Ókinishke oray, qogham ómirinde uaqyt yqpalymen Ghalamnyn, yaghny Bolmystyng birligi búzyla bastaydy. Bolmysty tolyghymen qamtyityn dinning alghashqy keng maghynasy tarylyp, ol tolyghymen qabyldanbay,  diny týsinik fanatikalyq qalyp alyp ketedi. Osylay dinder Bolmystyng belgili bir bóligin ghana qamtityn qarapayym dәstýrli týr alady.

Abay babamyz Alla taghalanyng kórinisi bolyp tabylatyn Ghalamnyng tolyq maghynasyn ózining otyz segizinshi sózinde bylay dep beredi:

Biz Alla taghala «bir» deymiz, «bar» deymiz. Ol «bir» degenning ózi aqylymyzgha úghymnyng bir tiyanaghy ýshin aitylghan sóz. Bolmasa ol «bir» degenning ózi Alla taghalagha layyqty kelmeydi. Ol «bir» degen sóz Alla taghala ghalamnyng ishinde, ghalam Alla taghalanyng ishinde.

Danyshpannyng sheksiz tereng búl sózderinen Alla taghalanyng bolmysyn, Onyng Ghalammen  baylanysyn anyq kóre alamyz. Biraq, múnday keng týsinik әrkimning boyynda túrmaydy. Fanatizmning yqpalymen adam Bolmysty tolyq qabylday almaydy. Fanatizm degenimiz ne? Fanatizm degenimiz adamnyng oy órisining tómendiginen Bolmystyng bir bóligin ghana qabyldap, basqa bólikterin moyyndamau, ne bolmasa olardan bas tartu. Fanatizmning negizgi belgisi - ol ózining týsiniginen basqa týsinikti joqqa shygharyp, ne bolmasa, ony qabyldamaydy. Fanatizm bilmestikten, ruhany nadandyqtan shyghady. Fanatizm ózin dúrys, basqany búrys dep týsinuden bastalady. Osylay bólikterding arasynda alauyzdyq, qarsylastyq tuyp, qoghamnyng birligi búzylady. Bilmestik qoghamdaghy barlyq alauyzdyqtardyng negizi, sondyqtan fanatizm barlyq qayshylyqtardyng sebebi deuge bolady.

Dinder jogharghy әlemderden týsetin bolghandyqtan, әuelde olardyng qaysysy bolsa da, Abay kórsetkendey, býkil Bolmysty týgeldey qamtyp, tolyq bilim әkeledi. Biraq, uaqyt yqpalymen, ne bolmasa adamdardyng ómir sýru jaghdayy, tabighy qajettilik tәrizdi sebeptermen alghashqy ústanymdar ózgere bastaydy. Osylay din ózining alghashqy kórinisinen aiyrylyp, Bolmystyn  belgili bir bóligin ghana qamtityn aghymgha ainalady. Tútastyqtan aiyrylghan son,  bólikterding arasynda qarsylastyq, alauyzdyq tuyp, ózara kýres bastalady. Búl kýresting maqsaty ózara týsinisu emes, kerisinshe, jeniske jetu. Basqany ózining senimine kóndirip, ózining jolyna týsiru. Biraq, senimdi adamnyng ózinin  erkinsiz ózgertu  onay emes, sondyqtan qarsylyq tudyrady. Sheshimi qiyn teketires payda bolady. Kýresting kýshenginen qogham bólshektenip, tipti, qaqtyghys alanyna ainalyp ketedi. Dinder qoghamdy biriktiru mindetinen aiyrylyp, kerisinshe, ony bólshekteu qúralyna ainalady.

Endi islamnyng jaghdayyna keleyik. Islam alghash payda bolghanda, onyng negizgi maqsaty sol kezdegi arab elderindegi pútqa tabynushylyqqa, kópqúdayshylyqqa (poliytezmge) qarsy baghyttaldy. Maqsaty adamdy bir Allagha (monoteizmge) sendirip, qoghamdy biriktiru. Bir Allagha sendiru arqyly imandy ósirdi. Osylay senim, yaghny iman, negizgi maqsatqa ainaldy.

