1. Qúlqynyna qúryq salyp kórding be?

Júmyr basty pendening bәri bir senimge jýginip tirshilik keshedi. Talas joq, nanymsyz ómir sýru mýmkin emes. Mektepte oqyp jýrgen kezimizde qoghamtanu pәnining múghalimi «Qúday bar ma, joq pa, ony bir qúdaydyng ózi biledi» deytin, jaryqtyq! Sosializm dәuirinde búdan artyq qalay aitugha bolatyn edi! Bir partiyalyq funksionerding de sandyraqtaghany әli kýnge deyin esimde: «Slava Bogu, ya - ateist». Qúdaydy moyyndaghysy kelmeytin bayghústyng auzymen de ózining Haq ekenin bildirtip túratyn Jaratqannyng jazuy - jazu-aq.

Ólerinen biraz búryn islam dinin qabyldaghan Lev Tolstoy ózining osy qadamyna qarsylyq bildirip, shu-shu etken orys intelliygensiyasyna bylay basu aitqan eken: «myrzalar, mening jazghandarymdy dýniyedegi barlyq adam oqymaydy. Oqyghandary ekinshi qaytara bettey qoyy ekitalay. Qúrandy dýnie jýzinde bir jarym milliardqa juyq adam kýnine bes ret oqidy. Tәulik tastamay! Búdan keyin senderge taghy qanday әngime kerek?!».

1. Qúlqynyna qúryq salyp kórding be?

Júmyr basty pendening bәri bir senimge jýginip tirshilik keshedi. Talas joq, nanymsyz ómir sýru mýmkin emes. Mektepte oqyp jýrgen kezimizde qoghamtanu pәnining múghalimi «Qúday bar ma, joq pa, ony bir qúdaydyng ózi biledi» deytin, jaryqtyq! Sosializm dәuirinde búdan artyq qalay aitugha bolatyn edi! Bir partiyalyq funksionerding de sandyraqtaghany әli kýnge deyin esimde: «Slava Bogu, ya - ateist». Qúdaydy moyyndaghysy kelmeytin bayghústyng auzymen de ózining Haq ekenin bildirtip túratyn Jaratqannyng jazuy - jazu-aq.

Ólerinen biraz búryn islam dinin qabyldaghan Lev Tolstoy ózining osy qadamyna qarsylyq bildirip, shu-shu etken orys intelliygensiyasyna bylay basu aitqan eken: «myrzalar, mening jazghandarymdy dýniyedegi barlyq adam oqymaydy. Oqyghandary ekinshi qaytara bettey qoyy ekitalay. Qúrandy dýnie jýzinde bir jarym milliardqa juyq adam kýnine bes ret oqidy. Tәulik tastamay! Búdan keyin senderge taghy qanday әngime kerek?!».

Men namazyn qaza qylmaytyndardyng qatarynda joqpyn. Dey túra, jas kelgen sayyn barlyq qúbylysty Allahtyng jibergen әngimelerimen baylanystyratyn boldyq. Jer basyp jýrgenderding bәrin Jaratqan iyemiz synaqqa jibergenine kóz jete bastaghanday. Qúdaygha iman etumen, tәuekel etumen qatar Jaratqannyng baryn jәne qu janymyzdyng qay bir kýni qaza bolatynyn bir sәtke de esten shygharmay jýrudi imandylyq dep sanasaq; bireuge jasaghan jaqsylyghymyz ben bireuden kórgen teperishimizdi sol sәtinde úmytyp ketip otyrsaq, músylmandyqtyng auylyna jaqynday týskenimiz de!

Tirshilik iyelerin bylay qoyghanda, aua siyaqty ilki sәtte abstraktilileu kórinetin zattyng ózi planetagha qanshalyqty qajet bolsa, adam balasy da sol jer betinde mindetti týrde ómirbaqy jýruin Allah o basynda rettep qoyghanday. Rahymjan Otarbaevtyng bir keyipkerining aitqanyna amalsyz bas shúlghisyn: «Dýnie - jalghan emes, adam - jalghan» .

Qúdaydyng jaratqan dýniyesi - mәngilik. Pirim Allahtyng zany solay negizdelgendey. Jaratqan tek adamdardy auystyryp otyratynyn týisinesin. Qúlqyny yryqsyz ketken adam balasyn mәngilik etu opa bermesin Tәnirimiz aldyn ala oilastyrghanyna shýbә keltirmeysin. Syngha týsirgen qúldaryn eng aldymen osy parametr boyynsha ólsheudi de jón kórgen sekildi.

