Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3641 0 pikir 21 Mamyr, 2009 saghat 09:44

«Qúlymbetovting balalaryn bólmender!» «Teke saqal» Kalininning búl búiryghy gazetke de basylypty...

Adam balasy jaryq dýniyege kelgennen keyin beynet kóretini zandylyq qoy. Degenmen, kózin tyrnap ashqannan «halyq jauynyn» perzenti atanyp, kóringennen kóz alartu men jekigen sóz estu arqyly qanshama jyl qasiret jasyn tóguden artyq mehnat bar ma eken? IYә, 1937 jyldary eline adal qyzmet atqarghan arystay azamattardy ústap, jazyqsyzdan jazyqsyz «halyq jauy» degen jalghan aiyppen atyp tastaghan ardaqtylarymyzdyng artynda qalghan úrpaqtary kýni keshege deyin osynday auyr azap shekti. Conday taghdyr iyesi kórnekti qogham qayratkeri, halqymyzdyng birtuar perzenti Úzaqbay Qúlymbetovting úrpaqtary. Ol kisining kindiginen órbigen Aqtóre, Kәbira, Bostan, Orynsha, Bolat syndy balalarynyng ishinen biz Orynsha jәne Kәbira apalarymyzben tildese aldyq. Óz otbasynyn, yaghny Qúlymbetovter әuletining basynan keshken ómir tarihyn bayandaytyn «Taghdyr» atty kitap jazghan Orynsha apamyz әkesi jayly әngimeni bylaysha bastady:

 

 

Adam balasy jaryq dýniyege kelgennen keyin beynet kóretini zandylyq qoy. Degenmen, kózin tyrnap ashqannan «halyq jauynyn» perzenti atanyp, kóringennen kóz alartu men jekigen sóz estu arqyly qanshama jyl qasiret jasyn tóguden artyq mehnat bar ma eken? IYә, 1937 jyldary eline adal qyzmet atqarghan arystay azamattardy ústap, jazyqsyzdan jazyqsyz «halyq jauy» degen jalghan aiyppen atyp tastaghan ardaqtylarymyzdyng artynda qalghan úrpaqtary kýni keshege deyin osynday auyr azap shekti. Conday taghdyr iyesi kórnekti qogham qayratkeri, halqymyzdyng birtuar perzenti Úzaqbay Qúlymbetovting úrpaqtary. Ol kisining kindiginen órbigen Aqtóre, Kәbira, Bostan, Orynsha, Bolat syndy balalarynyng ishinen biz Orynsha jәne Kәbira apalarymyzben tildese aldyq. Óz otbasynyn, yaghny Qúlymbetovter әuletining basynan keshken ómir tarihyn bayandaytyn «Taghdyr» atty kitap jazghan Orynsha apamyz әkesi jayly әngimeni bylaysha bastady:

 

 

«KARLAG-ty salugha qarsy bolghan edi...»
- Mening әkem jayly nege ekenin bilmeymin kóp aityla bermeydi. Negizinen eng alghash atylghan osy mening әkem bastaghan on toghyz komissar ekenin tarihty oqyghandardyng bilmeui mýmkin emes. Aqtóbe oblysy Yrghyz audanynyng Sasyqkól auylynda 1891 jyly 18 nauryzda dýniyege kelgen Úzaqbay Qúlymbetov Yrghyzdaghy Ybyray Altynsarin ashqan orys-qazaq uchiliyshesin bitirip, Aqtóbedegi pedagogikalyq institutta joghary bilim alghan. Negizi ózining mamandyghy orys tili men әdebiyetining oqytushysy. 1912-18 jyldar aralyghynda osy ózining mamandyghy boyynsha Torghay men Yrghyzda múghalimdik qyzmet atqarghan. Al, kenes ýkimeti ornaghannan keyin 1918 jyldan bastap ol kisi sondaghy revkomnyng mýshesi boldy. Yrghyzda audandyq partiya komiyteti qúrylghanda sonyng hatshysy boldy. Solay óz enbegimen birtindep kóterilip 1922 jyly Aqtóbede oblystyq oqu bólimin basqarghan. Sol tústa qazaq balalary tolyqtay sauattanuy ýshin kóptegen mektepter ashugha úiytqy bolghan. 1922 jyldan 1925 jylgha deyin Aqmola guberniyasynyng tóraghasy qyzmetin atqardy. Úzaqbay Qúlymbetovting kóp qyry osy qyzmetti atqarghan túsynda belgili bolady. Mәselen az uaqyt ishinde Petropavl qalasyndaghy konservi zauytyn, Ridderdi, t.b qalpyna keltiredi. Sonday úiymdastyrushylyq, iskerlik qabiletimen kózge týsken ony 1925 jyly basshylyq sol kezdegi elimizding astanasy Qyzylordagha shaqyrtyp alyp Halyq sharuashylyghy ortalyq kenesining tóraghasy etip taghayyndaydy.
Sol kezde Embide múnay ónerkәsibin keneytip, quatyn arttyryp, múnay aiyru zauytyn saldyru kerek bolady. Bizding altyn kenimizdi Mәskeu alyp qoyghan ghoy, sony qaytaru jóninde mәseleni qozghaghan osy Úzaqbay Qúlymbetov edi.
1931 jyly Kenes ýkimetining basshylary Qaraghandyda KARLAG-ty, sonday-aq ALJIYR-di  salamyz degende, Úzaqbay Qúlymbetov «jerimizdi lagerge ainaldyrmaymyz» dep oghan qarsy shyqqan.
1926 jyldan 1935 jylgha deyin ol kisi       Halyq komissarlar kenesi tóraghasynyng orynbasary, Memlekettik josparlau komiytetining tóraghasy, onymen qosa Sauda ministri qyzmetterin atqarghan. Ózi 1937 jyldyng 2 tamyzynda ústalsa, oghan deyin Ortalyq partiya komiytetining buro mýshesi boldy.
Ol kisi partiya qyzmetin atqarghanmen, sonyng barlyghyn qazaq ýshin, últynyng jaqsy ómir sýrui ýshin jasady. Mәselen Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy bolyp túrghanynda Qazaqstan avtonomiyaly respublikadan Odaqtas respublikagha ainaldy. Qazaq eli ózining jeke Konstitusiyasyn qabyldady. Sonyng barlyghynyng basshylyghynda Úzaqbay Qúlymbetov túrdy emes pe? Keyde yza bolasyn, basqa bireulerdi aityp jatady, al naghyz júmys istegen adamdy aitpay ketedi.

