Senbi, 13 Tamyz 2022
Janalyqtar 2769 0 pikir 3 Qarasha, 2009 saghat 06:31

Erlan QARIYN: QAZAQTYNG UAYYMY KÓP, BIRAQ TILEGI BIR

Dәuir ózgeristeri belgili bir túlghalardyng qolynda ma deymin. Álde oiy ozyq túlghalar Dәuir tynysyn ózgelerden búrynyraq sezip, aldyn ala qam jasay ma eken? Qalay degenmen de, HH ghasyrdyng basyndaghy Alash azamattary Qazaq memlekettigin saqtap qalu ýshin basyn taugha da úrdy, tasqa da úrdy. Ghylymmen de, sayasatpen de, aghartushylyqpen de, jurnalistikamen de qatar ainalysty. Sanauly ghana jyldarda Tolaghaysha talay enbek bitirdi. Alash múrasy tolyq zerttelmek túrmaq, әli tútastay zerdelenip de bolghan joq. Biraq búl - basqa әngimening sheti.

Bizding býgingi әngimemiz - Dәuir men Túlghagha qatysty. Qazirgi qazaq qoghamynda janasha oilau jýiesimen kózge týsip jýrgen bir top bar. Ábdighaliyev, Qariyn, Sarym, Sairov... Búlar keshegi totalitarlyq jýiening bylyghyna batyp ýlgirmegen, Tәuelsizdik úghymynan tereng maghynasyndaghy mәn izdegen ózgeshe top siyaqty. Osy azamattardyng ainalasyna býgingi kóziqaraqty jastar toptasa bastady. Olar bәri jinalyp, jeltoqsan aiynyng basynda Astana qalasynda Qazaq jurnalisterining túnghysh halyqaralyq forumyn ótkizbekshi.
Ne ýshin?

Múny belgili sayasattanushy, qazir «Núr Otan» HDP sayasy kenesining hatshysy Erlan Qarin myrzadan súradyq.

 

Dәuir ózgeristeri belgili bir túlghalardyng qolynda ma deymin. Álde oiy ozyq túlghalar Dәuir tynysyn ózgelerden búrynyraq sezip, aldyn ala qam jasay ma eken? Qalay degenmen de, HH ghasyrdyng basyndaghy Alash azamattary Qazaq memlekettigin saqtap qalu ýshin basyn taugha da úrdy, tasqa da úrdy. Ghylymmen de, sayasatpen de, aghartushylyqpen de, jurnalistikamen de qatar ainalysty. Sanauly ghana jyldarda Tolaghaysha talay enbek bitirdi. Alash múrasy tolyq zerttelmek túrmaq, әli tútastay zerdelenip de bolghan joq. Biraq búl - basqa әngimening sheti.

Bizding býgingi әngimemiz - Dәuir men Túlghagha qatysty. Qazirgi qazaq qoghamynda janasha oilau jýiesimen kózge týsip jýrgen bir top bar. Ábdighaliyev, Qariyn, Sarym, Sairov... Búlar keshegi totalitarlyq jýiening bylyghyna batyp ýlgirmegen, Tәuelsizdik úghymynan tereng maghynasyndaghy mәn izdegen ózgeshe top siyaqty. Osy azamattardyng ainalasyna býgingi kóziqaraqty jastar toptasa bastady. Olar bәri jinalyp, jeltoqsan aiynyng basynda Astana qalasynda Qazaq jurnalisterining túnghysh halyqaralyq forumyn ótkizbekshi.
Ne ýshin?

Múny belgili sayasattanushy, qazir «Núr Otan» HDP sayasy kenesining hatshysy Erlan Qarin myrzadan súradyq.

 

QAZAQ JURNALISTIKASY - ÓTE TURAShYL JÁNE ShYNShYL

- Ne ýshin deysiz be? Esinizde bolsa, ýsh-tórt jyl búryn bizding elde kónilge qonymsyz bir oqigha boldy, Astanada orystildi jurnalisterining basqosuy ótti. Orystildi jurnalister jinalyp, Qazaqstanda orys baspasózining mәselesin talqylady. Endeshe, Qazaqstandaghy qazaq baspasózining jaghdayyn nege talqylamasqa? Onyng ýstine, biz búghan Mongholiyadaghy, Ózbekstandaghy, Týrkiyadaghy, Qytaydaghy t.b. elderdegi jurnalisterdi de shaqyrmaqpyz. Astanadaghy Tәuelsizdik sarayyn jaldap, kemi 300 adamnyng basyn qosyp, ýlken әngime ótkizsek deymiz. Aldaghy forumda aimaqtyq jurnalistika, mamandardy dayyndau, qazaqtildi aqparat qúraldary men biylik, qazaq aqparat qúraldarynyng sayasattaghy roli, últtyq ruh, últtyq mýddening qazaqtildi aqparat qúraldarynda kórinis tabuy t.b. mәselelerdi talqylamaqpyz. Eng bastysy, búl basqosudy óz bastamamyzben, óz qarjymyzgha ótkizuge niyettimiz. Eger biz shyn patriot bolsaq, últtyq mәselelerdi sheshude bizge ya qauly nemese jarlyq kerek emes qoy, ózara bir nәrsege kelisip alayyqshy. Mysaly, aqparat qúraldarynan jyl boyy asharshylyq taqyrybyn týsirmeyik nemese til mәselesin qayta-qayta jazyp aita bereyik. Týpting týbinde qoghamdyq pikirding salmaghyn týsirmeyik. Sanasugha mәjbýr bolady. Sebebi qazirgi tanda qazaq jurnalisteri bas qosyp, talqylaytyn mәseleler jeterlik. Mysaly, qazaq tilining internette damuy. Qazir, Qúdaygha shýkir, qazaqtildi sayttardyng sany kóbeyip jatyr, biraq internette aqparat beruding formasy kóp qoy: blog qúru, sayt ashu, әleumettik jeli t.s.s.

