Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3604 0 pikir 21 Mamyr, 2009 saghat 09:51

Jahanshah

Edil-Jayyq alaby – ejelden elding shetinde, jelding ótinde túrghan ólke; Búl ónirde nayza úshyn tiregen, bilek kýshin bilegen batyr baghlandar ghana emes, el birligi, jer tútastyghy jolynda mandayy jarylghan kósem men tandayy tilingen sheshen de kóp ótken. Solardyng biri de biregeyi әigili batyr sheshen, 1887 jyly әigili batyr, sheshen Syrym elinde dýniyege kelgen, kórnekti memleket jәne últ qayratkeri, qazaqtan shyqqan alghashqy zangerlerding biri, sayasatker, Jansha Dosmúhamedovting tuylghanyna biyl 120 jyl tolmaq. Batys Qazaqstan oblysyna barghan issaparymda osynau jarqyn túlghanyng úrpaghy, tuys-tumalaryn jәne de onyng ómiri men shygharmashylyghyn zertteushi ghalymdardy izdegen edim.

«Qara sózding shesheni»
Bir ókinishtisi, Jansha Dosmúhamedovting óz kindiginen úrpaq bolmaghan eken, sondyqtan jaqyn aghayynnyng balasy Qadesti bauyryna basypty. Qades býginde ómirden ozypty.  Biz ol kisinin  úly, Jansha Dosmúhamedov atyndaghy qordyng basshysy Biysenghaly aghamen tildestik.

Edil-Jayyq alaby – ejelden elding shetinde, jelding ótinde túrghan ólke; Búl ónirde nayza úshyn tiregen, bilek kýshin bilegen batyr baghlandar ghana emes, el birligi, jer tútastyghy jolynda mandayy jarylghan kósem men tandayy tilingen sheshen de kóp ótken. Solardyng biri de biregeyi әigili batyr sheshen, 1887 jyly әigili batyr, sheshen Syrym elinde dýniyege kelgen, kórnekti memleket jәne últ qayratkeri, qazaqtan shyqqan alghashqy zangerlerding biri, sayasatker, Jansha Dosmúhamedovting tuylghanyna biyl 120 jyl tolmaq. Batys Qazaqstan oblysyna barghan issaparymda osynau jarqyn túlghanyng úrpaghy, tuys-tumalaryn jәne de onyng ómiri men shygharmashylyghyn zertteushi ghalymdardy izdegen edim.