Shynynda da adam ómirining baghasyn beruding eng tiyimdi tәsili osynda ekenin kele-kele týsinesin! «Shydamy sheksiz Allataghaladan eshkim sheber emes» degen sózdi esi bar kisilerding kóp aitatyny da beker emes. Qarap otyrsanyz, qu tirshilikte pende bitkendi qúlqyn qúrtyp jatqanyn kózi bar kisi kýnde kórip jýr.

«Bәri ótedi de ketedi. Búl da!» degen ózining ataly sózin jýzigine oiyp jazdyrghan Solomon patsha aqylsyz ba?! Qarapayym shyndyqty eki auyz sózding qauyzyna syidyryp qoyghan! Aytary joq aqiqat, kez kelgen nәrse bara-bara sanadan syzylady. Myna jalghan ómirdi aitpaghanda, әrbir qoldan jasalghan «quanyshynnyn» ózi bir aptadan keyin kónilinnen ghayyp bolady.

Qarapayym mysal. Biytine deyin qosyp jýrip alghan temir, taqtay nemese qaghaz formasyndaghy  nagradannyng ózin bes-alty saghat ghana «juasyn».   Sol ataqty iyelengenindi eki kýnnen keyin ainalang úmyta bastaydy. Bir aidan keyin ózinning de ystyq-suyghyng basylady. Biraq, eng ýlken tragediya - endi kelesi ataqqa kezekke túrasyn. Qúlqyn degen osy!

Dýniyeni jaulap alghan Makedoniyanyng Aleksandry da songhy demi biterding aldynda uәzirlerine tabyttan eki qolyn shygharyp jerleudi ósiyet etkeni de týsingen adamgha biz aityp otyrghan pәlsapany menzese kerek: «Meni qúrtqan - toyymsyz qúlqyn. Tórtkýl dýnie mening mәngi qol astymda bolatynday kórgenmin. Olay emes eken. Endi týsindim. Men joghaldym. Al, dýnie qaldy. Men ony ana jaqqa alyp kete almaymyn. Eki qolym bos barady. Mәnsiz tirlikpen ainalysqanyma ókinemin!».

Ár myng jylda 43 úrpaq auysyp otyrady. Jauynger-patsha Eskendir ómirden ótkeli qansha úrpaq dýniyege kelip, qansha úrpaq keri qaytqanyn óziniz sanay beriniz. Desek te, solardyng barlyghyna tәn ózgermeytin bir qúbylys bar. Ol - qúlqyn! Allataghalanyng adamdy súraqqa alardaghy eng basty kriyteriyin ózgertu eshkimning qolynan kelmeydi! Olay deytinimiz, adamdar  bayaghy qalpynan ózgergen emes. Dәstýr sabaqtastyghyna qayran qalasyn! Qazir de tayaq laqtyrsan, qúlqynyn oilaghan pendege tiyedi. Keyde kýpirshilikke barasyn: «Jaratqan sheberligining eng apogeyi osy ma eken?!».

Mening ýlken kresloda otyrghan tanysym bir jýzdeskenimizde «Joghary lauazym da Allanyng bergen syiy ghoy» dep qaldy. Syiy bolsa, syiy shyghar. Meyirimi mol Jaratqannyng qolynan bәri keledi. Degenmen, mening týsingenim, Allahtyng bir syny jaqsy bolady, bir syny qatal bolady. Mansap - onyng syiy ghana emes, syny da dep týsingen jón, teginde. Qúdaydyn  sol synynan da sýrinbey ótudi kóp «kisi» týnde týsinde, kýndiz óninde oilap jýr dep aitu qiyn, әriyne.

Sanasynda sýzgiden ótkizip jýrse, qaramaghyndaghy adamdardan ózin joghary qoiy, olardy basynu, joq jerden jekiru jәne sol siyaqty kelensizdikterden nege әli kýnge deyin kóz ashpay kelemiz?! Basshy adam syidy syn dep úqqan bolsa, halyqtyng qazynasyndaghy qarjygha qol súqqanyn qashan qoyady?!

Búryn «Til komiytetinde bastyq jeytin aqsha bar» dep kim oilaghan?! «Baqsam, baqa eken» degendey, bar bolyp shyqty ghoy. Bar bolghanda da qanday! Endi sol bolar-bolmas mekemening tolar-tolmas bastyghy 35 milliondap qarbytsa, basqalarynyng ne býldirip jatqanyn bir qúday biledi! Dәl osy jerde Allataghala syiynyng sýikimin qúryp ketkir qúlqyn kýltalqan etip jatqanyna janyng auyrady. Osydan keyin qúlqyn qúdaydyng әr adamgha ornatyp qoyghan bagha qoyatyn barometri dep qalay aitpaysyz!