- Ony aitasyz, keybir qazaq gazetterinde әli kýnge sol sayttyng ózi de joq qoy...

- IYә, solay. Búryn internetke qazaqsha shrift kelmeydi deushi edi, qazir kózimiz jetti: ghalamtorda qazaqsha habar-oshar alysudyng týk qiyndyghy joq. Ekinshi talqylaugha tiyisti mәsele - jarnama. Búryn «Orystildi habarlardyng súranysy joghary, sondyqtan olargha jarnama kóp týsedi» deytin. Qanshalyqty búl ras? Praym-taym degen uaqyt bar, 19.00 ben 21.00-ding arasy. Osy uaqytta teledidardy qosyp qaranyzshy, kóbine qazaqtildi jarnamalar beriledi. Sebebi marketingtik zertteuler nәtiyjesinde sol jarnama agenttikterining de kózderi jetti: negizgi tútynushy - qazaqtildi auditoriya, sondyqtan jarnamany qazaqsha jasau kerek. Media menedjmentte bayaghy stereotipti kózqaras bar: qazaqtildi baspasózge orystildi basylymnyng qosymshasy siyaqty qaraydy. Jarnamadan týsken payda teng ýlestirilmeydi. Jarnama mәselesin talqylau kezinde biz eki birdey jarnama agenttigining basshysyn, reytingtik agenttikting basshysyn jәne orystildi basylymnyng basshysyn shaqyryp, sosyn bәrine birdey súraq qoyayyq. Bizding oiymyz - qatysushylardy seksiya-seksiyagha bólmey, barlyq talqylaulardy ortaq әngime retinde ótkizu.

- Osydan birneshe jyl búryn elimizde qoghamdyq telearna ashu jóninde qyzu talqylau jýrip, biraz júmystar atqarylghan siyaqty edi. Biraq osy mәseleni әli pisire almay jýrgen siyaqtymyz. Qoghamdyq telearna taqyrybyn da talqygha salghan jón shyghar, bәlkim?

- Biz «Abai.kz» saytymen kelisip, ýsh-tórt elektrondy poshtagha osy forumda talqylanuy tiyis mәseleler boyynsha pikir jinasaq dep otyrmyz. Bәrimizding basymyz bir qosylyp qalady eken - kókeyde jýrgen oidyng bәri ortagha salynsyn, aitylyp qalsyn. Bir kýni bir telearna basshysymen sóilestim. Ol qazaqtildi janalyqtardyng uaqytyn ynghayly uaqyttan ynghaysyz uaqytqa kóshirmek eken, mening estuimshe. «Nege olay istemekshisiz? Sizding arnanyng basymdylyghy qazaqtildi janalyqtarynda edi ghoy? Qazir tútynushy auditoriyanyng basym kópshiligi - qazaqtildi kórermen. Kerisinshe, qazaqtildi habarlardyng ynghayly uaqyttaghy sanyn kóbeytu kerek» degenimde, әlgi azamat: «Qajet bolsa, kórermen sol uaqytta da qaraydy ghoy» dedi. Osynday kereghar kózqarastan qútylamyz ba, joq pa? Kerek bolsa, qazaq gazetterin býkil qalany sharlap jýrip tauyp alady, oghan bola pochta qyzmetin jetildirip qajeti joq degen siyaqty...

- Talqylaugha týsetin mәseleler kóp siyaqty?

- Tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jylgha juyqtady. Osy uaqyt ishinde elimizde últtyq mәseleni kótergen birde-bir últtyq qozghalys, partiya bolghan joq. Biraq últtyq mәselelerdi qorghaugha mýddeli bir top boldy: ol - qazaqtildi aqparat qúraldary. Osy jiyrma jylda qazaq jurnalisteri bizge - sayasatkerlerge, sarapshylargha últtyq mәsele jóninde qayta-qayta súraq qoyyp, talap etip, qazaqsha aitqanda, týrtkilep otyrmaghanda, bizding de osy mәselelerdi biylikke aityp, talap etuimiz ekitalay edi. Shyndyghyn aitqanda, qazaq jurnalisteri men qazaqtildi aqparat qúraldary 20 jyl boyy últtyq partiyanyng rólin atqaryp keldi. Basqalargha búl kerek emes siyaqty. Onomastika jónindegi konferensiya ótkizgende, belgili bir telearnanyng qazaqtildi janalyqtar burosy ol turaly habar beredi, al orystildi janalyqtar qyzmeti ony kórsetpeydi, sebebi búl oqighanyng olar ýshin manyzy shamaly. Sondyqtan da, últtyq mәsele qazaq jurnalisterine ghana kerek siyaqty. Shyndyghy - osy. Aldaghy forumnyng aty - qazaqtildi aqparat qúraldarynyng forumy bolghanymen, zaty - últtyq inttelektualdy qauymnyng jinalysy.