«Qara sózding shesheni»
Bir ókinishtisi, Jansha Dosmúhamedovting óz kindiginen úrpaq bolmaghan eken, sondyqtan jaqyn aghayynnyng balasy Qadesti bauyryna basypty. Qades býginde ómirden ozypty.  Biz ol kisinin  úly, Jansha Dosmúhamedov atyndaghy qordyng basshysy Biysenghaly aghamen tildestik.
- Jansha Dosmúhammedovke men qanday tuys ekenime kelsek, - dep bastady әngimesin Biysenghaly agha, - mening atam Izmaghambetten tusa, Jansha atamyz Dosmúhammedten tughan. Ekeuining әkeleri aghayyndy. Jansha atamyzda bala bolmaghan son, mening әkemning aghasy Qadesti ózine bala etip asyrap alghan. Ol kisi 1912 jylghy edi, 1971 jyly qaytys boldy. Oghan deyin Jansha atamyzdyng júbayy Oliga Konstantiynqyzynyng qolynda Mәskeu qalasynda túrdy. Biz de kishkene kýnimizde әjemizge baryp túratynbyz. Sonda ol kisi «senderding osynday atalaryng bolghan» dep aityp otyrushy edi. Kishkentay bolghan song ba, kóp nәrsege mәn bermeppiz. Qazir soghan ókinemiz... Tiri tariyh, babamyzdyng ózi bolmasa da, kózindey bolghan sol әjemizden biraz qúndy derekterdi jazyp almappyz...
Sol kezdegi alash azamatty sekildi Jansha Dosmúhammedov te aldymen auyl moldasynan sauat ashyp, jәdid múghaliminen, keyinnen bolystyq orys-qazaq mektebinen bilim alypty. 1896 dyly Oral qalasyndaghy әskeriy-realdyq uchiliyshesine oqugha týsip, 1904 jyly osy oqu ornyn ýzdik tәmamdapty. 1906 jyldyng jazynda Jansha belgili zanger Baqytjan Qarataevpen kezdesip, әngimelesedi. Zanger balang jigitting boyynan jiger kórip, onyng bolashaghyna senim artady. Sóitip, әngimelesu barysynda Janshagha mynaday aghalyq kenes beredi: «Eger aqylgha salsan, óner ýiren. Óitkeni ónersiz aqyl – kiyimsiz dene. Búl zamanda adamgha kerekti, әsirese bizding qazaqqa qajetti óner – bilim, sayasat aghymy. Olay deytinim: biz bilim aluda, óner ýirenude, sayasat qúruda basqalardan qalystau qaldyq». Aghanyng aqyly Janshagha oy salyp, ol bilim izdep Reseyge jol tartyp, 1906 jyly Sankt-Peterbor uniyversiytetining zang fakulitetine týsedi. Sheshendikke bala kýnnen qúmar, Syrym Datúlynyng naqyl sózderin jatqa biletin JaHanshaH uniyversiytet qabyrghasynda jýrip-aq naghyz sheshendigimen, sóz saptay biletin sheberligimen orystardyng ózin tang qaldyrghan.
- Ol kisi sóilegende, tek qana tili emes, býkil denesi, búlshyq etterine deyin sóilep túrghanday әser qaldyrady eken, - deydi әngimeni jalghaghan jahanshatanushy, zertteushi ghalym Dәmetken Dosmúhanqyzy.
- Kóz janarymen, auzynan shyqqan әrbir sózimen tyndaushysyn ózine tartyp alatyn erekshe qasiyeti bolypty. Jahanshah ornynan túrghan kezde halyq ózdiginen ol kisining sonynan erip jýre beretin bolghan ghoy. Ol jóninde Sәken Seyfullin ózining «Tar jol, tayghaq keshuinde» mynaday minezdeme beredi: «Jahanshah Dosmúhammedov – qara sózding shesheni bolsa, Mirjaqyp Dulatov – jazba sózding sheberi, al Halel –naghyz teoretiyk, kóp sóilemeytin, biraq óz isine myghym adam» dep baghalaghan.
Jalpy JahanshaHtyng armany qazaq elin qorghaytyn әsker qúru bolghan. Sony tek arman etip qana qoymay, aldymen Syrym audanyna, keyin Oiyl jerinde yunkerler әskery mektebin ashady. Sol tústa Oral qalasynda qazaqtardyng kazaktardyng әskery ýkimeti bolghan, sodan әlgi mektepke qazaq jastaryn oqytugha ofiyserler aldyrtqan. Sóitip, qazaqtardy әskery iske baulyghan. Ózi de soghys isine jetik әri myqty strateg bolghan. Onyng dәleli: 1920 jyly Batys Alashorda ýkimetining әskeri Qyzylqogha degen jerde general Tolstov pen Akutinning әskerin qolgha týsiredi ghoy. Sol soghysta әskeriylerding is-әreketin baqylap, búiryq berip otyrghan – Jahanshah Dosmúhammedov.

«Óz әkemizden góri Jahanshahty jaqsy kórdik»