Aqtóbege jaqyn jerdegi bir audan ortalyghynda mening tughan naghashym túrady. Jylyna bir ret baryp qaytamyn. Sheshemning aruaghy riza bolsyn dep. Naghashymnyng ózi de sýikimsiz adam emes. Syilastyghymyz qazaq maqaldap aitqanday da bar. Naghyz tileulesim ekenin ishim sezedi. Jeneshemiz de qúdaydan tilegen adam. Eki qyzdary túrmysqa shyqqan. Ýilengen ýlken úlynyng enshisin bergen. Sol jerde ýkimetting salghan eki qabatty ýiining bir bólmeli pәterinde qal-qadirinshe ómir sýrip jatyr. Taghy bir ýilengen úly, kelini, nemereleri men kenje balasy, barlyghy tórt bólmeli qazaqy jeke ýide. Naghashym da, qosaghy da - zeynetker. Qolyndaghy ýilengen balasynyng ailyghy - 30 myng tenge. Qashan barsam da aqshagha jarymay otyrady.

Biraq, búzauly eki siyry, ýsh-tórt qoyy men tolyp jatqan tauyqtary, bau-baqshasynyng bary qanday jaqsy, sonyng arqasynda qashanda dastarhany mayysyp túrady. Qant pen súiyq may ghana satyp alady-au, biluimshe. Qalghandary ózderining qoldarymen jasalghan ishim-jem. Ýkimetten alatyn aqshalary kiyim-keshekke, balasynyng ilinip túrghan mashinasynyng krediytine ketedi.

Qysqasy, qazaq kóp aitugha qúmar - kәdimgi qonyr tirshilik!

Naghashym tannyng atysynan kýnning batysyna deyin tynym kórmeydi. Alakeuimnen eki siyryn óriske qaray aidap shyghady. Qaytyp kelip, eki búzauyn aldyna salyp, shóbi shýigindeu jerge arqandap qaytady. Odan bir shayyn shala-púla ishe, 1975 jyly shyqqan PVZ velosiypedine otyryp sayajayyna tartady. Kartop týpteydi. Tórtke taman týnnen qalghan jylytpasyn soghyp alady. Aytpaqshy, bir saghattay kózin ilip alatyny bar.

Mal óristen qaytqansha qoranyng ony-múny ketken jerlerin jóndep әlekke týsedi. Siyrlaryn әkeledi, búzaularyna barady. Balalardyng jegen qarbyz-qauyndarynyng qabyghyn turaydy. Baqtaghy shirip týsken almalardy bir tegeshke jinap, sonyng bәrin jemge bóktirip, siyrlaryna beredi. Sonymen qas qarayady. Kýn sayyn osy kórinister aina-qatesiz qaytalanady da otyrady. Men naghashymdy ayap ketemin: «oybay-au, mynau naghyz totanaq ghoy. Ne qyzyq? Múnday ómirding qanday mәni bar?».

Sóitsem, naghashym Aristoteliden asyp ketken filosof: «Áy, jaryghym-au, sen oqyghanyng bolmasa, menen artyq ne bilesin?! Esinde bolsyn, mynanyng bәri - boq dýniye. Mening ómirimning mәni - mana júmystaryna ketken jýgirmekter men myna shapqylap jýrgen «jerding qúrttary». Erteng men óleyin dep jatqanda býiirimdi tesip shyqqan bes balam men solardan tughan nemerelerim ainala qorshap túrmay ma?! Osynday suretti kóz aldyna elestetip kórshi! Mine, soghan jetetin eshtene joq. Ólmeytin pende bar ma?! Eshkim qúdaygha qylysh alyp jýgirmeydi. Bәrimizding baratyn jerimiz - bir jer. Biraq, adam artyna qaramay ólu kerek.

Men «baqyt» siyaqty ýlken úghymdardy týsine bermeytin qasqamyn. Payghambardyng jasyna kelgenshe sony qolymmen ústap, jýregimmen sezingen emespin. Mening týsinigimde adam ómirinde tek baqytty sәtter bolady. Ýilenu, balaly bolu, kelin týsiru, nemere sýi degen siyaqty. Al, әlgi aitqan óler kezdegi kóz aldymdaghy suret eng sýikimdi sәt bolatyn shyghar dep oilaymyn! Solardyng aldynda ketkennen artyq qanday baqyt kerek saghan, kóksoqqan?! Balalarymdy osy kýnge  bireuden ilgeri, bireuden keyin, әiteuir jetkizdim! Endi olar óz kýshikterin jetkizsin. Adamnyng basty mindeti sol. Allataghalanyng jauapty tapsyrmasy deseng de, ózing bil.