 

BIYLIKKE QOYaTYN TALAPTARDY JANARTU QAJET

- Memlekettik tildegi aqparat qúraldarynyng basty problemasy - biylikting memlekettik tildi mensinbeui siyaqty. Ótkende Bekbolat Tileuhan myrza mәlimdeme jasady: biyliktegi sheneunikterding 90 payyzy memlekettik tildi bilmeydi eken. Memlekettik til biylik ýshin uaqytsha úpay jinaudyng qúralyna ainaldy ma deymin... Shyndyghynda, biylik memlekettik tilge qashan qúrmetpen qarap, ony tolyqtay moyyndamaq?
- Memlekettik til mәselesine kelgende, biylikke aitylghan syn - oryndy. Sebebi, biylik qoghamnyng barlyq salasyndaghy uәdeler men mindettemelerding oryndaluyna jauapkershilikti óz moynyna alghan. Men biylikti aqtau ýshin aityp otyrghan joqpyn. Biraq mәselege birjaqty qaraugha bolmaydy. Til mәselesinde biylikting jauapkershiligin de aitu kerek jәne qoghamnyng mýddeliligin de aitu kerek. Biylik pen qoghamnyng mýddesin toghystyrudyng bir amaly, kópshilikting esepteuinshe - memlekettik til turaly zang qabyldau. Kezinde memlekettik til turaly zang qabyldau Zang jobalarynyng josparynda bolghan eken, biraq sol kezdegi aqparat jәne әdilet ministrlerining úsynysymen jospardan týsip qalghan. Keybir kisiler: «Múnday zang kerek emes, Konstitusiyada bәri jazylghan ghoy» deydi. Meninshe, azamattardyng memlekettik tilge qatysty mindettemelerin bekitu kerek.
Búl mәselege biylik tarapynan týbegeyli qarsylyq joq, degenmen ishinara keybir adamdardyng qarsylyghy bar. Sondyqtan talaptardy janartyp otyru kerek. Mysaly, Ýkimet basshysy Ýkimet otyrysyn qazaqsha ótkizse, soghan alaqaylap quanyp, sýiinshi súrap, maqtap jatamyz. Jalpy, qazaqtildi jurnalisterding arasynda ortaq kózqaras, ortaq ústanym joq. Ýkimet otyrysy qazaq tilinde ótti, birimiz ony jatyp kep maqtaymyz, al birimiz synaymyz, biz әueli anyqtap alayyqshy: bizge osy ne kerek? Biylikting qazaqsha sóilegeni me, әlde dúrys sóilegeni me? Shala-sharpy sóilegeni ne kerek? Shynymdy aitsam, men «Habar» telearnasynan sheneunikterding qazaqsha shala-púla sóilep túrghanyn kórgende, jýregim ainidy. Shyndyghyn aitqanda, búl - sanaly týrde qabyldanghan sheshim emes, bar bolghany pr-әdis. Kózaldau ýshin jasalghan amal. Sondyqtan tәttige aldanghan balanyng keypin kiymey, talapty kýsheytip, biylikting jәy qazaqsha sóilegenin emes, qazaqsha dúrys, sauatty sóileuin talap eteyik. Bildey bir ministr qazaqsha shala-sharpy, til búzyp sóilegenining bizge ne keregi bar? Ony maqtau emes, synau kerek! Osydan on jyl búryn jaghday basqasha bolatyn: biz nege sheneunikter qazaqsha sóilemeydi deushi edik. Endi jaghday ózgerdi. «Qazaqsha, nege dúrys sóilemeydi?» degen súraq qoy kerek. Qazaqtar oryssha sóilegende, qate jiberuge úyalady, al qazaqsha sóilegende qate jiberuge olar nege úyalmaydy? Nonsens!

Mәselening ekinshi jaghy qoghamdyq mýddelilik dedik. Jaqynda Sayasattanushylar kongresi ótti. Sonda men bir mәseleni aittym: Qazaqstanda qazaq tilin bilmey, sayasattanumen ainalysugha bolmaydy! Qazaq tilin bilmeytin maman qazaq qoghamynyng ne oilap, nemen ómir sýrip jýrgen bile almaydy, endeshe ol qalaysha qoghamdyq prosester jóninde pikir aityp, boljam jasay almaq? Keybir sayasattanushylar tek orys gazetterin oqidy, qazaq gazetterin ashyp ta qaramaydy. Olar qazaqtyng ne oilap, neni uayymdap jýrgenin qaydan bilsin? Sayasattanu qazaq tilinde damymay, sayasat ta sapaly bolmaydy. Sayasattanu degen ne? Ol sayasy sheshimderding dúrys qabyldanuyna ýles qosudyng taghy bir tetigi ghoy. Al sayasattanushylar qazaqsha bilmese, sayasat ta qazaqy bolmaydy. Mysal ýshin aitayyn, Qazaqstanda sayasattanu ghylymynda (jylyna) otyz dissertasiya qorghalsa, sonyng beseui ghana qazaq tilinde jazylady eken. Al sayasattanu mamandaryn dayyndau ýshin memlekettik grant orys tobyna qaraghanda qazaq tobyna kóbirek bólinedi. Yaghni, mamandardy kóbirek dayyndaymyz, biraq olardyng arasynan shyghyp, ghylymgha baryp, sayasattanudy damytugha ýles qosyp jýrgenderding sany, kerisinshe, az. Búl jaghday barlyq ghylym salalaryna tәn.
Taghy bir mysal. 1997 jyly Qazaqstanda barlyq ghylymdar boyynsha qorghalghan kandidattyq-doktorlyq dissertasiyalardyng 4 payyzy ghana qazaqsha bolghan. On jyldan keyin, yaghny 2007 jyly olardyng 22 payyzy ghana memlekettik tilde qorghalghan. Sonda on jylda akademikter men professorlarymyz qazaq tilinde sauatty ghylymy enbek jazatyn shәkirt dayyndap ýlgermedi me? Jalpy, terminologiyalyq, kategoriyaldyq baghyttar qazaq tilinde jetilip, jana teoriya, jana terminologiya jasalmay, ghylym damymaydy! Biraq sol akademikterimizge eshkim qazaq mamandaryn dayyndama degen joq qoy! Men barlyq dengeydegi jauapkershilik turaly aityp otyrmyn. Áli kýnge deyin balalaryn sanaly týrde orys mektebine beretin qazaqtar jeterlik. Ony eshkim balandy oryssha oqyt dep iytermelep otyrghan joq qoy? Bir mysal keltireyin. Elimizdegi 175 jogharghy oqu oryndarynda 760 myng studentting 44% ghana qazaq tilinde bilim aluda. Demek, biz memlekettik tapsyrysty ózge tilde oqytugha kóbirek beremiz degen sóz. Bir jaghynan, qazaq balabaqshasy men qazaq mektepterining jetispeytini ras, yaghny bәrin birdey qamtyp, birdey damytyp otyruymyz kerek. Bir qalada mektepke on myndap bala kezekte túr, qanshama balabalabaqshagha ornalasa almay jýr. 2007 jyly 1391 balabaqshanyng tek 487-si ghana qazaq tilinde tәrbie bergen. Birin aitsan, ekinshisi shyghady. Til mәselesi óziniz kórip otyrghanday - jýieli keng taqyryp.

