Qambar AHMETOV. Qaraghandydaghy qazaq baspasózining qali
«...Qazaq baspasózining taralymy nege az? Oghan ne kedergi? Oblys ortalyqtaryndaghy tәuelsiz BAQ qalay kýn keship jatyr? Oblystyq, audandyq gazetterding ahualy neshik? Olardy ne tolghandyrady?» (www.abai.kz 02.11.2009). Qazaq jurnalisterining I-shi halyqaralyq forumy qarsanynda Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan Ýndeudegi osy saualdar qolgha qalam alghyzyp otyr.
Aytyla-aytyla aqjem bolugha ainalghan, biraq osylay eken dep aitpay qalugha taghy bolmaytyn mәselening biri osy. Bizding qoghamdaghy biteu jara - qazaqtildi BAQ-tyng jaghdayy. Al, bizding toqtalmaghymyz osy problemanyng barynsha órship túrghan jeri - Qaraghandy oblysynyng aqparattyq kenistigindegi ahual.
1.Ógey bala
Aqparttyq maydanda kim ýstemdik qúrsa, әlemdi sol biyleydi. Búl - aksioma. Osy túrghydan kelgende Qaraghandy oblysynyng aqparattyq kenistigindegi jaghday oilantpay qoymaydy. Oblysta býginde 200-ge juyq gazet-jurnal shyghatyn kórinedi. Oblystyq Ishki sayasat basqarmasynyng mәlimetinshe memlekettik tilde shyghatyn BAQ-tyng ýles salmaghy - 10 %, orys tilindegisi - 42 %, eki tilde taralatyny - 48 % («Eki tilde» degeniniz әnsheyin kóz aldau. Ony da orys tilindegi 42%-gha qosa eseptesek, aqiqattan alystay qoymaymyz)
«...Qazaq baspasózining taralymy nege az? Oghan ne kedergi? Oblys ortalyqtaryndaghy tәuelsiz BAQ qalay kýn keship jatyr? Oblystyq, audandyq gazetterding ahualy neshik? Olardy ne tolghandyrady?» (www.abai.kz 02.11.2009). Qazaq jurnalisterining I-shi halyqaralyq forumy qarsanynda Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan Ýndeudegi osy saualdar qolgha qalam alghyzyp otyr.
Aytyla-aytyla aqjem bolugha ainalghan, biraq osylay eken dep aitpay qalugha taghy bolmaytyn mәselening biri osy. Bizding qoghamdaghy biteu jara - qazaqtildi BAQ-tyng jaghdayy. Al, bizding toqtalmaghymyz osy problemanyng barynsha órship túrghan jeri - Qaraghandy oblysynyng aqparattyq kenistigindegi ahual.
1.Ógey bala
Aqparttyq maydanda kim ýstemdik qúrsa, әlemdi sol biyleydi. Búl - aksioma. Osy túrghydan kelgende Qaraghandy oblysynyng aqparattyq kenistigindegi jaghday oilantpay qoymaydy. Oblysta býginde 200-ge juyq gazet-jurnal shyghatyn kórinedi. Oblystyq Ishki sayasat basqarmasynyng mәlimetinshe memlekettik tilde shyghatyn BAQ-tyng ýles salmaghy - 10 %, orys tilindegisi - 42 %, eki tilde taralatyny - 48 % («Eki tilde» degeniniz әnsheyin kóz aldau. Ony da orys tilindegi 42%-gha qosa eseptesek, aqiqattan alystay qoymaymyz)
Sonymen, Qaraghandy oblysynda shyghatyn 200 gazet-jurnaldyng ishinde taza qazaq tilinde jaryq kóretin basylym 20-gha zorgha jetedi. Oghan da tәube der edik, әlgi «súrap alghan» jiyrmanyng ózi әkimdikter janyndaghy, qauly-qarar, ókim-sheshimnen bas kótere almaytyn gazetter. Osynyng arasynda oblystyq dengeyde qazaq tilinde jaryq kóretini - jalghyz «Ortalyq Qazaqstan». Basqasy, audandyq gazetter. Búnday basylymdardyng mәjbýrlep jazghyzu arqyly ómir sýrip otyrghany siz ben bizge jәne belgili. Úzyn sózding qysqasy, búl jaqta qazaq tildi baspasózding jaghdayy syn kótermeytin dәrejede.
Al, kerisinshe resmy tilde jaryq kóretin basylymdardyng aiy onynan tuyp túr. Kýndegenimiz emes, salystyru ýshin mysalgha qalalyq «Novyy vestniyk» gazetin alayyq. Juandyghy eki eli - 85-90 betten túratyn osy aptalyqtyng taralymy jiyrma bes mynnyng ýstinde. Al, búnday basylymnyng kenshiler astanasynda birnesheui bar. Jәne bәri de «pyshaq ýstinen ýlestirilip» jatyr. Bir sózben aitqanda Qaraghandynyng media kenistiginde resmy tildi basylymdar ózderin sudaghy balyqtay, jay balyq emes, jayyn balyqtay sezinedi. Aqparattyq kenistiktegi atmosferany qalyptastyratyn da solar.