Bayaghyda myna Aral tolysyp túrghan shaghynda anau Qaraqalpaqstan jaghynan bir qús ýsh balasyn alyp úshyp shyqqan eken. Orta jolda әbden qanaty talghan ana qús balalaryna qarap: «Senderdi arghy betke arqamdy oiyp alyp bara jatyrmyn. Sender maghan ne jaqsylyq kórsetesinder?» dep synapty. Sonda eki ýlken balasy sheshelerin altynmen aptap, kýmispen kómkeretinin aityp bezek qaghypty. Al, kishi balasy aitypty: «Sheshe, seni de ata-anang baghyp-qaqty. Solargha ózing ne úshpaq kórsettin? Eshtene. Sondyqtan balalaryng da seni ýlde men býldege bóleuge uәde beretindey me?! Erteng sen sekildi men de ana bolamyn. Ómirim balalarymdy ósirumen ótedi de ketedi». Ábden qaljyrap kele jatqan ana qús ýlken eki balasyn sugha tastap jiberipti de, anyq sóilegen kenjesin arghy betke aman-esen jetkizgen eken.

Solay, jiyenjan! Myna tyrbyng ómirding bәri sol bala-shaghanyng óz qolyn óz auzyna jetkizu ýshin berilgen».

Qysqasy, biz kóp aita bermeytin - kәdimgi qazaqy pәlsapa!

Endi deduksiyalyq oy qorytudan induksiyalyq oy qorytugha kóshkenimiz dúrys shyghar. Olay bolsa, jalghyz mening naghashym emes, kóp qazaq, әsirese auyldaghy qandastar osy pәlsapamen ómirden ótedi. Búl pikirge eshkim qarsy bola qoymas. Dau aitsa da, dóp aituy qiyn sharua! Jalpy alghanda, búl qúbylysqa quanu kerek pe, kýiinu kerek pe, ol jaghyn men endi aita almaymyn! Áriyne, ókinishti!

2. Ómirding eng songhy qúpiyasy

Allah adamgha aqyl bergen, namys bergen, erik-jiger bergen. Sonyng arqasynda myndaghan jyldar boyy adam ózin ózi zerttep keledi. Ózin ózi tanyp keledi. Sol sanasynyng arqasynda qazirgi órkeniyetke jetti. Neshe týrli revolusiyalyq janalyqtar ashty. Bәrin birdey tizip qajeti ne, býgingi tanda jalghyz kompiuter degen qúdiretting ózi adamzat ýshin jarty júmysty atqaryp otyrghanyn bajaylamay-aq bayqaysyn. Osynyng barlyghy adam balasynyng ózine týsken syndy jenildetuge úmtyluynan tughan.

IYә, jer betindegi júmyr bastylar jabylyp jýrip kóp sharua tyndyrdy dep auyzdy toltyryp aitugha bolar. Desek te, managhy qúdaydyng basty kriyteriyi bolyp tabylatyn qúlqyn mәselesin sheshuge kelgende allahtyng doby taghy da qúlyqsyz kýy keship otyrghanyn kóresiz. Endigi әngime pende bitkenning bas auruy bolyp otyrghan aqsha turaly órbimek. Aytugha qansha auyr bolsa da taqyrybymyzgha tikeley qatysy bar mәseleni ainalyp ketu - arymyzgha syn.

Talasa almaysyz, aqsha - ómir sýru ýshin auaday qajet qúral. Aqsha - kerek deseniz,  tirshilik barysyndaghy basty qúndylyq. Dey túra, ol eshqashan da sheshushi ról atqara almaydy. Óitkeni, óz aryn aqshadan da biyik qoyatyn adamdar búryn da bolghan, qazirde de bar, búdan keyin de bola beredi. Olar aqshany ruh úlylyghy arqyly jenedi. Al, baylyq ataulygha qúnyqqan pendeler osy qasiyetten, qasiyet emes-au, adamy qúndylyghynan birjolata aiyrylady. Búl - ruhany aurudyng simptomy. Múnday adamdardyng jýregin aqsha basyp qalady. Jýrek bayghús soghuyn soghyp túrady. Tek qalyng aqsha kuperining ar jaghynan. Eng sýikimsiz nauqas osylar. Olardy qogham qabyldaghysy kelmeydi. Biraq, qabyldaydy. Syrttay. Aqshanyng qúdireti de sonda.