- 2010 jyly is qaghazdaryn memlekettik tilge kóshiremiz degen mәsele jarymjan, shala-sharpy jasalghan joba bolyp túr ghoy. Keyde qarap túrsan, biylikting memlekettik tilge jasaghan jaqsylyghy - «angdyng jaqsylyghy» siyaqty. Memterminkomnyng jasaghan sózdikterin qarap otyrsanyz, qazaqtyng qúnarly, shúrayly tilin búzatyn nebir sózderdi tabasyz. Kóp sózderding әdemi balamasy bayyrghy qazaq tilining qorynda bar ekenin til mamandary aityp jýr. Al Memterminkom әiteuir sóz jasau kerek bolghan son, «jana» sózderdi oilap tabumen, basqasha aitqanda til búzumen әlek qoy!

- Negizi, is qaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizu jobasy әu bastan dúrys jolgha qoyylmaghan edi. 90-jyldardyng ayaghynda men dissertasiyalyq kenesting hatshysy boldym. Qorghalatyn dissertasiyalardy qarap shyghamyn, biraq olardyng qazaqshasyn oqyp-týsinu mýmkin emes! Jalpy, bizding keyingi úrpaqtarymyz bizding qazirgi jazbalarymyzdy týsinbeytin shyghar dep qauiptenemin.

- Osyndaydy kórip-bilgende, keyde tipti biylik memlekettik til mәselesimen mýlde ainalyspay-aq qoysa deysin...

- Dúrys aitasyz. Biz biylikten bir nәrseni talap etemiz. Biraq keyde onyng sol baghytta istegeni biz kýtkennen keri nәtiyjege úlasyp jatady. Biz josparlap otyrghan forum osynday mәselelerdi anyqtau ýshin de kerek. 20 jylda biz últtyq sayasatta belgili bir nәtiyjege jetsek, sonyng bәri - aqparat qúraldarynyng júmysynyng nәtiyjesi. Endi jana kezende, búdar arghy is-josparymyzdy anyqtap, biylik pen qoghamgha qanday talap qoyamyz, osyny kelisip aluymyz kerek. Menshik týrine qaramastan, bәrimizge ortaq mýdde boluy kerek. Últtyq mýddege kelgende, aitarymyz bir jerden shyghuy kerek, yntymaghymyz bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharatynday ajyramas boluy kerek. Últtyq mýdde «Núr Otandiki» de, oppozisiyaniki de emes.

Biyl respublikadaghy jalpyúlttyq halyq sanaghy ótti. Sanaq turaly aitqanda biz býginde Qazaqstandaghy qazaqtardyng ghana sanyn aitpauymyz kerek. Osy elde túratyn tatarlar, bashqúrttar, úighyrlar, ózbekterdi de qosyp sanauymyz qajet. Eger qazaqsha biletin tatarlardy, noghaylardy t.b. qossaq, bizding sanymyz 67 payyz bolmaydy, biz odan da kóp bolamyz! Onda biz absolutti basymdylyqqa iye, memlekettik tilde - qazaq tilinde sóileytin últqa ainalamyz! Maghan Ázimbay Ghaliyding «ghalamat qazaq últy» («bolishaya kazahskaya nasiya») degen konsepsiyasy únaydy. Qazaq últyna osy jerde túryp jatqan týrkitildes aghayyndardy da qosyp, olardy bauyrgha tartu kerek. Últtyq mәselelerdi sheshude osynday jýieli, janasha kózqaras qalyptastyryp, soghan sәikes jana talaptar qon kerek. Biylikti de, oppozisiyany da osyghan ýiretu kerek. Nege keybir túlghalar memlekettik qyzmette jýrgende memlekettik tildi «bilmeydi», al oppozisiyagha ketse, bir-aq kýnde qazaqsha «sayrap» shygha keledi? Nege? Sebebi býginde qoghamdyq sayasatty anyqtaytyn orta - qazaq auditoriyasy. Qoghamgha jaqqysy kelgen sayasatker - qazaqqa jaghuy kerek. Amal joq, ol qazaq tilin ýirenedi. Evgeniy Jovtis týrmede qazaq tilin ýirenip jatyr. Al oghan búrynyraq memlekettik tildi ýirenuine kim kedergi boldy? Ol nege qazaq tilin ýirenip jatyrmyn dep jariyalaydy? Sebebi shynymen de әdildikti talap etetin orta - qazaq qoghamy ghana. Qazaq gazetteri ghana - turashyl, obektivti. Búrynyraqta gazetterdi biyliktik jәne tәuelsiz dep bóletin bolsaq, býgingi jaghday ózgeshe: qazaq gazetteri menshik nysanyna qaramastan, meyli ol jeke bolsyn, memlekettik bolsyn, olar - turashyl, obektivti, shynshyl. Sondyqtan, әdilettilikti izdese, týbinde qazaqtardan qoldau izdeydi.