 

 

«Ýige 14 jetim balany ertip kelgen...»
Úzaqbay Qúlymbetovting últy ýshin atqarghan qyzmetin qalyng eli әriyne, biledi. Enbek jolyn ózi dýniyege kelgen Aqtóbe ónirinde úlaghatty ústazdyqtan bastap, 1937 jyly ústalyp ketkenshe Qazaq Ortalyq atqaru komiyetetining tóraghalyq qyzmetke deyin kóterilgen túlgha retinde halqynyng tarihynan oryn alghan bolsa, perzentterining esinde әke beynesi qalay saqtalypty? Búl súraghymyzgha Kәbira Úzaqbayqyzy bylaysha jauap berdi:
- Ákemning týr-túlghasy әli kýnge kóz aldymda. Alyp deneli, keng iyqty, ayaghyn aqyryn basyp, jaymen ghana sóileytin, qysyq kózdi, qara tory kisi edi. Ernining ýstinde kishkene ghana qiyaq múrty bolatyn. Ýide ýnemi qazaqy taqiya men shapan kiyip jýretin. Atamnyng men bir angharghan qasiyeti kópshil edi. Olay deytinim, kensege baryp jolygha almaghan bireuler balasynyng oquymen, bireuler shaghynyp, әiteuir ýiden kisi arylmaytyn.
1932 jyldyng jazy bolatyn. Bir kýni tysqa shyqsam, qaqpa syrtynda әldekim qúlap jatyr eken. Qasynda 12-13 jastar shamasyndaghy qyz bala jylap otyr. Qastaryna barsam әlgi qúlap jatqan shal «Úzaqbay, Úzaqbay» dep ynyrsydy. Ýige jýgirip kirip әjeme aityp em, ol kisi shyghyp «Oy, bayghús, mynau Qayrolla ghoy, tәtendi shaqyr» dedi. Jolmúrat tәtem әlgi kisini ýige kirgizip jatqyzdy. Sonynan bildim, janaghy kisiler Qyzylordada bizben kórshi túrghan eken. Sodan ózderiniz bilesizder sol tústa asharshylyq bastaldy emes pe? Aqsaqaldyng kempiri qaytys bolyp, kýn kóris qiyndap ketken son, bizding әkemizdi demeu kórip jolgha shyqqan betteri eken. Ákem auladaghy ýidi aqtatyp, qyzy Zәituna ekeuin sol ýige kirgizdi, júmysqa túrghyzdy. Biraq Qayrolla auyryp qaytys boldy da, qyzyn úzatqangha deyin biz asyradyq. Bir búl ghana emes, әkem 1933-34 jyldary Qaraqalpaqstangha barghan saparynda 14 jetim balany ýige alyp kelip, monshagha týsirip, eki-ýsh aidyng kóleminde olardyng birin internatqa berse, birazyn júmysqa ornalastyryp, ayaqtandyryp jiberdi.