Dәl osy jerde qyzghanysh degen kategoriya aldan shyghady. Desek te, múny jeke adamnyng qyzghanyshy degennen góri qoghamdyq qyzghanysh dep atayyq. Óitkeni, at tóbelindey az baylardy tek birdi-ekili adam qyzghanyp qoymaydy, qoghamnyng basym bóligi olargha jaqtyrmay qaraytyny ras.

Bay-manaptar o basynda aqyldy adamdar boluy әbden mýmkin. Evreylerding maqaly esinizde me? «Eger sen aqyldy bolsan, nege bishara bolyp jýrsin?!». Biraq, aqsha degen jaryqtyqtyng buy bar bәle ekenin bәri biledi. Barlyq әngime sol budan taraytyny da - tarazy basynda túrghan taqyryp.

Baghzy zamanda el aralap, kýnin kóruge daghdylanyp alghan aghamyzdyng kózine bir kýni aidalada yrymgha auyl kezikpey әbden dinkeleydi. Aryp-ashyp, әbden әlsirep, bir tóbening basyna shyqqanda, tәleyi tausylmapty, bir baydyng kýzdeude otyrghan jeri kóz úshynda kólbendeydi. «Óltire kórmender, bir kese agharghan bersender jetedi» dep tóbening basynan on eki qanat baydyng ýiine deyin zarlap kelgen aghamyz esikting sol jaghyna jayghasady. Tórde otyrghan qojayyn qyzyn airangha júmsaghan sәtte aghamyz basqasha sayrap qoya bersin: «Áy, airanyndy ózing ish, men sening qyzyndy qatyndyqqa alyp ketuge kelip otyrghan adammyn». Al, kerek bolsa!

Ýy iyesi óte aqyldy bolyp shyghady. «Sening әngimeng dúrys eken. Kel, mening qasyma jaqyn kelip aitshy, aitaryndy» depti. Aghamyz eki ókpesin qolyna alyp, qasyna jetip barady. «Al, endi aitshy» depti bay taghy da. Sonda jana ghana qoqandap otyrghan qonaq: «Ayranymdy ishem de ketem. Qarynashtyqtan basym ainaldy ma, bayqausyz auzymnan shyghyp ketipti. Sózimdi qaytyp aldym, bayeke!» dep әzer qútylypty. Sóitse, bay býkil altynyn qonaghy otyra ketken tabaldyryqtyng sol jaghyna kómip qoyghan eken. Mine, budyng qúdireti!

Altynnyng buy bisharany ghana esinen tandyrmaydy, kýnderding kýninde bay adamdy da aqylynan adastyrady. Qazaq beker aitpaydy: «Kedey bay bolsam deydi, bay qúday bolsam deydi». Qolyna qargha tyshqan adam baylyghyn eseley týssem dep jantalasady. Filosofiyanyng zany: «Qajettilikti óteu jana qajettilikti tughyzady». Búdan keyin bәsekelestik bastalady. Múnyng arty dýniyeqonyzdyqqa baryp tireledi. Osynday marshrut.

Atalmysh qúbylysty qoghamnyng mýsheleri memlekettik organdardan da әldeqayda jiti baqylap otyrady. Qoghamdyq qyzghanysh osy jerde tútanady. Múny da jasampaz úghym dep әspetteuge kelmeydi. Lenin atamyz barlyq adamdy tenestirem dep qu janyn quyrdaq qyldy. Arty ne boldy?! Osyndayda Ábdijamil Núrpeyisov kókeme riza bolamyn. Elamannyng sózi bar emes pe? Ol qorytyndy kitaptyng sonyna deyin sosialistik tónkeristi «Týsinbeymin. Tendik bolghanmen, qúlqyn birdey bolushy ma edi?!» dep shaqshaday basyn sharaday qylmay ma?! Mine, әr adamnyng pozisiyasy osy Elamannyng ústanymynday bolghanda ghana qúlqyn qúryqtalmasa, basqa uaqytta, әi, qaydam?!

Alayda, órkeniyetti elderde adamdar qanday qiyn jaghdaygha qaramastan ózara kelisimge kelui shart. Óitkeni, kez kelgen qoghamda auqatty adamdar kóbeymey, ol memleket te, onyng adamdary da kógermeytinin san ghasyrlyq adamzat tәjiriybesi aiqyndap berdi. Lenin atamyzdyng sosializmi qansha jerden zarlasaq ta ózining ómirshendigin dәleldey almady. Adam Smit Karl Marksten basym týskenin tórtkýl dýnie tútasqa juyq moyyndap otyr.