 

QAZAQSTANDA ÁUELI QAZAQTYNG MÁSELESIN TIYaNAQTAP ALU KEREK

- «Qazaqstandyq últ» iydeyasy da qazaq ziyalylaryn daugha salyp boldy. Osy mәselege baylanysty Shahanov pen Ábdighaliyevting arasynda kereghar kózqaras bar. Siz ne deysiz?

- Bizde kóp uaqytqa deyin últtyq mәselelerge diskussiya bolmady. Sayasatta últtyq taqyryptaghy talqylaular ekinshi, ýshinshi qatardaghy mәseleler siyaqty әser qaldyratyn. Songhy jyldary últtyq sayasatqa qatysty jana túlghalar payda bola bastady nemese basqasha aitar bolsaq, búrynghy túlghalar jana qyrynyn tanylyp jatyr. Osy túlghalardyng qatysuymen jana diskussiyalar payda bola bastady. Degenmen, bir ókinishtisi, búl diskussiyalar adamdar arasynda daugha ainalyp ketedi. Men múnday daugha Berikti de qimaymyn, Múhtar aghany da qimaymyn. Berikti synaushylar az emes, biraq bir anyq nәrse - onyng sózderinin, oilarynyn, últtyq mýdde túrghysynan bastau alyp jatqandyghynda esh kýmәn bolmauy kerek. Eger de, kemshilik pen qatelik bolsa, әriyne bir-birimizdi synauymyz kerek, biraq mysaly sol Berikting basqalarmen birdey últtyq baghytta kóp enbek etip jýrgenin de moyyndauymyz kerek.

- «Bәrimizding iylep jýrgenimiz bir terining púshpaghy» deysiz ghoy...

- Osy jýrgende bәrimiz bir-birimizge sebepkermiz, týrtkimiz. Mysaly, Múhtar Shahanov aghamen kezdesip, sóileskende, ol meni janasha oigha jetelese, quat berse, men óz kezegimde onyng sózining әserinen basqa bir kisige oy saluym mýmkin. Al janaghy iydeyagha kelesk, búryn da aityp jýrmin, qazir de qaytalap aitayyn, men «qazaqstandyq últ» konsepsiyasyn qoldaushylardan emespin. Mening oiymsha, últtyq sayasatta eng әueli qazaqtyng birligin qalyptastyrudy oilau kerek. Qazaqtyng mýddesi sheshilmeyinshe, resmy týrde nasihattalyp jýrgen «qazaqstandyq últ» iydeyasy jýzege aspaydy. «Ghalamat qazaq últyn» jasaymyz ba, «qazaqstandyq últ» konsepsiyasyn jasaymyz ba, qay-qaysysynyng da ózegi - qazaq últy boluy kerek. Qazaqstanda eng әueli qazaq mәselesin tiyanaqtap alu kerek.

