Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4418 0 pikir 23 Qarasha, 2009 saghat 04:19

Gýlzina Bektasova. ÚLTTY ÓZBEKShE SÝi

Últtyq patriotizm degen ne? Últtyq namys pa? Últyndy jan-tәninmen sýn me? Bәlkim, ózindi sýn shyghar... Ózin sýigen adam últyn da sýimey me? Últyn sýy degen últtyq bolmysyn, tilin, dәstýrin, әdet-ghúrpyn sýy emes pe? Biz óz dәstýrimizdi, óz ghúrpymyzdy, óz bolmysymyzdy saqtap jýrmiz be? Taqiya kiyip, qazaqsha kóilek kii kerek shyghar, bәlkim. Biraq, biz últtyq kiyimimizdi jarqyratyp, kóshege kiyip shygha alamyz ba? Qazaq ekendigimizdi kórsetetin últtyq erekshelikterdi paydalanugha nege úyalamyz? Nege? Biraq, sol erekshelikterdi jasaudan kórshi ózbek halqy nege úyalmaydy? Saual kóp... Jauap joq...

Últtyq patriotizm degen ne? Últtyq namys pa? Últyndy jan-tәninmen sýn me? Bәlkim, ózindi sýn shyghar... Ózin sýigen adam últyn da sýimey me? Últyn sýy degen últtyq bolmysyn, tilin, dәstýrin, әdet-ghúrpyn sýy emes pe? Biz óz dәstýrimizdi, óz ghúrpymyzdy, óz bolmysymyzdy saqtap jýrmiz be? Taqiya kiyip, qazaqsha kóilek kii kerek shyghar, bәlkim. Biraq, biz últtyq kiyimimizdi jarqyratyp, kóshege kiyip shygha alamyz ba? Qazaq ekendigimizdi kórsetetin últtyq erekshelikterdi paydalanugha nege úyalamyz? Nege? Biraq, sol erekshelikterdi jasaudan kórshi ózbek halqy nege úyalmaydy? Saual kóp... Jauap joq...

Tashkentke bargham joq. Teledidardan kórgenimiz bolmasa, Tashkent turaly kóp nәrseni bilmeymiz de. Biraq, Qazaqstandaghy, әsirese Týrkistandaghy ózbekterding tynys-tirshiligi, túrmysy bizge jaqsy tanys. Filimderi, beyneklipteri ontýstikte óte kóp kórsetiledi. Tipti, әnebir jyldary «Fatima men Zuhra» filimi shyqqan kezde, sol filimdi kóremiz dep qyrylyp qala jazdaghanbyz. Odan keyin de birneshe ret «Ózbekfilim» kinostudiyasy bar, jekemenshik kinostudiyalar bar, ózbekter týsirgen filimder qazaq dalasyn sharlap jýrdi. Búl jerde mәsele, ózbek filimderining sapasynda emes, tilinde... Sol bәrimiz jantalasyp, talasyp-tarmasyp kórgen filimderding barlyghy derlik, ózbek tilinde kórsetildi. Olardyng eshqaysysynyng ne oryssha, ne qazaqsha dublyajy bolghan joq. Tilin anyq týsinbesek te, sol filimderding barlyghyn derlik tamashaladyq. Kórdik, múnaydyq, jylaytyn jerinde jyladyq, kýletin túsynda kýldik. Al, bizde kerisinshe, filimderding kóbi әueli orys tilinde týsiriletindigi eske týskende, jýregimiz auyrady.
«Miyr» telearnasynan kórdim. Medvedev Tashkentke kelgen saparynda bazar aralap qaytty. Ortalyq bazargha kelgeninde últtyq kiyim kiygen keyuana Resey preziydentine dәm úsyndy. Ózbekshe sóilep, ana tilinde nan úsynghan keyuananyng tilin saqtaghanyna, últtyq bolmysyn saqtaghanyna biz de razy bolghan edik...