Islamnyng negizgi mindeti imandy ósiru boldy. Imandy ósiru degenimiz: Bolmystyng materialdyq jәne ruhany bólikterin birdey tanu degen sóz. Islamnyng bastapqy dәuirinde búlar ózara ýilesimdi boldy. Islamnyng alghashqy payda bolghan kezinde arab elinde kópqúdaygha tabynu bolghandyqtan, olardy teriske shygharyp, endi adamdy bir ghana Allagha sendirip, tek qana Sony qabyldau kerektigine kóndiru kerek boldy. Osylay Abay aitqanday, «Pendege iman ózi ashady jol» degen týsinikti halyqtyng boyyna sinirip, senim algha qoyylyp, halyqtyng ruhy kóterilip, islam әlemge tez tarala bastady.

Abay ilimi boyynsha, imannyng eki qanaty bar. Olar senim men tanym. Uaqyt yqpalymen senim men tanymnan arasy alshaqtaydy. Uaqyt óte kele tanymgha kónil bólinbey, Allagha degen soqyr senim basym bolyp ketedi. Imandy ósiru ýshin kónildi ghalam kórinisterinen bólip, tek qana soqyr senimge audarady. Osylay Allanyng әlemdik kórinisteri Onyng Ózinen bólinip, kónil audarugha bolmaytyn «haram» dep qabyldandy. Fanatizmning negizgi tiregi bolyp tabylatyn «Haram» týsinigi osylay payda boldy. Búl sol dәuirdegi arab elderinde qalyptasqan tarihy ahualdyng әseri edi. Bolmystyng tek ruhany bóligine kónil bólingende Onyng zattyq bóligi nazardan tys qalyp, tabighattyng tereng syrlary teris qabyldanyp, olarmen ainalysqandar qughyngha úshyrady. Bolmys kórinisterin tanudyng manyzy tómendep, iman tek soqyr senimge ainalyp, keybir zamandarda tanymnyng shenberining tarylghany sonshalyqty, tipti, tabighatty zertteu haramgha jatqyzylyp, zertteushi ghalymdar jazalana bastaydy.

Múnday qúbylys barlyq dinderge ortaq kórinis. Mysaly, orta ghasyrlarda islam elderindegi kezinde medisinanyng negizin salushy Ibn-Sinany qughyngha úshyrap, al keyinnen astronom Úlyqbek handy ólim jazasyna búiyru osynyng kórinisteri ghana. Osylay islam da birjaqty damyy bastady. Órkeniyetting ghylymiy-tehnikalyq  qanaty әlsirep, islam elderi әlemdik elderding artynda qaldy. Býgingi kýnderi «Islam elderinen Nobeli silyghyn alghandar joq» degen oilar aityla bastady. Búl oilardyng shyndyghy bar. Búlardyng barlyghy býgingi kýnderdegi islam elderindegi órkeniyetting tómendigin kórsetedi. Bolmystyng eki qanaty bolyp bolatyn ruhany jәne materialdyq qúndylyqtardyng ýilesimdiligi búzylghanda, mine, osynday nәtiyje beredi.

Batys elderinde de múnday kórinisterding kóp bolghany belgili. Hristian elderine HIÝ-HÝI ghasyrlardaghy inkvizisiya osylay bastalyp edi. Yan Gus, Janna d Ark, Djordano  Bruno, Galiyleo Galiyley tәrizdi myndaghan úly adamdar otqa órtenip, inkvizisianyng qúrbany boldy.