«Mening janym olardan ardaqty emes..»
- Sheshem Áyish Qúlymbetova KARLAG-ta on jyl qoy baqqan. Biraq ol jaqta kórgenderi jóninen bir auyz birdene aitqan emes. Sebebi qamaudan shygharda eshkimge eshtene aitpaugha uәde berip qoyghan ghoy, - dep sabaqtady әngimesin Orynsha apay, - Temirbek Jýrgenovting jary Dәmesh Jýrgenovanyng auzynan estigenim: «Úzekenderdi atatyn kýni men ýide otyr edim, bir jaqynym keldi de «Erteng gazetti alyp qúlap qalyp jýrmeniz. Sebebi erteng Úzekeng bastaghan on toghyz adam atylatyndyghy jónindegi qauly gazetke basylady. Sony sizge eskertkeli keldim» dedi. «Oybay, eshkim seni búl mannan kórmey túrghanda tezirek ket» dedim. Ol kete bere, aitqanymday jendetter keldi-daghy meni ústap alyp ketti. Barsam, on toghyz komissardyng әielderi týgel eken. Barlyghyn syz kameranyng edenine jayghastyrypty. Meni de solargha aparyp qosty. Birazdan keyin Áyish jengey keldi. Álgi jer tar, otyratyn da oryn joq. Sosyn men basqalargha «tizelerindi taghy da qysynqyrandar» dep jengeydi qasyma shaqyryp aldym. Sodan keyin estigen әngimemdi qasymdaghylargha sybyrlap qana «Erteng bizding joldastarymyz atylady eken» dep em, әielder kýnirenip ketti. Dausymyzdy estigen kýzetshi jendetter aighaylap, titpen qol júmsaugha deyin bardy. Sosyn biz tynshydyq».
Dәmesh apanyng ózi KARLAG-ta meyirbiyke bolypty. Áyelder auyr júmystan bir uaq tynyghyp alsyn dep, kezegimen bulleteni jazyp beredi eken. Sonda әielderding ishinde bizding sheshemiz Áyish: «Úzekender de atylyp ketti ghoy. Mening janym olardan ardaqty emes» dep,  birde-bir mәrte bulleteni almapty. Sol myqty tóziminin, shydamdylyghynyng arqasynda shyghar, on jyl otyrghannan keyin 1947 jyly aman-sau ortamyzgha oraldy. Ýlken aghamyz Bostannyng qolynda Tashkentte túrdy, biraq sonynda mening qolymnan aqtyq sapargha attandy. Qazir Kensayda jatyr.
Kýni keshe ghana maqtanyshpen kóshege ilip qoyghan Úzaqbay Qúlymbetovting sureti ústalghan kýni-aq myj-myjy shyghyp kóshede jatady. Áke beynesining nege ayaq astynda jatqanyn bala kónil jete týsinbese de, bir jamandyqtyng bolghanyn ishtey sezedi. Sóitip suretti jerden kóterip jylap túrghan bes jasar Orynshany qyzyl jaghalylyr ayamay qoyyp qalady. Úzaqbaydyng balalary ýshin taghdyrdyng tayaghy mine osy tústan bastalyp edi. Ákeleri atylyp, analary KARLAG-ta aidauda jýrgende, toz-tozy shyqqan Úzaqbay Qúlymbetovting balalarynyng birazy jetimder ýiinde, birazy auylda aghayyndardyng qolynda jýrdi. Jetim balalar ýiinde jýrgenning ózinde ýsh balany bir-birinen aiyrghysy keledi. Sonda olar bir kezderi ýilerine kelip jýrgen Kalininge telegramma salady. Ol kisi de adamgershilik tanytyp, «Qúlymbetovting balalaryn bólmender» dep bir auyz búiryq jiberedi. Ol búiryq gazetke jariyalanady da, sol arqyly Jolmúrat balalardy tauyp alady. Ol el ishinde әrkimderdi ústap әketip jatqan tústa apasy Zyliqany alyp, Qaraqalpaqstangha ketken edi. Moynaq degen jerinen qonys teuip, biraz esterin jighan son, Qúlymbetovter әuletin jinaugha kirisedi.  Jetimder ýiine ótip ketken Bostan, Marat, Kәbirany, auylda әr aghayynnyng qolynda jýrgen balalardy óz qolyna aldy. Sol kezde Úly Otan soghysy bastaldy. Basqa elde jýrse de «halyq jauynyng inisi» degen attan aryla almaghan Jolmúrat «Úzaqbay-au, ózing júmaqqa bardyng da, nege bizderdi tozaqqa tastap kettin? Kimge, nege jau boldyn? Senbeymiz biz oghan» dep jylap otyratyn kórinedi.   Sodan ne óleyin, ne әlgindey attan arylyp keleyin dep, soghysqa barugha aryz tastaydy. Onda da on ret almay, aryzyn keri qaytaryp, aqyry on birinshisinde ghana qabyldanady.
- Áskerge ketetin kýni Jolmúrat agham barlyghymyzdyng tuu turaly kuәlik, t.b qújattarymyzdy týgel jinap alyp, qúmgha órtedi. Sonda metirkem otqa oranyp bara jatqanda tura ózimning janym janyp bara jatqanday boldy. Agham ózi kórgen qiyndyqty biz kórmesin, «halyq jauynyng balalary» degen aty aldaghy ómirlerinde ayaqtarynan shalmasyn dep solay etkenin aityp, bizden keshirim súrady. Sóitip tegimizdi arghy atalarymyzdan alyp, Qarabalina bolyp shygha keldik. Al, Jolmúrat bolsa maydannan qaytyp oralghan joq, - dep Orynsha apay bir uaq ýndemey qaldy. 
Osylay qújattardy tegis órtegenmen, Úzaqbaydyng balalaryn ýsh әrip qayda barsa da andymay qalghan joq. Oqu bitirip, júmysqa ornalasqanda da Orynsha Qarabalinanyng sabaq beretin oqu orny basshysyna jogharghy jaqtan  qonyrau shalyp, «Nege halyq jauynyng balasyn tarih pәnining múghalimi etip  alasyn? Balalarymyzdyng barlyghyn jau qylyp jibermey me?» degenin  telefonshy qyzmetinde istegen әpkesi Aqtóre óz qúlaghymen estiydi. Sodan Orynshagha qughyndap jatsa, qoryqpauyn eskertedi.   