QAZAQTYNG ÝIIN ÓZBEK SALADY

Rýstemning Almatygha kelip, qúrylysta júmys istep jýrgenine eki jyldan asypty. Kýndelikti nәpaqasyn qazaqtardyng tirligin istep tauyp jýrgen osy bir ózbek jigitining patriottyghy súmdyq. Ýy soghyp jýrgen bes-alty jigitting kóshbasshysy da osy Rýstem. Birauyz oryssha bilmeytin, qazaqshany eptep-eptep qosatyn Rýstemmen kóbine әngimemiz ózbek tilinde jarasyp jatady. Men óz tilimde, ol óz tilinde, key-keyde daulasyp ta qalamyz.
- Senderde bәri jaqsy ghoy. Aqsha da bar. Aqsha bolsa, kez kelgen tirlikti jasar edim, - deydi keyde Rýstem múnayyp. Múnaymaghanda qaytsin, shiyettey balalaryn kórmegenine de bes-alty aidyng jýzi bolypty.
- Saghan ýiinnen ketip, múnda kel degen bireu bar ma? - deymin әdeyi qajap sóilep... Ol múnymdy estigende, tipti múnayyp qalady. Biraq, tili mirding oghynday. Shaghyp sóileydi. Daulasqanda, keyde sózden jenilip qalam. «Qazaqtardyng kóbi jalqau» deydi meni sózden túqyrtyp. «Jalqau emespiz» deymin sózden yqqym kelmey. «Jalqau emey, nemene, ýilerindi de biz soghyp jatyrmyz» deydi. Oghan men namystanyp qalam. «Men óz ýiimdi sizderge soqtyrmaymyn» deymin namystanyp... «Sen soqtyrmasang da, ózgeler soqtyrady. Soqtyryp ta jatyr» deydi odan sayyn. Oghan tipten órshelenip qalam. Órshelengenmen ne payda? Ápkemning ýiin soghyp jatqan son, oghan ne dep dau aitarsyn?! «Senderde nege osy, kópshilik qazaqsha sóilemeydi?» dep taghy bastaydy. «Nege sóilemeydi? Biz sóilep jýrmiz ghoy» deymin. «Sender sóileysinder. Biraq, myna ainaladaghy kórshilerding kóbi qazaq bolsa da, orys tilinde sóileydi. Qazaqshany týsinbeydi de. Bizde bәrimiz ózbekshe sóileymiz. Bizding tilimiz óz ana tilimizde shyghady» deydi taghy da. Dau taghy bastalyp kete beredi. Qansha daulassam da, mening sózden sýrinip jatatynymdy ol da bayqaydy. Ishtey namystanyp: «bireuding tirligin istep jýrse de, mynanyng pәlesin-ay» deymin. Biraq, onyng menen әldeqayda biyik ekenin moyyndaymyn. Ol óz elinde jýrmese de, tilin, últyn, dәstýrin úmytpaydy. Ózge elde jýrip, óz otbasynyng nәpaqasyn tauyp jýr. Nanynan, tamaghynan jyryp, balalaryn asyraydy. Balalary da biz siyaqty mәngýrttenip bara jatqan joq. Biz Rýstemning ornynda bolsaq, ne ister edik dep oilaymyn keyde. Biz de dәl Rýstem siyaqty sýier me edik elimizdi, jerimizdi... Rýstem siyaqty talaylar Almatyda qúrylysta júmys istedi. Olardyng bәri de ózbek tilinde sóileydi. Ózbekting kiyimin kiyip jýr, basynan taqiyasyn tastamaydy... Kezip jýr, aqsha tapqysy keledi, ýii-kýii joq... Biraq, tili bar, últtyq bolmysyn saqtap jýr.

BEYNEKLIPTERDE ALA ShAPAN MEN ALA TAQIYa JÝREDI

Kógildir ekrannyng ar jaghynda Gauhar Álimbekova shyrqyrap әn salyp jatyr. «Oralshy mahabbat» dep ýzdikken әnshining әninde emes, bar gәp. Ala shapanyn kiyip, mahabbatyna qol sozghan ózbek jigitinde... Ánshining әninde bir min joq. Min, tek әnge týsirilgen beyneklipte... Ras, әnebir jyldary әnshilerimizding kóbi kórshi ózbek aghayyndardyng eline baryp, beyneklip týsiruge әues bolyp alghan edi. Onyng sebebin Tashkentte saqtalghan myqty әn jazu studiyalardan izdeytin biz әnshilerding búl әreketine keshirimmen qaraytyn da edik. Án jazdyrdy, beyneklipter týsirdi. Múnyng kóbi estrada janrynda jýrgen «júldyzdarymyzgha» tәn әreketter ekeni dausyz. Ánin jazsyn, beynekliypin týsirsin...Qazaqtyng әni, qazaqtyng sózi. Oqigha da belgili. Biraq, biz týsinbeytin taghy bir nәrse... Beyneklipterdegi ala shapan men ala taqiya... Qazaqtyng әni men sózinde ózbekting últtyq kiyimi nege jýredi? Onyng mәnisi beyneklipti ózbek aghayyndarymyzdyng týsirgeninde jatqan shyghar. Rasynda, Tashkentte týsirilip keletin beyneklipterding kóbinde ózbekting ala shapany men taqiyasy jýredi. Senbeseniz, Gauhar Álimbekovanyng «Oralshy mahabbatynan» bólek, «Jigitterdin» «Jan dosymyn» qaranyz. Onda da tórt dostyng kiygeni ózbekting ala shapany. Ony elimizde myndaghan, milliondaghan kórermen tamashalap otyr emes pe? Sonda әnshilerimiz beyneklipterde ózbekting últtyq kiyimi týsirilmesin dep aita almaydy ma? Ózbek jerinde týsirilgenimen, qazaqtyng qarjysyna jasalyp jatqan dýnie emes pe? Ony әigilep, ózbek rejisserining týsirgendigin jetkizu ýshin, ala shapan men ala taqiya mindetti týrde qajet pe? Múnda ózbek rejisserining ózining últyna degen sýiispenshiligin bayqaugha bolady. Olar óz jerinde otyrsa da, ózbekting últtyq kiyimin bizge nasihattap otyr. Bar mәsele osynda...