Taghy bir mysal. Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary Angliya   memleketining oligarhtar iyeligindegi zauyt-fabrikalardyng bәrin nasionalizasiyalaudan qoldary bosamady. Naghyz memlekettik qyzghanysh. Biraq, naryqtyq qatynastardyng kanondaryna qarsy jasalghan ýrdis aqyry ózin aqtamady. Elding ekonomikasy kýrt tómendep ketti. Qarapayym halyqtyng da kýnkórisi qiynday berdi. Osy qatelikti keyinnen «Bolattay berik hanym» atanghan Margaret Tetcher jóndedi. Ol barlyq kәsiporyndardy jeke kәsipkerlerge keri satudy jýzege asyrdy. Aynalasy bes jyldyng ishinde el qayta órkendeu jolyna týsti. Qyzghanyshtyng jasampaz jol emestigin osy bir mysaldan-aq kórip otyrmyz. Alayda, eng aldymen sol qyzghanyshtyng tútanuyna jol berip almaudyng amaldaryn oilastyru shart.

Sondyqtan da Jaratqan ózine uaqytsha syilaghan mol baylyqtyng iyesi memleket pen qogham aldyndaghy azamattyq boryshyn da tereng sezinui tiyis. Ol memleketke salyghyn taza tóleumen qatar biznestegi әleumettik jauapkershiligin de tolyq moynymen kóterip otyrghanda ghana memleket kóteriledi. Memleketting kóterilui - onyng azamattarynyng kóterilui. Sonda ghana qoghamdyq qyzghanyshtyng joly qiylady.

Paradoks, jogharyda aitqan qúlqyn degen týbi joq qúdyq taghy da esigimizdi tyqyldatyp túr. Qúlqyn auruynyng eng soraqysy - sybaylas jemqorlyq. Sol arqyly qúlqynyn toltyryp otyrghan memlekettik sheneunikter qoghamnyng azghyndaluyna eng basty kinәli adamdar ekenin óz basym salyq tóleushi retinde oibaylap túryp aitugha arlanbaymyn. Olar tek halyqty ghana qaqsatyp qoymaydy,  biznes ókilderin de tespey sorudyng neshe týrli ýlgisin kórsetuden de qaymyqpay keledi. Sondyqtan da osy súr jylannyng týbine balta shappay, qoghamda zandylyq ornap, konsensus boluy ekitalay.

Jalpy alghanda, qogham qanday bolsa, adam sonday bolatyny - dәleldeudi kerek etpeytin aksioma. Sebebi, adam qoghamnan tys ómir sýre  almaydy. Adam bolghasyn ózindi ózing tanyghyng keledi: osy men kimmin? Qoghamnan óz ornyndy tapqyng keledi. Basyndy tasqa da, taugha da soghasyn! Qiyn-aq. Eng ayaghy shynayy aqparatqa qol jetkizu qiyametqayym bolyp ketti. «Aqparatqa ie adam әlemdi biyleydi» degen sóz bar. IYә,iyә, aqparatsyz adam bolu qiyn.

Adamdar ruhany azghyndalyp barady dep jar salushylar kóbeydi qazir. Jazushylar «eshkim kitap oqymaydy» dep zarlap jýr, jurnalister «el gazetke jazyludy qoydy» dep kýiinedi. Bizde qoghamdy kinәlaudan adamdy kinәlau basym. Biraq, qazir «may berseng de jey beretin» sosializm zamany emes. Mifologiyalyq iydeyalardy búl kýnderi adamdar buyndyrsang da qabyldamaydy.

Oqyrmangha kez kelgen uaqytta tek shynayy aqparat kerek. Olardy sol qúqyghynan bayaghydan beri aiyryp kele jatqanymyzben qazir eshkimning júmysy joq. Suly-jabaghyly aqparatqa oqyrman әldeqashan toyyp bitken. Ýkimettik basylymdargha kóz jýgirtsen, bәrin qarqylaziya qylyp qoyady. Oppozisiyalyq gazetterdi aqtarsan, bet bitkenning bәrinen oqitynyng - aqyrzaman! Ekeuinen de kóniling qalady. Álgi zarlap aityp otyrghan shynayy aqparatty kýndiz may shammen izdep jýrip tappaysyn!