Tәuelsizdikting alghashqy jiyrma jylynda biz tәuelsizdikten ne aldyq, nendey jetistikke jettik? Osy tәuelsizdikti qazaqtyng iygiligine, qazaqtyng mýddesine jarata aldyq pa? Endi eki-ýsh jylda osy súraqtar aldymyzdan shyghady. Qazaqtyng jeri bay, keng deymiz. Sol jerding baylyghy, kendnigi qazaqtyng iygiligine júmsalyp jatyr ma? Bir ghana onomastika mәselesin alayyqshy. Osy mәselege oray respublikalyq konferensiya úiymdastyrdyq. Oblys әkimderin, deputtardy jinadyq. «Núr Otangha» búl ne kerek? Basqa nәrselermen ainalyssandarshy» degen kisiler de boldy. Keybir sheneunikterding oiynsha, tәuelsizdikting 20 jyldyghy toy siyaqty dýrkirep ótse bolghany. Bәige, mýshәiramen ghana shekteletin siyaqtymyz. Shyn mәninde, 20 jyldyq - qorytyndylau bolady. Sol kezde men jana aityp ótken súraqtar tuyndaydy. Osy 20 jylda kóptegen mýmkindikter boldy. Qaysysyn paydalandyq, qaysysyn paydalana almadyq? Osy uaqytta jer-su attary týgel qazaqshalandy ma? Joq. Ishinara ghana. Jaz boyy «Núr Otan» partiyasynyng oblystyq filialdaryna tapsyrma berip, derek jinatyp, saraptama jýrgizdik. Qazaqstandaghy kóptegen oblys ortalyqtarynda 80 payyzgha juyq kóshe ataulary әli ózge tilde, ótken jýiening elesi ispettes. Men Úly Otan soghysynyn, Kenes odaghy Batyrlarynyng attarymen atalghan kóshelerdi aityp túrghanym joq. Mysaly, «Komsomoliskiy», «VLKSM», «Mehkolonna» nemese Dzerjinskiy atyndaghy kóshelerding attary әli auyspaghan. Óskemen qalasynda kóshe attarynyng 90 payyzgha juyghy - orys tilinde. Pavlodar men Petropavldyng atyn qazaqshalay almaghan son, ne deysiz? Soltýstik Qazaqstangha saparlatsanyz, «Makinka», «Jelezenka», «Romashkina» degen ataulargha kezigesiz. Sol ózge tildi atalatyn auyldarda tek qazaqtar túrady. Osy jerding bayyrghy tarihy atauyn janghyrtugha bolmay pa? Kóshpeli qazaq әrbir búlaq, әrbir tau, әr saygha at qoyyp otyrghan. Mongholiyagha barghan bir saparymda ondaghy jer-su ataularynan әuez estigendey әserlenip qaytqanym bar. Jol bastaushy jigit jerding jay-japsarymen tanystyryp túryp bylay dedi: «Qazir Syrghalydan asyp, Jylandygha órlep, Qaraghaylygha qúlaghan kezde...» degenin tyndap otyrghanda, qúlaghyna poetikalyq saryn estilgendey bolady eken. Onomastika - til ghylymynyng kishkentay bir salasy ghana. Osynyng ózin dúrystay almasaq, búl 20 jylda biz ne bitirdik? Kensaygha barsanyz, óziniz de kóresiz, beyitke aparatyn, tóbege shyghatyn jol - Mústafa Shoqay atymen ataldy. Tipti kimning atyndaghy ekeni turaly jazylghan taqtaysha da joq, sol jerdegi bir jaman konteynerding býiirine «Ulisa Shokaya» dep jazyp qoyypty. Biz Shoqaydy dәriptep, kino týsirip, konferensiya ótkizip, mәz bolyp jýrmiz, al bergen kóshemizding siqy anau. Ol kim edi? Alashorda ókimetining on bes adamnan túratyn Últtyq kenesining mýshesi. Oghan anau-mynau emes ortalyqtaghy keng kóshelerding birin beru kerek qoy! Ony aitasyz, Qaraghandy qalasynda Álihan Bókeyhanovqa әli kóshe bere almay jýrmiz! Ol kim edi? Ol - býkil qazaq sezinde saylanghan el basshysy! Onomastikadan basqa da, qordalanyp jatqan mәseleler jeterlik. Múrajaylardy alynyz. Tarihtan tәlim alsyn dep balalardy múrajaygha aparsan, qazaqtyng týp-tamyryn, tabighatyn tanytatyn derek tappay, dal bolasyn. Bizding múrajaylardyng pishini: әueli - hayuanattar әlemi, onda qasqyrdyn, býrkittin, kiyikting túlyby túrady. Odan keyin kenestik kezen: Úly Otan soghysy, odan song - bir-eki sauyt-sayman, kiyiz ýy búiymdaryn kóresiz. Jana kezen: Elbasynyng sureti, Tu, Konstitusiya mәtini... bitti. Múrajaygha baryp, "qazaq qanday el, qaydan shyqty, kim boldy?" degendi úghu mýmkin emes. Shymkentting múrajayynda - shymkenttik syranyng shynysy, al Tarazda - tarazdyq araqtyng shynysy túrady.
Men Shymkenttegi múrajayda Kenesarynyng qylyshy bar degendi estip, biylghy Nauryzda balalargha kórsetpek bolyp, sonda ertip bardym. Auyzsha anyzday qylyp aitqanmenen, onyng bir mýlkin kóruding ózi - tәlim-tәrbie emes pe?! Sonymen, Shymkent ortalyq múrajayynyng o sheti men bú shetin týgel aralap, kóre almadym qylyshty. Aqyry, amal joq, úyala-úyala sol jerdegi múrajay qyzmetkerlerinen súradym. Sóitsem, Kenesarynyng qylyshy shetki bir búryshta eleusiz ilinip túr eken. Au, Kenesary kim edi? Qazaqtyng songhy hany, últ-azattyq kóterilisting basshysy! Onyng qylyshyn biz tórge iluimiz kerek emes pe? Bәlkim, ol qylyshty Últtyq gvardiyanyng qatysuymen arnayy rәsim boyynsha Astanadaghy memlekettik múrajaygha alyp kelu kerek shyghar? Astananyng neden bastalghanyn eske týsirinizshi? Ol Ministrlik ýiinen nemese Bәiterekten bastalghan joq, Astana Kenesarynyng eskertkishinen bastaldy. Kezinde osy jerde orys bekinisi bolghany, ony Kenesary qayta-qayta shauyp ala almaghany - tarihy fakt. Al tәuelsiz Qazaqstannyng astanasy Aqmolagha kóship kelgen kezde, osy jerge qazaqtyng tuyn tikkendey bolyp, Elbasynyng pәrmenimen eng birinshi Kenesarynyng eskertkishi qoyyldy. Demek, Kenesarynyng qylyshynyng osy jerde túruynyng jóni bar. Sondyqtan kórip otyrghanynyzday, qay jerge bas súqpanyz, barlyq jerde әli atqarylmaghan júmys kóp.

- Qyruar sharua bar deysiz ghoy...

- Smaghúl Elubay aghamyz asharshylyq mәselesin kóterip jatyr. HH ghasyrdaghy asharshylyqta Qazaqstanda 2 milliongha juyq adam qyrylghan eken. Al 11 synypqa arnalghan tarih oqulyghynda ol turaly bir abzasta ghana aitylghan. 2 million adamnyng ólimi - bir-aq abzas! Al osy abzas kiriktirilgen taraudyng aty - «Kenes ókimetining selqos sayasatynyng kórinisteri». Genosid emes, әdeyi jasalghan emes, újymdastyru sayasatynyng bir kemshiligi ghana siyaqty! Osynday qordalanghan mәselelerding bәri jóninde oilanatyn-tolghanatyn kez jetti.

- Biylik qolgha alghan «ýsh túghyrly til» sayasaty memlekettik tilding órisin kenite me, kemite me?

