«Azat» JSDP Mәlimdemesi

Elimiz tәuelsizdikke ie bolghan alghashqy sәtterden bastap-aq Qazaqstannyng tarihyna qatysty mәselede bizding memleketimiz bile túra aitpau nemese búrmalau sekildi kenestik dәstýrdi odan әri jalghastyrugha jәne ony odan әri damyta týsuge niyettengeni aiqyndala bastady. Tól tarihymyzdy keng kólemdi zerttep, әdil talqygha saludan qoryqqan avtoritarlyq biylik tarihy sananyng mәjnýndik keyiptegi týrin qalyptastyruda. Sol sebepten bolyp halyqtyng jýrip ótken joly da sayasy koniunkturagha satyldy. Elimizding bir jaghynan kýrdeli, bir jaghynan qarama-qayshylyqtargha toly, әri san qyrly úly tarihy eng júpyny qas-qaghym sәttik mýddelerdin, sonyng ishinde sheneunikterding qazirgi preziydentke qatysty jaramsaqtanushylyq jәne itarshylyq kónil-kýiining kepildiginde qalyp otyr.

«Qazaq memlekettiligi 1991 jyldyng jeltoqsan aiynan bastalghan» degen oidy mәngilikke tanyugha tyrysqan biylik qolda bar barlyq qúraldarynyng kómegimen bizding otandastarymyzdyng jadyn memlekettilik jәne últtyq ózin-ózi tanudy qalyptastyruda asa manyzdy ról atqarghan tarihy túlghalardyng is-әreketterinen oqshaulap baghugha tyrysuda.

«Azat» JSDP Mәlimdemesi

Elimiz tәuelsizdikke ie bolghan alghashqy sәtterden bastap-aq Qazaqstannyng tarihyna qatysty mәselede bizding memleketimiz bile túra aitpau nemese búrmalau sekildi kenestik dәstýrdi odan әri jalghastyrugha jәne ony odan әri damyta týsuge niyettengeni aiqyndala bastady. Tól tarihymyzdy keng kólemdi zerttep, әdil talqygha saludan qoryqqan avtoritarlyq biylik tarihy sananyng mәjnýndik keyiptegi týrin qalyptastyruda. Sol sebepten bolyp halyqtyng jýrip ótken joly da sayasy koniunkturagha satyldy. Elimizding bir jaghynan kýrdeli, bir jaghynan qarama-qayshylyqtargha toly, әri san qyrly úly tarihy eng júpyny qas-qaghym sәttik mýddelerdin, sonyng ishinde sheneunikterding qazirgi preziydentke qatysty jaramsaqtanushylyq jәne itarshylyq kónil-kýiining kepildiginde qalyp otyr.

«Qazaq memlekettiligi 1991 jyldyng jeltoqsan aiynan bastalghan» degen oidy mәngilikke tanyugha tyrysqan biylik qolda bar barlyq qúraldarynyng kómegimen bizding otandastarymyzdyng jadyn memlekettilik jәne últtyq ózin-ózi tanudy qalyptastyruda asa manyzdy ról atqarghan tarihy túlghalardyng is-әreketterinen oqshaulap baghugha tyrysuda.

Byltyrghy jyly sayasy biregey fenomen - birinshi últtyq partiya - «Alash Orda» partiyasynyng 90 jyldyghy resmy dengeyde atap ótilmeui kezdeysoq oqigha bolmasa kerek. Últtyq sanany qalyptastyrushy aishyqty túlghalar bile túra býrkemeleuding kólenkesinde qalyp otyr.

Oqulyqtar, memlekettik tapsyrys boyynsha jazylghan tarihy enbekter, danyqty babalarymyzdyng birneshe jýzdegen jyldar boyy elimizding qazirgi shekarasyn qalay qúraghanyn jәne olardy memlekettik mәn-mazmúnmen qalay toltyrghanyn ashyp kórsete almaydy. Osy tektes kitaptardyng basym bóliginde kóptegen aiqyn derekter mýldem bolmaumen birge, olarda halyqtyng shynayy tarihynyng ruhy, qazirgi Qazaqstan Respublikasyn qúru jolyndaghy ghasyrlyq sabaqtastyq úghymy da joq.

Sonyng saldarynan Qazaqstanda ózining tarihy tamyryn sezinbeytin, ata-babalarymyzdyng kýresi men tókken manday terin, jetistikteri men tauqymetterin  sezbeytin adamdardyng buyny kóbeye týsude.

Al osy uaqytta elimizdegi sheneunikter arasynda tarihty jazu jәne qayta jazu, ony ózining qaraqan basynyng qamy ýshin, ózining mәnsapqúmarlyghy men jaghympazdyghynyng paydasyna búrmalau men jalghan týsinik qalyptastyru ýshin alaman jarys bastaldy.

