgen 1888 jyldan – 1917 jylghy Qazan tónkerisine deyingi aralyq. Ekinshi, 1917-1925 jyldar aralyghyndaghy Semey qalasyndaghy ónerge qalyptasu kezenderi. Ýshinshisi – 1925 jyldan Ámirening dýniyeden ótken 1934 jyldar aralyghyndaghy ómir kezenderi, soqpaq joly. Osy atalghan ýsh kezendegi bar ómirinde onyng boyynda ainymas eki qasiyeti saqtalghan eken. Alghashqysy – boyyna bitken әnshilik ónerining kýnnen-kýnge, jyldan-jylgha órleu ýstinde qalyqtap úshuy. Toqtausyz shyrqau biyikke kóterilgeni. Ekinshisi – onyng minezining meylinshe qarapayymdylyghy. Oghan «Ámire qay әndi aitsa da, ózinshe kestelep, qoshqar mýiiz salyp, ýki marjan taghyp alady. Osy baghyty dúrys, jaqsy baghyt deymiz», – dep jazghan Múhtar Áuezovtyng pikiri, nemese «Ónge óner bilimnen osynshama maqúrym bop tughan Ámirege tabighattyng tamasha biyik, tamasha taza, tamasha órnekti ólsheusiz bere saluy - adam qayran qalarlyq kórinis», – degen Sәbit Múqanovtyng jazghany dәlel emespe?!

Jә, oqyrman әngime sol dýldýl, sol búlbúl – Ámirening ziraty haqynda bolmaq. Ámirening Parijden keyingi soqpaq joly jóninde osynyng aldy az-kem toqtalghan bolatynmyn. Sol kezde Ámirening jyndy sugha jaqyndyghy siyaqty jalghan aiyptardyng kóbeygenin jazghanbyz. Ámire 6 jasta, boz bala shaghynda auyl-aymaghyn, 12 jasta Semey qalasy júrtshylyghyn tandandyryp, orda búzar 30 jasynda «Es aimaq» qoghamynda oryndaushylyq, akterlik óner jolyn bastap, 37 jasynda Orynbor men Qyzylordada, Mәskeu men Parijde әn salyp, qyryqtyng tizginine jetpey Germaniya júrtshylyghyn tandandyrdy. Sәbit Múqanov Ámire jayly, «erteden shapsa – keshke ozghan, yldidan shapsa – tóske ozghan degendey, erteden qara keshke deyin ýzdiksiz әn shyrqasa da ainymay, әrbir әni әndi jana ghana bastaghanday mýltiksiz estiledi», – dep jazghany da Ánshining әnshiligine degen qasiyettiligin tanytatyn pikirdi úshtay týsedi. Sol aitylghanday Ámirening dauysy ómirining sonyna deyin kýmistey tazalyghymen, múqalmas kýshtiligimen tyndaushysyn tandandyryp ótti. Toq eterin aitqanda, Ámire 46 jasynda búl dýniyeden júldyzday aghyp ótti. Bir qynjyltatyny jer ýstindegi Ámireni әbigerge salghan top mýsheleri, keyin jer astyndaghy ystyq ýiinde de tynyshtyq bermegeni.

Ámirening ziratyn túrghyzu barysy sóz bolghanda, әnshi Kenjegýl Syzdyqqyzynyng enbegine qayran qalamyz. Búl turaly Jarqyn Shәkәrim: «Kenjegýl el aralap jýrip mening esimimdi kóbirek estip, qúnttaiy̆dy eken. Kýnderding bir kýni teledidargha mening júmys bólmeme keldi, jezdemiz Dmitriĭ ekeui.

– Jarqyn sen be?

– Men!

– Olaĭ bolsa mә, - dep edәuir qompighan dorbany mening aldyma ysyra tastady.

– Bú ne apaiy̆?

– Aqsha. Ámirege qúlpytas ornatamyz.

Osynyng bәrine de kinәlising degendeiy̆, ýni qatqyl estildi. – Jambasy jerge tiygenine, mine, jarty ghasyrdan asty.