Halyqty aqiqat aqparatpen qamtamasyz etuge mindetti jurnalisterding ayaq-qoly mәdeniyetti týrde matalghanyn jazghan dýniyelerinen jazbay tanisyn! Teledidardy basyp qalsan, «100 mektep», «100 auruhana», «30 kóshbasshy» degen terminderden kóz ashpaysyn! Kýnde qaqsap jatyr. Ókinishke oray, búl qaqsaudan biz eshqanday tiyimdilik kórip túrghan joqpyz. Múnyng bәri әli kýnge ózining nesiyege satyp alghan quyqtay ýiinde túryp jatqan adamnyng sanasyna kirip-shyqpaydy. Álgi 100 mektepti aitqandaryna ýsh jyl boldy. Olar salynyp bitken kýnning ózinde býkil Qazaqstangha taryday shashylyp ketkende, tipti sanagha syimaytyny ras ghoy. «Kimning auzynan tabamyz?» degen әngimening kebin kiyip shyqpaymyz ba? Kerek deseniz, ol adamdardyng konstitusiyalyq qúqyqtaryn jýzege asyru ýshin jasalyp jatqan kýndelikti aghymdaghy sharualar emes pe?

Osyny qonyraulatudyng qajeti ne? Qisynsyz piar halyqty mezi etetinin týsinetin kez kelgen joq pa? Politologiyanyng jazylmaghan zany bar: «Qanday da bir sayasat eng aldymen adamdardyng sanasynan ótui kerek». Sonda ghana ol jýzege asady. Al, selqos sanany dýr silkindiru ýshin óte-móte dúrys  sayasat qajet.

Osydan keyin adamdargha renjuge bola ma? Shyndyqqa janaspaytyn kitap oqymaghany ýshin. Álgi bosbelbeu basylymdargha jazylmaghany ýshin. O ne degeniniz, búl әngime jolda qalady. Jergilikti әkim-qaralardyng oibayymen ýkimettik gazetterge  jazylu jyl sayyn jan saqtap túrghan joq pa?! Degenmen, halyq zorlap jazdyrghan dýniyeni oryssha aitqanda,  «ne po naznachenii» paydalanudy әdetke ainaldyryp alghan. Biraq, onda әkimderding de sharuasy joq. Esep dúrys bolsa, bolghany. Olardy tek qaghazdaghy ómir qyzyqtyrady. Óz sayasattary sanadan óte me, ótpey me, bas auyrtpaydy. Óitkeni, ol sayasattyng jalghan ekenin ózderi de jaqsy biledi.

Adamdy orta tәrbiyeleydi. Adamdy qogham qalyptastyrady. Zang ýstemdigi joq qoghamda pende bitken ne isteydi? Qolynan kelgeni úrlaydy. Qolynan kelmegeninde selqostyq payda bolady. Senimsizdik tuady. Tomaghatúiyqtyq torlaydy. Osynday qoghamda әdilettilik boluy mýmkin be? Joq. Adamdardyng bir birine meyirimi bola ma? Joq. Olardyng arasynda  sýiispenshilik ornaydy degenge tipti de senging kelmeydi. Osy oiymyzdy tәptishtep týsindire ketsek deymiz.

Aldynghy jyly Londonda is-saparmen jýrgende tamasha bir oy kelgeni bar. Sol eldegi aura әser etse kerek. Memleket qanday dәrejede bolsa, ol eldegi qoghamnyng da, onyng adamdarynyng da dengeyi sondaylyq proporsionaldy bolatynyna kóz jetkizip qayttyq. Túmandy Alibion túrghyndarynyng bir birine degen sýiispenshiligi bizdi qatty tәnti etti. Múnda kiyim kiiden jarys degen atymen joq. Eng auqatty kisilerding ózi qarapayym kiyinedi. Halyq tútastay búl mәselede erekshelenudi dinderine sәikes aghattyq sanaydy. Memlekettik qyzmettegiler qatang dresskot saqtaydy, qalghandary ózderine óte ynghayly kiyim kiygendi tәuir kóredi. London kóshelerinde «Land Kruzer» ne «Mersedes» kórsek, ne deysiz?! Osynyng bәri adamdardyng arasynda dýnie bәsekelestigining atymen joq ekenin anghartty. Biz dýniyening boq ekenin birinshi bolyp týsingen halyq aghylshyndar ma dep qaldyq! Olar ýshin tek taza adamy qarym-qatynastyng dúrystyghy manyzdy siyaqty. Múnda tura bayaghy «Kommunizm qúrylysshysynyng moraldyq kodeksinde» jazylghanday, «adam adamgha - dos, joldas jәne bauyr». Kenes Odaghynda osy qaghidat qaghaz jýzinde qaldy. Angliyada eshqanday «jarlyqsyz» jýzege asqan. Sóz joq, sivilizasiya jemisi!

