Álemdik naryqtaghy ahual onala bastaghanmen, resessiyany auyzdyqtau qiyngha soghuda. Býginde “kýn sayyn shirygha týsken ekonomikalyq kórsetkishter men óndiristik qarqyn juyq arada jaqsarmaydy” degen saryndaghy pikirdi ústanghandar sany basym. Keybir sarapshylar Jer sharyndaghy barlyq ýkimet daghdarysqa qarsy kýres baghdarlamasyn qazirgi ahualgha say qayta týzui tiyis degen ústanymda.

Álemdik naryqtaghy ahual onala bastaghanmen, resessiyany auyzdyqtau qiyngha soghuda. Býginde “kýn sayyn shirygha týsken ekonomikalyq kórsetkishter men óndiristik qarqyn juyq arada jaqsarmaydy” degen saryndaghy pikirdi ústanghandar sany basym. Keybir sarapshylar Jer sharyndaghy barlyq ýkimet daghdarysqa qarsy kýres baghdarlamasyn qazirgi ahualgha say qayta týzui tiyis degen ústanymda.

Ótken aptada әlemdik naryqtaghy múnay baghasy kóterildi: londondyq birjadaghy bagha – 1,4%, parijdik – 1,8%, frankfurttyq – 0,6%, gonkongtyq – 2,5%-gha artty. Songhy 5 aida alghash ret 2,5 payyzgha qymbattaghan “qara altynnyn” bir barreli 56 dollargha baghalandy. Al seysenbi kýngi derekterge sýiensek, múnay baghasy 58, dollargha deyin ósti. Sarapshylar qauymy AQSh-taghy múnay qorynyng ósu dengeyin bәsendetilui sebepti treyderlerding baghany ósirgenin aitady. Dýniyejýzilik ekonomikanyng ósu qarqyny kýrt tómendeuining kesirinen qordaghy jinalghan “qara altyn” kýrt kóbeygen. Jaghymdy janalyq әlemdik naryqtyng ózge salasyn da ainalyp ótpegen. Mysaly, sәuir-mamyr ailary aralyghynda aksiyalardy qúny 8,9 trln. dollargha ósken. Ekonomikalyq saraptamalarynyng arqasynda Nobeli syilyghyn iyelengen Pol Krugman qazir ghalamdyq naryqtyng eki jyl búryn ipotekalyq qiyndyqtardan bastalghan daghdarysty jәne resessiyany tabighaty tanys qúbylys retinde qarastyryp otyrghanyn aitady. Biraq naryqtaghy ahual kýrt ushyghyp ketui әbden mýmkin. Sondyqtan býkil әlem daghdarysqa qarsy kýres baghdarlamalaryn qayta týzip, tyghyryqtan shyghar joldy qayta qarastyrghany jón. Krugmannyng búl pikirimen ózge de sarapshylar kelisedi. Mәselen, Bloomberg agenttigining sarapshylary býginde 8,9 payyzben shektelip otyrghan Qúrama Shtattardaghy júmyssyzdyq dengeyi ýstimizdegi jyldyng sonyna qaray 9,6 payyzgha ósetinin, al óndiris qarqyny aldaghy 1-2 aidyng ishinde 1,9 payyzgha tómendep, tek jyl sonyna qaray bolmashy dengeyge kóteriletinin kóldeneng tartady. AQSh Federaldyq qor jýiesinin, yaghni, amerikalyq ortalyq bankting basshysy Ben Bernanke seysenbi kýngi Kongrestegi otyrysta resessiyanyng әli sharyqtau shegine jetip ýlgermegenin jetkizdi. Demek, júmyssyzdar sany jyl sonyna deyin óse beredi, óndiristik kórsetkishterdi kýshtep ústap túru qiyngha soghady, al resessiyadan shyghu joly auyr әri bәseng bolmaq. Naryqtaghy ahualdy túraqtana bastauyna qaramastan, “auzy kýigen” investorlar әli de qarjy qúida asa saqtyqpen qimyldauda. Búl nesie alushylardyng emin-erkin әri tez әreket etuine kedergi.
Álbette, әlemdik ekonomikanyng ahualyna qatysty pessimistik saryndaghy pikirlerge qayshy keletin boljamdar da jeterlik: apta basynda Europalyq ortalyq bankting jetekshisi Jan-Klod Triyshe resessiyanyng auyr kezeni artta qalghanyn, әlemdik ekonomikanyng juyq arada sauygha bastaytynyn aitqan.
Taghy bir janalyq, kezinde qarjylyq daghdarystan qinalghan halyqaralyq dengeydegi iri bankterding birqatary apta basynda óz memleketterinen jana aksiyalardyng emissiyalary esebinen alghan nesiyelerin qaytarugha niyet bildirui sebep bolghan. Alayda, múnday qúlshynys investorlardyng kóniline jaqpaghandyqtan, qarjylyq kompaniyalardyng kórsetkishteri keri ketti. Búl birjadaghy baghany kýrt tómendeuine әkep soqty: aksiyalar arzandady, altyn qúny sol qalpynda qaldy, esesine, dollardyng yenge shaqqandaghy baghamy әlsiredi, múnaygha qatysty jedel kelisimder 15 sentke qúnsyzdandy, osy sebepti kýn sayyn kýsh alyp kele jatqan “qara altynnyn” bir barreli 58,48 dollargha teng boldy. Mamandar pikirinshe, eger keri әserler bolmaghanda, múnay búdan da joghary dengeyge kóterilui mýmkin kórinedi.

Nәziya JOYaMERGENQYZY, «Týrkistan» 21. 05. 2009 jyl.