ÚLTTY SÝi DEGEN OSY ShYGhAR...

Týrkistanda mening agham túrady. Aghamnyng onda kóship barghanyna da otyz jyldan asyp ketti. Aghamnyng ýiining irgesinde Ábsamat aghanyng ýii bar. Últy ózbek bolghanymen, kórshi retinde óte jaqsy kisiler. Qay kezde barsang da, jaydary qalpynan aumaytyn Muhira sheshemiz bar. Muhira apaydyng ýstinde ýnemi atlas kóilegi jýredi. Basyndaghy taqiyasy da auyspaydy. Balalary shulap, mazasyn alyp jatsa da qynq demeytin Muhira apaydyng syrbaz minezin kórip tang qalasyn. Alpysty alqymdap qalghan otaghasy men Muhira apaydyng tili әli de ózbekshe... Qazaqshany qanshalyqty biletinin bilmeymin, biraq, ýnemi «әkalap» ýstine týsip kete jazdaytyn osy bir jaysang otbasynyng últyna degen patriottyq sezimin kórgende, razy bolam. Múnda túryp jatqandaryna 60-70 jyl bolghan shyghar shamamen. Soghan qaramastan, kiyim-kiyisi, jýris-túrysy, tili, salt-dәstýri bir ózgermeydi-au. Týrine, bolmys-bitimine qarap-aq, ózbek ekendikterin birden angharasyn. Aynalasyndaghy ýilerding bәri qazaq otbasylary bolghanymen, qazaq bolyp kete qoyghan joq. Otaghasynyng basyndaghy ózbekshe taqiyasy bir týspeydi. Muhira apaydan bastap, alty-jetige kelgen nemereleri de ózbekting últtyq kóilegin kiyip jýrgeni. Qandaryna sinip qalghan әdet pe, әlde tua bitti ózbek ekendikterin ata-anasy qúlaqtaryna qúiyp qoya ma, tilderinde bir auytqu bolmaydy. Qashan kórseng de, ózbekshe sayrap jýrgeni... Shyndap kelse, qazaq tilin menen de jaqsy bilui mýmkin. Óitkeni, tannyng atysy, kýnning batysy qazaq balalarymen oinap jýrgen kórshilerding qazaqsha til bilmeui mýmkin emes-au degen oy keledi keyde maghan. Sóite túra, ózbekshe shýldirlep, qasyndaghylaryna til syndyrtyp jýrgeni. Esesine, mening aghamnyng balalary ózbekshe sayraghanda tilding týbin týsiredi. Kórshining balalaryn qazaqsha ýiretuding ornyna, olardan ózbekshe ýirenip alghandaryna mәz. Ýige kelgende, balalarynyng ózbekshelep shýldirlegenine agham men jengem de mәz bolady. Bir kóshening boyynda, irgeles jatqan eki ýiding tirligi osynday. Alpys jyldan astam qazaq arasynda túrsa da, (mýmkin ghúmyr boyy túryp kele jatqan shyghar) qazaq bolyp kete almaghan jandardyng ruhynyng myqtylyghyna qayran qalam. Onyng ornynda qazaqtar bolsa, ne ister edi dep oilaymyn key-keyde... Biz, mýmkin, bes-alty jyldyng kóleminde tilimizden airylyp qalatyn shygharmyz... Álde ózge ortada jýrgen adamdar, kerisinshe tilin, saltyn, dәstýrin, últtyq ghúrpyn kóbirek sýige tyrysa ma eken... Kim bilsin?! Bir ghana aqiqat, Ábsamat agha men Muhira apaydyng otbasy, nemere-shóberelerine deyin óz últyn sýietini, tilin qadirleytini, últynyng dәstýrin syilaytyny anyq. Ábsamat agha men Muhira apay siyaqty otbasylar Týrkistanda óte kóp. Olardyng bәri de dәl solar siyaqty últyn sýiedi. Biz she? Biz óz elimizde jýrip, óz últymyzdy qanshalyqty sýiemiz? Tilimizdi, dilimizdi sýiemiz be? Últtyq ghúrpymyzdy, últtyq dәstýrimizdi nasihattay alamyz ba?

«Týrkistan» aptalyghy, №46 (800). 19 qarasha, 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5341