Kóp júrt Jahanshah jәne Halel Dosmúhammedovterding esimderi ýnemi birge atalghanyna qarap, olardy aghayyndy dep oilaytyny jasyryn emes. Shyndyghynda, ekeuining tegi birdey әri bir ónirden bolghanymen, qandas tuystar emes. Esesine, olar - ómirding ózi qosqan naghyz dostar, mýddeles, maqsat-múrattas jandar. Jahanshah jayly jeti qúlyptyng astynda jatqan derekterdi jaryq dýniyege qayta әkelude ózine Halel Dosmúhammedovting qyzy Qarashash apaydyng qalay jәrdemdeskeni jóninde Jahanshahty zertteushi, ghalym Dәmetken Dosmúhanqyzy bylaysha tolghanady:
- Jansha men Halel Dosmúhammedovter Oralda qalay birge jýrse, Voronejge de solay qosaqtalyp jer audarylghan. Sonda Qarashash apay Halelding qyzy degen aty ghana bolmasa, shyn mәninde Jansha men Oliga Konstantiynqyzynyng qyzdarynday bolyp, solardyng ýiinde ósken. Sondyqtan Qarashash apay Jansha jayly aitudan esh jalyqpady, kózi júmylghansha maghan bar biletinin aita berdi, men jaza berdim. Últtyq qauipsizdik komiytetinen alynghan mәlimetter boyynsha, Jansha Dosmúhammedovting 1887 jyly tughany belgili boldy, al tughan kýni jayly naqty derek esh jerde dәlme-dәl keltirilmepti. Qarashash apaydan osy jayly súraghanymda, «mausym aiynyng songhy aptasy ekeni esimde, Jansha atamnyng tughan kýninde biz barlyghymyz sol ýide jýretinbiz, mening әkemdikinde olar bizge keletin» dep, Jahanshah Dosmúhammedovting Halel Dosmúhammedovke syigha tartqan kýmis saptyayaghyn kórsetti. 
Sol  kezde Qarashash apay mektep oqushysy. «Óz әkemmen salystyrghanda, biz Jahanshah atamyzdy artyghyraq jaqsy kórdik. Sebebi ol kisining ózi balalargha sonday meyirimdilikpen qarap, erekshe yqylas tanytatyn. Úzyn boyly, aqqúba, shashy óte qayratty, dausy óte zor adam edi. Kýlgende bar jan-dýniyesin aqtaryp, shynayy kýletin minezi júmsaq adam boldy. Al bizding әkemiz oghan qarama-qarsy boyy orta, minezi túiyq kisi edi. Biz óz әkemizding qas-qabaghyna qarap, erkeley almaytynbyz, al Jahanshah atamyz bolsa birimizdi kóterip, birimizdi arqalap, balasha quanatyn. Sondyqtan ol kisi kelgende ýiding ishi shuaqqa tolyp, әkemiz de júsaryp shygha keletin. Nendey basqosu bolsyn, Jahansha atamyzdyng qatysuymen dumandy toygha ainalatyn, sebebi ol kisi júrtty auzyna qaratyp, otyrghan ortasyn eriksiz biylep alatyn» deytin Qarashash apay.
Jansha Dosmúhammedovting shyn aty negizinen Jahanshah bolghan eken. Yaghni, jahannyng biyleushisi, әmirshisi degen maghynany bildiredi. Múny Dәmetken Dosmúhanqyzyna aitqan Qarashash Halelqyzy «endi sen óz jazbalaryndy osylay dep ol kisining tolyq atyn jaz» dep eskertipti.

Úshty-kýili joghalghan ýsh san
Jansha Dosmúhammedovting shygharmashylyghy men qoghamgha sinirgen qayratkerlik qyzmetine kelsek, eng aldymen ol – zanger retinde «qazaq ólkesinde baghzy zamannan beri zang bolghan» dep, Tәuke hannyng «Jeti jarghysyn» qazaqtyng túnghysh zandar jinaghy retinde kórsetip, dәleldegen. «Qazaq halqynda basqaru jýiesi bolghan, ol – handyq jýiege baghynghan» dep qazaqtyng arghy tarihyndaghy býkil handardy atap kórsetetin kólemdi ghylymy maqalalar jazghan. Ol maqalalar «Neskoliko slov o kirgizskom narodnom prave» degen taqyryppen sol tústa Oral qalasynda shyghyp túrghan «Uraliskiy listok» gazetining ýsh birdey sanyna jariyalanghan. Onday qúndy derekti Jahanshahty zertteu jolynda Tashkent, Orynbor, Mәskeu múraghattaryn týgnl aqtaryp shyqqan Dәmetken  apay Mәskeu múraghatynan tauyp aldy.
- Sondaghy mening quanyshymdy sózben jetkizu mýmkin emes. Biraq ol quanyshymdy su sepkendey basqan bir nәrse – enbekting ayaqtalmay qalghany. Gazetting ýsh birdey sany shyqqan maqalanyng saonynda avtor «prodoljenie sleduet» deydi, biraq әri qaray Jahanshahtyng osynday qazaqtyng týp-tamyryn qozghau arqyly ruhyn kóteretin ghylymy enbekti jazuyna patsha ókimeti tyiym salghan. Sebebi, qoryqqan. Qazaqtyng әli otyzgha da tolmaghan jap-jas jigitin qudalau osydan bastalady. Osy maqalany men Mәskeu múraghatynan tauyp, kóshirmesin qolgha alyp aldym. Endi búl gazet Oral jerinde shyghyp otyrghan ghoy, osy jaqta da múraghatta saqtalu kerek degen oimen izdesem, mine qyzyq, barlyq sany bar da, dәl osy maqala jaryq kórgen ýsh san joq. Súrasam, sebebin eshkim bilmeydi. Almatydan izdedim, tura osy jaghday. Búdan nendey oy týyge bolady? Janaghy Jahanshahtyng maqalasy shyqqan «Uraliskiy listoktyn» ýsh sanynpatsha ókimeti taralatyn barlyq jerinen jinap alghan. Sebebi, halqy ony oqyp, qúlaqtanbauy kerek. Búdan basqa Jahanshah 1926-1928 jyldary Tashkent qalasynda Qylmystyq kodeksterdi, taghy sol siyaqty enbekterdi audarghan. Ayta berse, enbegi óte kóp bolghan, biraq olardyng denining kózin joyghan. Men qazirgi qolda bar materialdardy alu ýshin múraghattarda qanshama jyl kirpik qaqpay otyryp, izdendim. Áuelde qolgha eshtene bermedi. Eki ýlken papkany әkelip kóresetetin de, «mine kórdiniz ghoy» deydi, endi ashyp kóreyin desen, «joq, sizge ashugha rúqsat joq, ózimizding serjant qaraydy, sosyn sizge anyqtama beredi» deydi. Al onyng bergen anyqtamasynda aqparattar shala-sharpy, qansha degenmen ol shygharmashylyq adam emes qoy.