Al, osy tústa - tolqyn úrghan qayyqtay qalt-qúlt etken últtyq mýdde ýshin qasqayyp kýres jýrgizer tústa, qazaq tildi BAQ-tyng jaghdayy mýshkil. Qúddy ógey bala. Nege?
2. Qazaqy BAQ nege qauqarsyz?
Qazaqy BAQ-tyng mandayynyng sory nege bes eli? degen súraqqa jauap izdey bastaghanda til úshyna Qadyr Myrza Álining «Qalay qaray jýrsem de, qaytyp kelem ózine» degen óleng joldary orala beredi. Qay problemanyng izine týsip, sebebin indete bastasanyz baryp-baryp tireletining bir nýkte. Ol - biylik.
Biylik qazaq basylymdaryna ashyq qysym kórsetip, qorqytyp-ýrkitip, jolyn kesip otyr deuden aulaqpyz. «Gazet ash», «tarat» dep qaltana qarjy salyp beruge de esh mindetti emes ekeni taghy ras. Endeshe, qazaqy BAQ-tyng túqyrtyluyna sebepti nege biylikten izdeymiz?
Elimiz Tәuelsizdik alghannan beri Qaraghandyda birneshe qazaq basylymy jaryq kórip edi, bәrining de ghúmyry tym qysqa boldy. Úzaghanda eki jyl ómir sýrip, sosyn shyghyngha belshesinen batyp, aqyry aqparat aidynynyng tolqyna jútylyp, ghayyp boldy. Nege?
- taralymy az;
- aqparatty taratu jedeldigi tómen;
- qoghamgha yqpaly joq;
- materialdyq jaghdayy nashar BOLDY.
Sezip otyrmyz, «búghan biylikting kinәsi qansha?» dep, dýrse qoya beretin bolar bireuler. Osy tónirekte oy qozghap jýrgenderding bir toby «Qazaqy BAQ-tyng órkendemeuine bilikti kadrdyn, tәjiriybening azdyghy sebep» degen pikir aituda. Shyntuaytynda ol janama faktor ghana. Býkpelemey turasyn aitsaq, últtyq BAQ-tyng órkendemeuine, onyng jolynda kedergilerding kóldeneng jatyp aluyna jergilikti biylikting әbden qatysy bar. Tek ol kedergiler kózge kórinbeydi. Sondyqtan da onymen kýresu de óte qiyn.
Ony qarapayym mysalmen dәleldep bere alamyz.
«Materialdyq jaghdayy nashar boldy» dedik jogharyda. Gazet qarjydan qysylmauy ýshin jarnama tartu arqyly aqsha týsiru kerek. Naryqtyng jazylmaghan zany boyynsha - jarnama taralymy mol gazetti izdeydi. Qazaq gazetterining jarty million túrghyny bar Qaraghandyda qúryghanda 10 myng taralymgha ie bola almay, qúryp kete beruine basty sebep - tildik ortanyng bolmauy. Qazaqpen qazaq óz tilinde sәlemdesetin jaghdaygha jete almay otyrghan jerde qazaq gazetterine oqyrman qaydan tabylsyn. Sóz jýzinde is-qaghazy memlekettik tilge 2006 jyly kóship ketken oblysta qazaq tilining jaghdayy is jýzinde «bayaghy jartas, bir jartas» qalpy.
Taralymy mol bolu ýshin basylymnyng qoghamdaghy yqpaly kýshti, sózi ótimdi boluy kerek. Yqpaly kýshti gazet degeniniz - biylik sanasatyn gazet. Al, biylik qazaq basylymdarynyng jazghanyna pysqyryp ta qaramaydy. Oqymaydy da. Oqysa da: «It ýredi, keruen kóshedi» dep jýre beredi. Eshkimge sózi ótpegen gazette bedel, taralym, oqyrman qaydan bolsyn. Onday gazetke kim jarnama bersin. Jarnama bolmaghan son, materialdyq jaghday qaydan onalsyn? Al, eger... Al eger, resmy tildi basylymdargha qanday da bir syny maqala shyghyp ketsinshi... Onda dýnie tónkerildi dey beriniz. Ákimqaralar synnan qorytyndy shygharmaq bolyp, abyr-sabyr bolady da qalady. Qúryp ketkende, aqtalyp, gazetke jauap hat jazady. Osydan keyin ol BAQ-tyng bedeli aspandamay qaytsin?!