Basynda belgi joq ne zirat ol. Davaĭ kettik. Kórset, Ámire jerlengen jerdi. Mәrmәr tastan qúlpytas ornatamyz, – dep meni aldyna salyp, dorbasyn Dmitriiy̆ge ústatyp, Tashkent kóshesindegi Ámire jerlengen jerge aparyp, ózi qúran baghyshtady. Osydan jiyrma jyl búryn kóz kórgenderding qolymen qúlpytas qoĭylsa eken dep jogharygha jazghan hatymyzdan eshbir nәtiyje shyqpaghan. Odan búryn da belgisiz jatqan ghoiy̆. Kenjegýlding janyn jegideĭ jegeni – úly әnshining qabiri basynda әli kýnge deiy̆in belgining qoĭylmauy, “myna jerde jerlengen adam Ámire Qashaubaiy̆úly” degen sózding joqtyghy edi. Jaz boĭy el aralap konsert qoĭyp jýrip, tapqan-tayanghan 60 myng rublin Ámire qabirining basyna qúlpytas qonggha arnapty. (Ol kezde 60 myng rubli ýĭ túrghyzugha jeterlik mol aqsha sanalatyn).

Álgi qompighan dorbadaghy sol aqsha. Sonymen Kenjegýl zirat qarauylshylarynan rúqsat alyp, menin: “Mine tap osy jerde Ámire atamyz jerlengen”, – dep kórsetken jerdi qorshaugha alyp, Úly әnshining jambasy jerge tiygen 58 jyldan song qúlpytas túrghyzugha kiristi. Júmys istemeĭ jýrgenimiz joq. Istep-aq jatyrmyz.

Kenjegýl jaldaghan tas qashaushygha Ámirening bet әlpetin týsindirip, fotosuretin berdim. Ol ózinshe júmysqa kiristi. Dmitriĭ kóbinese Kenjegýlden sәl keiy̆inirek, bastyq tәrizdi qarap túrady. Kenesshi men emes sol tәrizdi. Áiy̆teuir artyq ketpeiy̆, Kenjegýlding sonynda búqpantaiy̆lap jýremiz.

Kenjegýlding júmys isteu tәsilinde eki qasiyet bar eken. Birinshisi – jalyqpaiy̆tyny. Ekinshisi – sózin ótkize alatyny. Tanghy besten týn ortasyna deiy̆ingi aralyq – Kenjegýlding kýndelikti júmys uaqyty. Kýlip barady. Kýlip qaiy̆tady. Riza bolmasa aiy̆ghaiy̆gha basady. Kenjegýlding aiy̆ghaĭy oryssha. Konkretno. Sonyng arasynda tiginen qoyatyny bar, jatqyzatyny bar, granit tastar da týsirildi. Qabirding basy tegistelip, aiy̆nala sementpen bekitildi. Bәri jaqsy kóringenmen, tityqqa tiygenderi de bolmaĭ qalghan joq. Qabir basyndaghy jaldanghan tórt orys júmysshy naghyz kókjalqaudyng ózi bolyp shyqty. Ishkilikke jaqyn adamdar. Jalqaulyqqa basatynyn bilip, Kenjegýl olardyng “dәm-túzyn” sómkege sap, kýndelikti әkeledi. “Talas”, “Solnsedar”, “Kagor” degen qyzyl shólmektilerindi tamaqtan ótkizip alghan song shyp-shyp terlep, qara kýshke basady-aq sabazdar. «–Zirat basynda bú qalaĭ ózi?» – desem,

“Búlar zirat talghamaiy̆dy ghoiy̆, óz kýnәlәri ózinde”, – deiy̆di Kenjegýl. Boiy̆larynan sharaptyng kýshi kete bastap, taghy da kerek qylghan raĭ bildirse, Kenjegýl qolyna shybyq alyp shylpyldatady. – Áiy̆dә, júmysqa kirisinder, әiy̆tpese myna shybyqpen sabap tastaiy̆myn, - deiy̆di.

Orysshalap nebir qorqynyshty sózder aiy̆ta ma, әlde qorqa ma, “myna aduyndy әiy̆elge jaldanghan ne sorymyz” edi degendeiy̆, analar Kenjegýlding qaHarly bolmysynan shyj-byj bezek qaghady. Múndaiy̆da Kenjegýl órshelene týsip, júmysty zorlatyp istetkizedi. Ózi de jigerlendiru ýshin etek-jendi týrip tastap, er adamsha qolyna kýrek ústap kirisedi.

