Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3207 0 pikir 22 Mamyr, 2009 saghat 06:30

Teniz jәne tabighy qorlar dauy

Jerdi bólise almay tausylghan keybir elder endi múhit pen teniz týbine talasuda.
Óitkeni, sarqylugha ainalghan tabighy resurstardyng iygerilmegen bóligi sudyng astynda saqtauly.

Jerdi bólise almay tausylghan keybir elder endi múhit pen teniz týbine talasuda.
Óitkeni, sarqylugha ainalghan tabighy resurstardyng iygerilmegen bóligi sudyng astynda saqtauly.

Jer betindegi týgelisip bara jatqan tabighy resurstar ýshin kýres qyza týsken. Múnay men gaz, baghaly jәne týrli týsti metall, tasymal joldary shekteuli kómirsutegiler әlemdik sayasy sahnanyng kýn tәrtibine shyqty. Kremli dayyndaghan “Últtyq qauipsizdik strategiyalary” atty qújatta әlemdik qorlar jolyndaghy taytalas Arktika, Tayau Shyghys, Barensevo men Kaspiy tenizderi, Ortalyq Aziyadaghy kómirsutegilerge bay memleketterde oryn aluy mýmkin ekendigi aitylghan. Halyqaralyq agenttikter tarapynan úsynylghan derekterge sýiensek, aldaghy 10-15 jylda Jer sharynda tabighy resurstardy iyemdenudi kózdeytin kýres jiyileydi. Óitkeni, júmyr Jerge búiyrghan múnay men gazdyng iygerilmegen bóligi (100 milliard barreli) Soltýstik Múzdy múhittyng týbinde jatyr. Qazirgi kezde milliardtaghan “qara altyngha” qojalyq etu qúqyghyna AQSh, Daniya, Norvegiya, Kanada men Resey talasuda. Tipti, AQSh, Kanada men Reseyding múhit jaghalauyna túrghyzghan әskery qalashyqtary bar, al qaruly qaqtyghystargha dayyn túrghan әskery qaru-jaraqtar kez kelgen sәtte berilui mýmkin búiryqty kýtip, qantarylghan. Orystar әskeriy-teniz kýshining ýshten ekisin soltýstik bólikke shoghyrlandyrsa, olargha qarsy Qúrama Shtattardyng әlemdi aibynymen yqtyrghan Ekinshi floty túr. Mamandardyng kópshiligi aldaghy onjyldyqta Jer sharynda bolmaghan eng súrapyl soghys osy energoqorlardyng songhy sarqyny saqtalghan Soltýstik Múzdy múhittyng tónireginde bolatynyn aitady. Resmy derekterge sýiensek, Arktikanyng jaghalauyna jatatyn 5 memleket – AQSh, Kanada, Daniya, Norvegiya men Resey tek ózderine tiyesili jaghalauda 200 milige ghana iyelik etse, múhittyng qalghan bóligi eshkimning qojalyghynda emes. Múhittyng bóligin barynsha molynan qarpyp qalugha tyrysqandargha BÚÚ tarapynan talap qoyyldy: eger mýddeli memleketter múhittyng ózge bóligindegi elmen shektesetin shekaralardy anyqtasa, múhittaghy qosymsha bólikke ie bolady.
Bes el osylaysha múhit týbindegi kómirsutegilerge talasyp jatqanda 69 memleket Birikken Últtar Úiymynyng komissiyasyna teniz týbinde jatqan tabighy resurstar qay elge tiyesili ekendigin anyqtap beru turaly deklorasiyalaryn joldady. Ázirge aimaqtyq jer dauyna әkep soghuy mýmkin búl mәsele sheshilgen joq. BÚÚ tarapynan bekitilgen zandyq qújattargha sәikes, tenizden 220 mili (370 shaqyrym) qashyqtyqtan alys ornalaspaghan kez kelgen memleket teniz terendiginde saqtalghan qorlardy paydalanugha qúqyly. Alayda, territoriyasynyng basym bóligi teniz qayranynda jatqan keybir elder resurstargha qatysty ýles salmaghyn arttyrugha niyetti. Sondyqtan 69 memleket BÚÚ-gha naqty shekaralardy belgilep berudi tapsyrdy. Al BÚÚ tekseru júmystaryn jýrgize kele, әlemdik kartadaghy teniz shekaralaryn naqty әri aiqyn belgileu isine kirisip ketti. Býginde jer dauymen birge teniz dauy da órshy týsken. Mysaly, Japoniya men Resey arasyndaghy araldargha baylanysty tuyndaghan dau, Foliklendtik araldargha talasqan Úlybritaniya men Argentina, Ontýstik-Qytay tenizin bólise almay sharshaghan Qytay, Malayziya, Filippinder men Vietnam t.b.

 

 

Nәziya JOYaMERGENQYZY

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522