Tarihty búlaysha tiyanaqsyz «qoldan jasaudyn» barlyghy da óskeleng úrpaqtyng tәrbiyesine salqynyn tiygizip, azamattarymyzdyng óz elin maqtan tútatyn otansýigishtik úghymdaryn iritip, ónin teriske ainaldyruda!

Biz halyqqa ózining shynayy tarihyn keri qaytaratyn merzim jetti degen nyq senimdemiz. Jәne ony azamattyq qogham men memleketting belsendi birlesken kýsh-jigeri men is-qimylynyng arqasynda ghana jasaugha mýmkindik bar.

Atap aitsaq, biz tómendegidey kezek kýttirmes is-sharalardy qoldanu qajet dep sanaymyz.

1)     Qazaq jerinde memlekettilikting qúrylu jәne ayaghynan tik túru tarihyn zertteu jónindegi qoghamdyq-memlekettik komissiya qúryp, onyng qúramyna týrli aghymdar men baghyttarda júmys isteytin tarihshylardy tartu. Komissiyanyng maqsaty - keng kólemdi talqylau jolymen tarihty obektivti zertteu jәne ony mektep qabyrghasynan bastap, qalyng búqara qauymnyng nazaryna jetkizu prosessin jandandyru.

2)      Qazaqstannyng tәuelsizdigi ýshin kýresushilerding Últtyq Panteonyn qúru mәselesin qarastyru. Búl memorial azamattardy ata-babalarynyng isterin qadyrlep, qúrmet tútatyn shynayy maqtanyshty sezimining tónireginde úiystyra týsuge tiyis, ol qazirgi preziydentting beynesinen ózge, bizding memleketimizding negizin qalaushy handar Jәnibek pen Kereyge layyqty oryn tabylmay, adamdardy iydeyasyna qaray bólshekteuge alyp kelgen, juyrda ashylghan «Qazaq eli» kesheni sekildi bolugha tiyis emes.

3)     Qazaq tarihynyng asa manyzdy jәdigerlerin (artefaktilerin), eng aldymen úly memlekettik qayratker - Kenesary hannyng sýiegin elimizge qaytaryp beru jóninde Qazaqstan - Resey qarym-qatynastarynyng jogharghy dengeyinde mәsele kóteru. Qazaq halqynyng tarihy jadyna qatysty asa manyzdy osynau mәseleni sheshuge septigin tiygizuge degen Resey Federasiyasynyng resmy qyzyghushylyq tanytyp otyrghanynyng ózi bizding otandastyrymyz ýshin ondy ról atqara alady degenge biz kәmil senimdimiz.

4)     20-shy ghasyrdaghy asa qayghyly oqighalar - 1920-shy jyldyng sony men 1930-shy jyldyng basyndaghy asharshylyqa, stalindik sayasy nәubetshilik pen 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine memlekettik bagha beru, osylargha qatysty barlyq múraghat mәlimetterin ashu. Bizding payymdauymyzsha, búl oqighalar turaly bilu Qazaqstan azamattaryna tek óz tarihyn baghalap qana qoymay, sonymen birge qazaq úrpaqtary qol jetkizgen memlekettik tәuelsizdikting tolayym manyzyn tolyqqandy zerdeleuge mýmkindik beredi.

Halyqtyng tarihy jadyn qayta janghyrtugha baghyttalghan osy jәne basqa da maqsattardy sheshudegi bir qadam retinde «Azat» jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasy, Almatyda, aghymdaghy jyldyng 14 jeltoqsanynda, Qazaqstan tarihynyng mәseleleri boyynsha Dóngelek ýstel ótkizbek niyette ekenin jariyalap, oghan azamattyq qogham men memleket ókilderin - ghalymdar men sarapshylardy, sayasatkerler men mәdeniyet qayratkerlerin shaqyrady.

Ózderinizge mәlim, tarih erte me, kesh pe, barlyghyn óz ornyna qoyyp, aq pen qarany ajyratyp, bidaydy koniunkturalyq bidayyqtan bólip beretini belgili. Biraq, ózin qazaq halqy retinde sezinetin elimizdegi belsendi azamattardyng buynynan airylyp qalmau ýshin, biylikti osynau aqiqatty zerdeleuge jәne qoghamnyng arman-mýddesine betbúrys jasaugha beyimdey oyatu qajet.

Qazaq tarihyn Qazaqstannyng barlyq azamattarynyng layyqty keleshegi ýshin - ruh erkindigi men әdiletti túrmys saltanat qúratyn jasampazdyqqa arqau etip, halyqtyng naghyz qazynasyna ainaldyratyn sәt tudy!

«Azat» JSDP teng tóraghalary:

Bolat ÁBILEV

Jarmahan TÚYaQBAY

23/11/2009 j