Osylaiy̆sha aragha aĭ salyp Kenjegýl men Dmitriĭ jezdemiz Ámire qabirining basyna qúlpytas ornatumen kýnderin ótkizdi. Ámirening bet jýzi qashalghan tas tikesinen túrghyzyldy. Jazuy bar tas kóldeneng jatqyzyldy. Aiy̆nala әdemilenip qorshaldy. Ámire ziraty – halqynyng alghash ret Ámirening aruaq ruhyna qúran baghyshtauyna, ashylugha daĭyn túrdy. Ámire atamyz 1934 jyldyng 6 qarasha kýni qaiy̆tys bolghan ghoiy̆. Endi, mine, zirattyng ashyluy 1992 jyldyng 6 qarashasyna belgilengen edi. Qúlpytasty ashugha dәl bir apta qalghan. Tosyn jaghdaĭ boldy.

“Zirat basyna shúghyl jet, ne bolghanyn ózing kóresin”, - dep Dmitriĭ telefon soqty júmysqa. Tosyn telefon, júmbaq sóz, ne boldygha basyp alyp-úshyp jettim. Ámire qabirining basyna taqaĭ bere Kenjegýl maghan búrylyp: « – Mine, qara ne boldy», - dedi. Kóz aldyma kәduilgi minamen jaryp, tankimen taptaghandaĭ kórinis keldi. Júrtshylyqtyng kóremiz dep ashylugha daĭyn túrghan Ámire ziraty jermen-jeksen etip qiratylghan. Alatyn óshi bardaiy̆-aq birneshe adam “kubaldamen” taiy̆paghan tәrizdi. Dәu-dәu granit tastardyng ózi ýgitilip qalghan. Anadaĭ jerge úshyp týsken Ámirening jarty beti qalghan tas qiyrshyq jaryqshaghyn Kenjegýl keudesine qysyp alypty. – Eskertkish bolady, saqtaiy̆myn ýiy̆de, - deiy̆di. Úrlanyp keletin qara týn jamylghysy bolsa eken- au, óli adamnyng qabirine shabuyl әreketi tal týs әletinde bolghangha úqsaiy̆dy. Álgi júmysshylar da an-tan. Enbekteri esh ketken song jylarman kýiy̆ge týsipti. «Bir saghatqa ghana ketip qala qoĭyp edik», – deiy̆di orys tilinde. Qiratqandardy arghy atasynan sileiy̆te sóiy̆leiy̆di. Betimiz býlkildep, ernimiz kýbirlep, sóiy̆leuge sóz tappaiy̆, basymyz tasqa soghylghandaĭ Dmitriĭ ekeuimiz túrmyz. Kenjegýldin: "Idioty, kto pobediyt, kto pobejdaet, posmotrim eshe”, - degen sózi esimde qalypty. Osyny aiy̆tty da jerge tizerleiy̆, Ámire qabirining topyraghyn sipaiy̆: “Aruaghynnan aiy̆nalaĭyn, qaiy̆ran Ámire. Kómilgenine 58 jyl bolsa da, ýsting taqyr jer. Basyna belgi qoĭyp, kósegendi kógerteiy̆ik degen em. Onymyzdy bireu ersi kórdi. Kesh, ata, kesh. Sening esh kinәng joq, kesh,” -dep tebirengen sózin jalghaĭ týsti. – Jýregim soghyp túrghanda, denim sauda basyna belgi qoiy̆maĭ tynbaiy̆myn, janyng jәnnatta bolghyr, qaiy̆ran ata, jatqan jerindi kýmbezdep, halqyng qúran baghyshtaiy̆tyndaĭ etermin, – dedi de erni kýbirlep, qúran baghyshtady.