- Eger qazirgi uaqytta últtyq memleket qúrugha baghyttalghan sayasat bolsa, biz «ýsh túghyrly til», «qazaqstandyq últ» konsepsiyalary jóninde daulaspay, qoldauymyz kerek edi. Óitkeni búl konsepsiyalar qazaq tili men últynyng yqpalyn keneyter edi. Al bizde qazir jaghday kerisinshe ghoy. Onsyz da qazaq mәselesi ekinshi, ýshinshi qatarda. Sondyqtan qazaqtyng mýddesin sheshuge qyzmet etui tiyis iydeyalar týpting týbinde qazaqqa qarsy júmys isteydi. Jaqynda Týrkiyagha bardym. Biylik etushi Aq partiya qazir «Týrik últyn» tek týrik últymen shektemey, oghan әzirbayjan, gruziyn, sheshenderdi t.t. qosyp aituymyz kerek» deydi. Bizdegi «qazaqstandyq últ» iydeyasyna para-par oi. Biraq ol jerdegi dau - basqa. Týrkiyadaghy ózge últ ókilderi assimilyasiyadan qorqyp, qarsy bolyp jatyr. Al biz jaltaqtyqpen últtyq mәselelerdi týbegeyli sheshudi әli sózbúidagha salyp kele jatyrmyz.
Osydan birneshe jyl búryn reseylik aqparat qúraldarynda Qazaqstandaghy til sayasatyna qatysty «Qazaq tili kýsheyip barady» degen mazmúndaghy maqalalar jariyalandy, odan keyin Astanada osy maqalalargha oray bir jiyn boldy. Oghan lauazymdy qyzmet isteytin azamattar qatysty. Ol kezde men Preziydent әkimshiliginde júmys isteymin. Talqylau ýstinde bireu «is qaghazdaryn memlekettik tilge kóshiru merzimin taghy 10 jylgha úzartayyq» dedi. Bireu «memlekettik qyzmetke ornalastyru kezinde basqa últ ókilderine kvota beru kerek» dedi. Sonda bir kisi kýlip aitty: «Eng ghajaby, Qazaqstandaghy qazaqylandyru mәselesi kýsheyip ketti degen mәseleni biz eki saghat boyy oryssha talqylap otyrmyz» dedi. Maghan sóz bergende men bylay dedim: «Bizde ishki sayasat - ekijýzdi. Qazaq shulasa, qazaqtyng ynghayyna jyghylamyz, orys shulasa, orystyng ynghayyna jyghylamyz. Ekeuine de jaqqymyz keledi. Túraqty ústanym joq».

Tәuelsizdik aldyq. Tәuelsizdikti ne ýshin aldyq. Últtyq memleket qúru ýshin aldyq. Osy oidyng basyn aitamyz: Tәuelsizdik aldyq degendi. Tәuelsizdik ózining úghymyna qay uaqytta say bolady? Osydan kelip shyghatyn ekinshi tirkesti ashyq aitatyn bolsaq qana: Ne ýshin tәuelsizdik aldyq? - Últtyq memleket qúru ýshin. Búl bizge sol ýshin berilgen mýmkindik edi. Týrkilerding kezinde «mәngilik el» dep aityp jýrgeni, mening payymdauymsha, ol - memlekettilik. Qay el mәngi? Memlekettiligi bar el - mәngi. Qúdaydyn, tarihtyn, taghdyrdyng bergen mýmkindigi - tәuelsizdikti alyp otyrmyz. Osy tәuelsizdikti qazaqtyng iygiligine jarata aluymyz kerek. Osynday memlekettilikke jete almay jýrgen, sany bizden eki ese, ýsh ese kóp halyqtar bar. Tәuelsizdigimizge sol últtardyng taghdyry túrghysynan qarauymyz kerek. Olarmen salystyrghanda, ózimizdi baqyttyraq sezinuimiz kerek siyaqty. Biraq ekinshi jaghynan, bizding sorymyz - tәuelsizdigimiz de, jerimiz de, memlekettiligimiz de bar, biraq sonyng iygiligin tolyq kórip otyrmyz ba? Sol últtardyng taghdyrymen salystyrsaq, artyqshylyghymyzdy da, kemshiligimizdi de kóremiz.

 

QAZAQTYNG QAZAQTYGhYN SAQTAP QALGhAN - DIN

- «Mәngilik preziydent» iydeyasy kimge, ne ýshin kerek boldy dep oilaysyz?

- Ony bilmedim (Kýledi). Men búl jóninde óz pikirimdi ghana anyq aita alamyn. Men búl iydeyany qoldamaymyn, tipti qarsymyn.

- Al Preziydentting ózi búl iydeyany qolday ma?

- Preziydentke búl kerek emes. Múnday iydeyalardyng payda bolu sebebin joqqa shyghara almaymyz. Qoghamda, halyq arasynda Preziydentke degen yqylas zor, senim kýshti. Áleumettik zertteuler halyqtyng kópshiligi Preziydentting el basynda jýrgenin qalaytynyn kórsetedi. Elding bar ýmiti sol kisining esimimen baylanysty. Sondyqtan múnday iydeyanyng qalay payda bolghany týsinikti. Tipti qazirshe tyiylsa da, bolashaqta da qayta-qayta tuyndauy mýmkin. Meninshe, biyliktegi keybir túlghalar halyqtyng osy yqylasyn óz paydasyna jaratqysy keletin siyaqty. Senim bar, yqylas bar, olar ony búrmalap, «mәngilik preziydent» degen siyaqty iydeyagha ainaldyrghysy keledi. Biraq oghan eshqanday qajettilik joq. Preziydentke meninshe, onyng qajeti shamaly. Ol kisi búl iydeyagha selqos qaraytyn siyaqty.