«Biz eshqashan kenes ókimetin moyyndamaymyz»

Ózi bilimdi, ózi sheshen, ózi bilikti zanger, sayasatker Jahanshah qazaq elining eshbir elge, eshqanday bóten jýiege baghynbay, óz aldyna derbes memleket bolghanyn kókseydi. El ishinde aqtar men qyzyldargha bólinip, qyrghyn soghys jýrip jatqan kezding ózinde ne aqtargha, ne bolishevikterge qosyludy qúp kórmegen Halel Dosmúhammedov ekeui kenestik imperiyanyng qúrushylary Lenin men Stalinning ózimen betpe-bet kezdesip, oilaryn ashyq aitqan. Búl jóninde ólketanushy, Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining qúrmetti professory Jaysang Aqbay bylay deydi:
- Jahanshah Dosmúhammedov sanaly ómirinde shyndyqty betke aitatyn turashyl adam bolghan. Ol kisi: «Biz eshuaqytta kenes ókimeti moyyndamaymyz» degen. 1918 jyly «Qazaq jerinde patsha ókimeti qúlady, endi biz óz jerimizde ózimiz tәuelsiz memleket qúrghymyz keledi. Avtonomiya qúru jaghy qalay bolar eken?» dep súraugha Batys Alashorda ýkimeti atynan ókil retinde Mәskeuge barady. Sol kezde jogharyda aitqan kenes ókimetine kózqarasyn Leninning ózine ashyq aityp, terezesi teng adam retinde sóilesken. Nege kenes ókimetin qoldamaytynyn súraghanda, «sebebi búl ýkimetting әli baghyt-baghdary da belgisiz, biz ýshin búldyr ýkimet» degen.
Mine, osynday oqyghan, tereng bilimdi, býtin bir elding iydeologiyasy men sayasatyn dóngeletip әkete alatyn ardaqty úldary alashtyng mandayyna syimady. Syidyrmady. «Jaqsynyng aty ólmeydi, ghalymnyng haty ólmeydi» degenmen, ólgendi tiriltip, óshkendi jaghatyn izdeushisi bolu kerek. Jahanshahtyng kóptegen enbekterining zerttelmey, tarihtan óz ornyn aluda keshigip jatuynyng bir sebebi osy. Býginde kónilge demeu bolarlyq bir nәrse: Oral qalasynda onyng atyna kóshe berildi, biraq basshylyq tarapynan basqa esh janashyrlyq joq. Biyl, mәselen, repressiyanyng 70 jyldyghy, jarqyn túlghanyng 120 jyldyghy. Jyl ayaqtalyp keledi. Biraq aitarlyq is joq. Búl – bizding boyymyzdaghy últtyq sezimning әli de úiqyda jatqanynyng belgisi...    

Alash ziyalylar turaly jazylghan materialdar toptamasynyng avtory Maylybayqyzy Mәriyam Ábsattar 1983 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy Týrkistan qalasynda dýniyege kelgen.
2000-2004 j.j. Týrkistan qalasyndaghy Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiytetining halyqaralyq qatynastar fakuliteti, jurnalistika kafedrasyn;
2004-2006 j.j. әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining magistraturasyn bitirgen.
Jurnalist.
Respublikalyq qoghamdyq-sayasy «Týrkioystan», (2004 j. nauryz-mausym ), Respublikalyq qoghamdyq-sayasy aptalyq «Aq jol Qazaqstan» gazetterinde (2003-2005) tilshi qyzmetin atqarghan.
2006 jyldyng nauryz aiynan 2009 jyldar aralyghynda Qazaq radiosynda jýrgizushi-redaktor qyzmetin atqarghan.
Qazirgi tanda «Alash ainasy» atty respublikalyq qoghamdyq-sayasy aqparattyq gazetting Mәdeniyet bólimining tilshisi;

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543