Bayaghyda bireu «quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» depti ghoy sabaz. Sol sabazynyz tym kóregen boluy kerek shamasy. Óitkeni, Kerey men Jәnibek handardyng jәne qazaq batyrlarynyng eskertkishi tóniregindegi mәsele ushyghyp túr. Tipti, eskertkishter mәselesi keyingi kezde kimnin-kim ekenin aiqyndap berdi. Sonymen bәri belgili bola bastady.

Shýu, degende úz-a-a-a-a-q ýnsizdikten keyin Astana qalasy әkimi Imanghaly Tasmaghanbetov últ namysynyng kórigin qyzdyra bastaghan eskertkishterge baylanysty pikir bildirdi. Ol ne dedi deysiz ghoy, mine: «Men eskertkishter jóninde aitudan qoryqpaymyn. Búl súraqty maghan emes, rúqsat qújatsyz jasaghan mýsinshige qoyyndar. Rúqsat qújat degen ne? Búl - mәdeniyet jәne aqparat ministrligi janyndaghy eskertkishti salugha rúqsat beretin memlekettik komissiyanyng qújaty degen sóz. Al múnday qújattar mýldem joq. Demek eskertkishter jóninde de súraq tuyndamau kerek,» - depti bas qalanyng әkimi jinalghan jurnalisterge.

Bayaghyda bireu «quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» depti ghoy sabaz. Sol sabazynyz tym kóregen boluy kerek shamasy. Óitkeni, Kerey men Jәnibek handardyng jәne qazaq batyrlarynyng eskertkishi tóniregindegi mәsele ushyghyp túr. Tipti, eskertkishter mәselesi keyingi kezde kimnin-kim ekenin aiqyndap berdi. Sonymen bәri belgili bola bastady.

Shýu, degende úz-a-a-a-a-q ýnsizdikten keyin Astana qalasy әkimi Imanghaly Tasmaghanbetov últ namysynyng kórigin qyzdyra bastaghan eskertkishterge baylanysty pikir bildirdi. Ol ne dedi deysiz ghoy, mine: «Men eskertkishter jóninde aitudan qoryqpaymyn. Búl súraqty maghan emes, rúqsat qújatsyz jasaghan mýsinshige qoyyndar. Rúqsat qújat degen ne? Búl - mәdeniyet jәne aqparat ministrligi janyndaghy eskertkishti salugha rúqsat beretin memlekettik komissiyanyng qújaty degen sóz. Al múnday qújattar mýldem joq. Demek eskertkishter jóninde de súraq tuyndamau kerek,» - depti bas qalanyng әkimi jinalghan jurnalisterge.

Jurnalistermen sol jolghy kezdesuinde Imanghaly Tasmaghanbetovting «Egemen Qazaqstandy» oqugha kenes bergeni turasynda әkimning «núsqauyn» Azattyq radiosy eskertkishter turaly kezekti bir maqalasynda atap ótken edi. Qyzyq osydan keyin bastaldy. Shyndyghynda, búdan keyingi is- sharalar jospar boyynsha ótkendey әser qaldyrdy. El gazeti  «Egemen Qazaqstanda» әkim aitqanday shynynda da «tosyn» janalyq bar bolyp shyqty. Sóitsek, qarayghanmen isi joq, ózining sharuasymen ainalysyp otyrghan tarihshy kókemiz Qoyshyghara Salgharagha eskertkishter manyndaghy mәselege «tóre» pikir aituyn ótinip «egemendikter» habarlasqan kórinedi.

«Egemennin» ózinen habarlasyp túrsa, jan qala ma? Aghamyz jalma-jan bar sharuany jiyp qoyyp, eskertkishterge qatysty azamattyq ýnin bildirmekke bel buady. Búl tarihshynyng maqalasynda aitylghan jaylar. Osy jerden taghy bir mazasyz súraq tuady. Sonda Qoyshyghara Salgharanyng «aybyndy» azamattyq ýnin estuge barshamyz zar bolyp jýrgenimizde, ol kisi «Egemennen» qonyrau kýtip otyrghan ba? Mýmkin «Egemennen» emes, basqa jaqtan telefon shalghan shyghar? Búl jaghy kókemizding ózine ayan. Qoyshy, sonymen tarihshy aghamyz Kerey men Jәnibekting keskin-kelbeti qytaylanyp ketken degen qortyndy shygharghan. Jәne qaydaghy bir handardyng tas mýsinine bola, qazaq jastarynyng dauryqqanyna kәriyanyng aqyly jetpey, aqyry bәrin sabyrgha shaqyrady. Sabyrgha shaqyrghany tópeley berse de, tóze berinder degeni shyghar dep biz siyaqty kishkentay adamdar rasynda sonday bir ynghaysyz oigha beriledi eken. Tarihshy jogharydaghy әkimning eskertkishting qújaty turaly oiyn tәptishtep týsindirip shyqqan eken maqalasynda. Múnday týsindirme, «qorghan» maqala tarihshynyng isi me dep, biz taghy oigha qaldyq. Josparly jýiening isi múnymen bitpedi. 16 qarasha kýni Astanadan mýsinshi, sәuletshi, suretshi, ónertanushysy bar bir top adam Almatygha sau etip jetip kelipti. Baspasóz mәslihatyn ótkizgen búl sabazdarynyz, әkimning aitqan sózine terendete taldap, ýstemelep týsindirdi. Eskertkishti iske alghysyz haltura dep atady. Aqyr ayaghynda Almatydaghy jurnalisterge ne aitugha kelgenderi, bir jarym ay múqym qazaq shuyldap jatqanda qynq demegen búl kórkemóner ókilderining nelikten ayaq astynan nildey búzylghanyn ózderi týsindirip bere almady, jurnalister týsinbey dal bop tarqasty.

Arqadan kelgen kórkemónershiler bastan ayaq resmy tilde su jorghaday taypalyp otyryp, qazaq handary eskertkishining joba autory delinip jýrgen Sembighaly Smaghúlovty jerden alyp jerge saldy.

Qúday-au, búl qalay boldy dep Sembighaly Smaghúlovqa habarlastyq. O kisi jogharyda top bolyp kelgen myrzalardyng sózin tolyghymen joqqa shygharyp, eskertkishting qújaty týgel ekenin aita kelip, memlekettik komissiya tamyz aiynda qabyldaghanyn, eskertkishting Qytayda jasaluynyng sebebinde týsindiruge tyrysty. Sembighaly myrzanyng sózine sensek, eskertkishti qúng kezinde Qazaqstandaghy mýsin qúyatyn oryndar bos bolmaghan kórinedi. Óitkeni, bәri Astananyng 10 jyldyghyna syilyq jasap qarbalas bolyp jatqan. Sóitip, amalsyz Qytaygha aparyp mýsindi qúidyryp kelgen. Ázirge eskertkishting manyndaghy әngimening bir parasy osy. Árkim ózi isining aqtyghyn aityp әlek. Al, Astananyng syrtynda aq qargha oranyp handar men batyrlardyng eskertkishi әli túr...

Aytpaqshy, biz Qoyshyghara Salgharaúlyn tarihyshy shyghar dep jýretin edik, sóitsek ol kisi әredik «Egemennen» tapsyrma alyp túratyn elgezek jurnalist eken. Endi bildik...

«Abay-aqparat».