- Óziniz de bayqap jýrgen shygharsyz, qazir qoghamda bir kelensiz jayt qalyptasty: lauazymdy sheneunikter bolsyn, oblys әkimderi bolsyn, tipti auyl әkimderining ózi kez kelgen әleumettik joba, sharany, tipti zauyt ashylyp, jol salynyp jatsa da, onyng bәrin Elbasynyng atymen baylanystyryp, «Preziydentting tapsyrmasymen» dep jalaulatyp jatqany. «Jol kartasy», «Jýz mektep, jýz auruhana» sekildi iri jobalardyng ózin Preziydentting atymen baylanystyramyz. Bir qaraghanda, Elbasyny úlyqtau, dәripteu siyaqty, al ekinshi jaghynan... orgha jyghu siyaqty. Sebebi sol aitylghan jobalardyng bәri derlik jemqorlyqqa baylanysty bylyq-shylyqqa batyp jatyr. Sonda jaqsylyghy da, jamandyghy da - bir kisige, yaghni, Preziydentke me?

- Dúrys aitasyz. Elitanyng Preziydentting aldyndaghy jauapkershiligin arttyru kerek. Men bir saraptama jasadym. Songhy 4-5 jylda Preziydentting protokoldy tapsyrmalaryn qaradym (al protokoldy, yaghny tirkelgen tapsyrmalar mindetti týrde oryndaluy kerek!), Preziydent songhy 4-5 jylda әrtýrli salada, әrtýrli baghyttargha qatysty 750-ge juyq tapsyrma bergen. Onyng 300-den asa kólemi oryndalmaghan!
Biz, negizi, shekten shyghugha beyimbiz. Ne asyra maqtaydy, ne bәrin joqqa shygharyp, dattaydy. Elbasyna kelgende de, solay. Elbasy, eng әueli, qazaqtyng yntymaghy ýshin kerek. Býginde qazaqtyng ydyrauyna jol bermeu, yntymaghyn arttyru - ózektiligi ketpegen mәsele. Sondyqtan bizge últty úiystyratyn túlghalar kerek. Últty algha jeteleytin kósem qashanda kerek, al qazir tipti kerek. Reseydegi Tauly Altay respublikasyndaghy Qosaghash auylyna bardyq. On myng qazaq túrady eken. Saylau kezinde tórt qazaq pen bir orys saylaugha týsip, qazaqtar tórt topqa bólinip, aqyry әlgi orys jeniske jetken. Mongholiyagha barghan saparda, bir ýidegi eki qazaqtyng biri «aq», biri «qyzyl» bolyp bólinetinin kórip, qynjyldym. «Aq» partiya - demokrattardiki, «Qyzyl» partiya - kommunisterdiki. Sol jerdegi bir әkim maghan renjip, «Siz biyleushi partiyanyng ókilisiz, nege birinshi maghan kelmeysiz, men - osy jerdegi biyleushi partiyanyng ókilimin ghoy» dedi. Men oghan renjidim: «Men «qyzyldy», ne «aqty» izdep kelgenim joq, men qazaqty izdep keldim. Sizderding ózara ishtey bólinisteriniz iydeologiya, sayasatqa baylanysty shyghar, biraq qara shanyraqtan qazaq kelip túrghanda, osy bólinulerinizdi bildirmey-aq qoysanyzdar qaytedi?» dedim. Qazaqqa biylik tiygende, ol biylikti qazaqtyng yntymaghyna, birligine jarata almasa, ol biylikting paydasy qansha?

Qazaqtyng bir ereksheligi - últtyq sipattan onay ainy salady. Ózbek Japoniyada da - ózbek. Reseyde on jyl, jiyrma jyl túrsa da - ózbek. Aksenti, tamaghy, kiyimi, bәri - ózbekshe, ózgermeydi. Gruzin Kenes ýkimetining túsynda minezin de, tilin de saqtap, gruzin bolyp túrghan. Ázirbayjan- qashan da әzirbayjan. Al qazaq qay elge barsa, sol elge sinip ketedi. Osy mәsele meni qatty alandatady. Gerolid Beliger «Qazaq - eliktegish halyq» deydi. Bir jaghynan Smaghúl Elubay aghanyng aityp jýrgeni de dúrys: eki million adam ashtyqtan qyrylyp, qanshama marghasqa túlghalary atylyp ketse, qazaq jaltaq bolmaghanda kim jaltaq bolady? Múnyng bәrine týsinistikpen qaraugha bolar. Eng qyzyghy, jetpis jylda qazaqtyng qazaqtyghyn saqtap qalghan jalghyz faktor - din. Dәstýrimizdi, tilimizdi úmyta jazdaghanda, últty saqtap qalghan - dinimiz bolatyn. Qazaq qazaqsha sóilemese de, balasyn sýndetke otyrghyzdy. «Bissimillasyn» auzynan tastaghan joq. Bәlkim, býgingi tәuelsizdigimiz - osy taza niyetimiz ýshin berilgen syy shyghar!

Qazaqtyng uayymy kóp. Jer-jerdegi qazaqtyng oiy - әr tarapta. Biraq tilek - bir. Ol - qazaqtyng birligi. Bizge qazir jetpegeni - dinge baylanysty ydyrau. Sondyqtan osy mәselelerding bәrin ashyq aityp, basyn ashyp alghanymyz dúrys shyghar.


Súhbattasqan Gýlbighash OMAROVA

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2210
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2044
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1727
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2778