Biz kóp oilandyq: aghylshyndar múnday dәrejege qalay jetken? Aqyry jauabyn tapqanday boldyq.  Logikagha sýiensek, qay memleket bolsyn, múnday dәrejege jetu ýshin eng aldymen zang ýstemdigin ornatuy kerek. Basqasha kestelesek, qúqyqtyq memleket dәrejesine kóterilui qajet. Búl  «adam adamgha - dos, joldas jәne bauyr» bolugha baratyn eng birinshi, eng qajetti baspaldaq. Osyghan qol jetkizgen memlekette әdilettilik ornay bastaydy. Búl - ekinshi saty. Osy kezende adamdarda senimdilik payda bolady. Sol qasiyet damudyng ýshinshi dengeyi - meyirimdilikke alyp keledi. Atalmysh kezende adamdar bir birine bauyr bolmasa da, ishtey janashyrlyqpen qarau dәrejesine jetedi. Jamandyq oilau men qyzghanshaqtyqtan arylady. Kórealmaushylyqtyng kózi joyylady. (Búl jerde aita keter bir jayt, barlyq adam osynday dengeyge jetedi dep jansaq týsinuge taghy bolmas. Múnday kórsetkishter әdette qoghamnyng basym kópshiligining osy dengeyge jetuimen qabyldanatyny belgili). Al, endi әlgi Angliyadaghy jaghday - tórtinshi, eng joghary biyiktik dep qarastyrghan jón. Múny sýiispenshilik satysy desek, qatelese qoymaymyz.

Eger jabayy mysalmen týsindirsek,  eki adamnyng tóbelesip jatqanyn kórgen ýshinshi adam syrt ainalyp qashyp ketedi. Búnynyz - qúqyq ornamaghan memlekettegi kórinis. Ýshinshi adam әlgi ekeuin ajyratugha batyly barsa, búl - zang ýstemdik qúrghan memleket. Eki adam tóbelesuge barmay, sotta aitysyp túrsa, әdilettilik ornaghan el. Al, meyirimdilik satysyna kóterilgen elde eki adam tóbelespek túrmaq, úrysugha niyet bildirmeydi. Óitkeni, múnda adamdar bir birining jan dýniyesine ýnile bilu dәrejesine kóterilgen. Songhy sýiispenshilik satysyn endi sizderge aitudyng ózi qyzyq bolmay qaldy! Osylay!

Ómirden bir týigenimiz, kómekke ie bolyp, qyjalatynan shyqqan kisi quanuy mýmkin. Qatty quanuy mýmkin. Degenmen, sol kisige qol úshyn bergen adam ózin odan da baqyttyraq sezinetini aqiqat. Osy orayda Nodar Dumbadzening «Mәngilik zany» romanyndaghy osy attas qaghida aghzadan búryn adam janynyng emshisi boludyng qanshalyqty jauapty ekenin ainytpay bildiretindigimen esimizden shyqpaydy: «Búl zannyng mәni sonda, adamnyng jan dýniyesi onyng denesinen jýz ese auyr keledi. Zil-batpandyghy sonsha, kisining jalghyz ózi ony alyp jýruine kýshi jetpeydi... Sondyqtan da biz, adamdar tiri kezimizde bir-birimizge kómektesuge tiyispiz, bir-birimizding jan dýniyemizdi mәngi etuge úmtyluymyz kerek: siz - menin, men - basqanyn, basqa - taghy bireudin... osylaysha sheksizdikke deyin... Adam ólimi bizdi ómirdegi jalghyzdyqqa tap qylghangha deyin».

Adam ólimi demekshi, qay danyshpannyng aitqany dәl qazir esimde joq. Aytylghan oy jadymda saqtalyp qaldy: «Ólim - ómirding eng songhy qúpiyasy». Tura sóz! Taghy da naghashym esime týsti. Ómirding songhy júmbaghyn adam bolyp ómir sýrip, adam bolyp qarsy alugha bolatyn shyghar! Biraq, ómirding eng songhy tylsymyn sen sheshpeysin! Jaratqanyng sheship beredi! Bayaghy ózining barometri bar emes pe? Sol barometr maghan batpanqúiryqtay kórinedi. Qorqynyshty da! Sondyqtan da barometrge bara jatqan jolda qoldan kelgenshe az nәrseni býldiruge tyrysqanyndy tileymin, synda  jýrgen taghdyrlas!