-Eĭ Alla, bәle jaladan, shaiy̆tannyng әreketinen saqtaĭ gór, - degen sózi qúlaghyma shalyndy. Osyny aiy̆tty da Kenjegýl ornynan túryp, boĭyna bir kýsh bitkendeiy̆: “Áĭ Dmitriiy̆, melshiymeĭ ana mәshiynene ot aldyr”, – kettik dedi, júlyp alghandaĭ keiy̆ippen. Dmitriiy̆den qalmaĭ men de jarmasa kirdim. Joldan júmysqa qaldym. Olar mәshiynelerining basyn qalalyq әkimshilikke әkep tiredi. Jandarynda túrmaghan son, qúlaq estimegen son, әkimshilik ghimaraty ishinde Kenjegýlding kimge ne degenin bilmeiy̆min. Ol kezdegi qala әkimi kim ekeni de esimde joq. Anyq este qalghany Ámire ziratynyng qiratylghany turaly “Koshunstvo na kladbiyshe” degen maqalany oqyghanym (gazeta “Vechernyaya Alma-ata”, 29 oktyabrya, 1992 god, 227) jәne Kenjegýlding óz eskiyzi boĭynsha dәl sol qalpynda aiy̆na qatesiz qaiy̆tadan bes kýn ishinde jasalyp shyqqany. Basy-qasynda Kekjegýlding ózi jýrdi.

1992 jyldyng 6 qarashasy kýni Almaty júrtshylyghy Ámire ziraty basyna shaqyrylyp, túnghysh ret kópshilik qúran baghyshtap, Alladan medet tiledi.

Osylaiy̆sha Dmitriĭ men Kenjegýl Ámire atamyzdyng jerlengen qabirine qúlpytas qoiy̆dy. Endigi baghytymyz Kerekudegi Maiy̆ra Uәliqyzyna baghyshtasaq dep jýrushi edi. Biraq túrlausyz dýnie qoiy̆syn ba, aldaghy maqsattaryna jete almaiy̆, uaqyty jetip, әueli Dmitriiy̆, aragha birer jyl salyp, Kenjegýl de attandy o dýniyege».

Mine, zirattyng tarihy osynday jagha ústatarlyq. Kenjegýl Sydyqqyzynyng enbegine tang qalasyn. Naghyz kýresker túlgha. Qúday qasyndaghy seriginde dәl bergen eken. Tútas 62 jyldan keyin Ámirening ziraty osylaysha qalpyna keledi. Jә, tarihtyng bir mәni sabaq alu, qateni týzetu. 2021 jyldyng 7 qarasha kýni Ámire Qashaubaiy̆úlynyng mәngilik mekeni, qabirining basy janartylyp, belgi tas ornatu sharasy ótken edi. Búl iygi isting iydeyalyq bastamashysy «әn atasynyn» esimin iyelengen ShQO Mәdeniyet basqarmasyna qarasty filarmoniyanyng diyrektory, kýiy̆shi-kompozitor Bekbosynov Aiy̆bek Serikbolsynúly bolsa, qarjylyq demeu bildirgen «Abyraly-Degelen» qoghamdyq qory, atap aiy̆tqanda «Aqshyn» korporasiyasynyng diyrektory, qor tóraghasy Qúrmanbaev Marat Serikjanúly, Sәtbek Kәribjanov, Ánuarbek Bimurzin syndy el azamattary, qor mýsheleri bar. Búdan alghan taghy bir sabaghymyz Ámirening mazarynyng jalpy halyqqa jariya boluynan qorqatyndardyng aramyzda әlide bar ekeni.

Ámirening mәngilik mekkeni: Raĭymbek batyr danghyly (Tashkent kóshesi) ornalasqan, ortalyq qabirstanda Ámiremen qatar qazaqtyng betke ústar qaiy̆maqtary: Qanysh Sәtpaev, Dina Núrpeiy̆isova, Múhtar Áuezov, Ahmet Júbanov, Kýlәsh Baiy̆seiy̆itova, Qaliybek Quanyshbaev, Ámina Ómirzaqova taghy da basqa 1970 jyldargha deiy̆ingi memleket jәne qogham qaiy̆ratkerlerining mәngilik mekeni de osy jerde.

Óli razy bolmay tiri bayymaydy.

Núrtóleuov Súltanbeiy̆barys Talghatúly,

Shәkәrim Qúdaiy̆berdiúly atyndaghy uniyversiytetting studenti

Abai.kz