Osylay senim men tanym arasy alshaqtap, islam da fanatikalyq qalyp aldy. Abaydyng ózi otyz jetinshi sózinde «Sokratqa u ishkizgen, Ionna Arkti otqa órtegen, Ghaysany dargha asqan, Payghambarymyzdy týiening jemtigine kómgen kim? Ol kóp, endeshe, kópte aqyl joq. Ebin tap ta, jónge sal». Abaydyng búl sózinen kóp nәrseni týsinuge bolady. Qanday din bolsa da Bolmys zandylyqtaryn molynan beredi. Biraq, uaqyt yqpalymen kópshilik adamdarda ózderining sana dengeylerining tómendiginen oy óristeri tarylyp, Bolmystyng belgili bir bóligin ghana qabyldaghandyqtan, birtútas Bolmystyng ne ruhany bóligine, ne bolmasa, zattyq bóligine kónil audarylyp, ol ekeuining arasy alshaqtap, jeke qabyldana bastaydy. Abaydyng ózi de osynday qúbylysqa qarsy túryp, «Ol kóp, endeshe, kópte aqyl joq. Ebin tap ta, jónge sal» dep sol sәttegi ózining maqsatyn bildirgendey bolady.

Bolmys zandylyghymen bolatyn tabighy qúbylysty әrkim birden ózgerte almaytynyna kózi jetkende danyshpannyng ózi «Sen asyqqan eken dep, Alla әmirin ózgertpes» dep týiindeydi. Ómir qúbylystaryn tek qana dúrys týsinip, sabaq alyp, qabylday bilu kerek. Qorshaghan orta taghdyrdyng bergen syilyghy. Ony ózgertuge bolmaydy, tek qana qabyldap, onyng zandylyqtaryna iykemdene otyryp, sabaq ala bilu kerek. Abay ózi osy dәrejege jetkende «Qayratym mәlim, Kelmeydi әlim, Maqsút -- alys, ómir -- shaq» dep qoghammen paydasyz alysudy qoyyp, tolyq ruhany jolgha týsip, «tolyq adam» satysyna kóterilgen.

Sonymen, islam ózining alghashqy býkil Bolmysty qamtityn shenberin taryltyp, tek qana rәsim jasau dengeyine týsti. Dәstýrli islam degenimiz osy. Qazirgi islam halyqtyng búrynghy salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn moyyndamaydy. Qazaqtyng últtyq aspaby bolyp tabylatyn dombyrany, ómirden qaytqan adamdardy shygharyp salu rәsimderin, aruaqtarmen baylanysty taghy da sol siyaqty tәnirshildik qalyptastyrghan Bolmys zandylyqtarynan payda bolghan qazaqtyng kóptegen últtyq salttaryng «haram» dep qabyldap, teriske shygharatyn boldy.

Qazir zaman ózgerdi. Búrynghy zamandaghyday adamdy ózining erkinsiz zorlyqpen kóndiru dәuiri ótti. Adamnyng negizgi qúqyghy bolyp tabylatyn erkindikti eshkim joghaltqysy kelmey, әrkim óz qalauynsha ómir sýrgisi keledi. Demokratiyalyq qúndylyqqa úmtylady. Demekoratiya degenimiz: erik pen jauapkershilikting ýilesimdiligi. Demokratiya bolu ýshin ómirding ruhany jәne materialdyq qanattaryn birdey ústauymyz kerek. Sondyqtan, býgingi kýnderi imandy ósiru tek Allagha soqyr senim arqyly ghana emes, sonymen berge, Onyng jaratqandaryn, yaghni  Onyng hikmetterin tanu arqyly bolu kerek. Búl tanym mәselesi. Abay ilimi boyynsha senimsiz tanym bolmaydy, sonymen birge, tanym senimdi ósiru ýshin kerek. Osylay olar birin biri qoldap otyrady.

Yaghni, olar órkeniyetting eki qanaty. Biri bolmasa ekinshisi qúldyrap, tipti joghalyp ketui de mýmkin.   Osylay tanym arqyly senimdi, yaghny imandy ósirip, bir Bolmyspen biriguge bolady. Búl últtyq dәstýrdi tolyq qabylday otyryp, islam dinining beretin shapaghat núryna tolyq shomylugha mýmkindik beredi.

Dosym Omarov,

Abaytanushy, teolog

Abai.kz