«Qazaqtildi BAQ-tyng qarqyny bayau» deydi. Búghan da qazaq tiline ondy kózqaras bolmauy әser etude. Qyl ayaghy birjapyraq baspasóz mәlimdemesi de qazaq tiline audarylmaydy. Jinalys bitken tek resmy tilde ótedi. Jiyn sayyn qazaq jurnalisterining elding sonynan: «aghatay, qazaqsha súhbat bere qoyynyzshy» dep jalynyp jýrui dәstýrge ainalghan. Ol kónili týsse beredi, týspese joq. Orystildi BAQ dayyn súhbatty, dayyn mәlimetti eptep qyrnap qana jiberip otyrsa, qazaqtildi jurnalisterding oryssha mәlimetti audaryp, sodan keyin odan maqala jazuyna, eki ese artyq ter tóguine tura keledi.
Al, qazaq tildi basylymnyng kósegesining kógermeuinen últtyq mýdde qantaralyp túr. Ádebi, mәdeni, ruhany orta daghdarysta.
3. Últtyq basylymdy túqyrtu kimge payda әkeledi?
«Júrtshylyqtyng janalyqtan habardar boluyna mýmkindik beriniz, sonda memleket te qauipsizdikte bolady» depti kezinde AQSh-tyng on altynshy Preziydenti Avraam Linkolin. Búqaralyq aqparat qúraldarynyng synyn eskerusiz qaldyru birinshiden BAQ bedelin tómendetip otyrghan bolsa, ekinshiden halyqtyng biylikke degen jyly kózqarasyn ózgertuge sebepshi boluy mýmkin. Mәselen, Qaraghandyda kóshe attaryn últtyq túlghalardyng esimimen atau bastamasy kóterilgende belgili bir top ashyq qarsylyq bildirip, halqymyzdyng birtuar túlghasy Álihan Bókeyhandy «terorshy» deuge deyin bardy. Osy kezde qazaq basylymdary dabyl qaqty. Biylik bolsa ýnsiz qaldy. Tipti resmy gazette shyqqan dýniyelerge jauap qaytarmady. Búl - qalyptasqan jaghday. Osy jayt biylik organdardyng bedelin týsirmese, kótere qoyghan joq.
Aqparat qúralyn úrda-jyqtyqqa alyp keletin sebep te osy. Ýnemi shettetilip, kemsitile bergesin, halyqtyng «kózi men qúlaghy hәm tili» bolugha tiyisti BAQ-tyng kóz aldymyzda qolshoqpargha ainalyp shygha kelui de әbden mýmkin.
4. Týiin
Sonymen mәseleni saralap kórgende kózimizding jetkeni - qazaq tiline ondy kózqaras bolmaghan jerde qazaqy BAQ-tyng júldyzy januy mýmkin emes. Qaraghandy oblysynyng aqparttyq kenistigindegi jaghday osynday tújyrymgha jeteleydi.
Últtyng ósui de óshui de qazir aqparttyq sayasatqa tikeley tәueldi ekeni ayan. AQSh, Qytay, Resey siyaqty alpauyttardy aitpay-aq qoyayyq, kýni keshe ghana kenestik iydeologiya ezgisinen noqta ýzip shyqqan elderding ózi memleketti órkendetu isin eng birinshi aqparattyq sayasatyn últtyq mýddege búrudan bastauda. Búl túrghyda Baltyq jaghalauy elderining baghytyn, Ukainanyng tipti Ózbekstannyng hareketin ýlgi tútsaq iygi.
Memlekettik tilge degen býgingi pighyl kýrt ózgermeyinshe, últtyq BAQ-tyn, onyng ar jaghynda últtyng jaghdayy mýshkil. Óte mýshkil. Eng qiyny - búl jalghyz Qaraghandy emes, qazaq qoghamyn alandatugha tiyisti mәsele. 2007 jylghy esep boyynsha elimizde memlekettik tilde 453 gazet-jurnal shyqsa, sonyng 300-ge juyghy Shymkent qalasynan jaryq kóredi eken. Sonda qalghan 160-qa taqauy býkil respublikagha tiyesili. Al, orys tilinde 2303 gazet-jurnal baspadan shyghady, búghan qosa kórshi «orman elden» 5248 basylym kelip, taraydy deydi. Osyny kórip otyrghanda, kókeyde «óz tizginimizge ózimiz ie bolyp qala alamyz ba, joq pa» degen bir qorqynyshty saual bas kóteredi.
P.S Bizdinshe Qazaq jurnalisterining I-shi halyqaralyq forumynda talqylanugha tiyisti eng basty taqyryp osy. Siz ne deysiz, aghayyn?
Qaraghandy.