«Anamyzdy alghash tanymay qaldyq...
Úzaq uaqyt әke-sheshesinsiz jetimdik kórgen Úzaqbaydyng balalary ýshin aidauda jýrgen analary aqtalyp shyqqanda, baqyttyng beti beri qaraghanday boldy. Tashkentte ýlken balasy Bostannyng qolyna kelgen Áyishti kóruge búl jaqtan qyzdary Orynsha, Aqtóreler, Kәbiranyng qyzdaryn ertip jolgha shyghady. «Oypyr-ay, ol kisi qanday bolyp ketti eken? Bizdi tanyr ma eken?» degen tolghanys әrbirining kónil týkpirine enip, maza taptyrmay barady.
- Poyyz aqyryn jyljyp toqtaytyn sәtinde terezeden syrtqa kóz tastaghan Aqtóre apamyz: «Áne, túr» degen jaqqa qarasaq, basyna jaulyq salghan, qazaqy qamzol kiygen, búrynghy bizding anamyzgha mýldem úqsamaytyn basqa bireudi kórdik, - dep jalghady әngimesin Orynsha apay, - Ol kisi jas shaghynda óte sәnmen kiyinetin. Naghyz ziyaly, qazirgi tilmen aitqanda Ýkimet basshysynyng әieli boldy ghoy. Bizding kóz aldymyzda da sol sәnqoy beynede qalghan edi. Sosyn ba, Áyishting qazaqy kiyimdegi týrin kórip, tanymay, tosyrqap qalghanymyz. Anamyzdyng ózi biz poyyzdan týse bere qúshaghyn jaya  úmtyldy. Sol jerde jylap, kórisip, u-shu boldyq ta qaldyq. Sosyn arbamen auylgha kettik. «Aynalayyndar, senderdi de kóretin kýn bar eken ghoy» dep Allagha rizashylyq bildirip kóz jasyn búlap aldy. Biraq, lagerde ne istegeni, nendey azap shekkeninen bir auyz tis jarmady. Sodan osy Almatyda Tatarka degen jerden ýy alyp, bәrimiz bas qostyq. Kóp úzamay әkemizding aqtalghandyghy jóninde sheshim de shyqty.
Dýniyede ghalymnyng haty ólmeytin bolsa, jaqsynyng aty ólmeydi. Últy ýshin úlan-ghayyr enbek sinirgen Úzaqbay Qúlymbetovting atyna Almaty men Aqtóbede kóshe attary berilgen. Jýzjyldyq mereytoyy qarsanynda Yrghyzdaghy Sasyqkól eldi mekenin, mektepting atyn, taghy bir kóshening atyn bergen eken. Biraq, sonyng barlyghy qaghaz jýzinde turalanbaghan, zansyz dep, býginde mektepten de, audannan da ol kisining atyn alyp tastapty. Oghan arasha týsip otyrghan ne bir mýiizi qaraghayday basshy, ne ziyalylardyng biri joq. Ákening joghyn joqtap, múrasyn týgendeytin balalarynyng da býginde shashtaryna aq, betterine әjim týsken. Tek bar ýmitteri keyingi jastarda. Olay bolsa, úlylyqty úghynyp, últyn-júrtyn sýigen úlyqtardyng ýmitin ýrlep jaghu býgingi úrpaqtyng moynyna syn.

 

Mariyam ÁBSATTAR.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5539