"Qyzyljar" atam qoyghan aty mәlim...
Qazaq mýddesi de qaqas qalmasynshy...
Qazaqstan halqynyng ýlken jetistigi - últaralyq kelisim ekenin osy kýni barlyq otandastarymyz jaqsy biledi. Preziydent N.Nazarbaevtyng jýrgizip otyrghan saliqaly sayasatynyng arqasynda qol jetip otyrghan búl tabysymyzdy ózimiz joghary baghalaymyz, ózgeler oghan qyzygha qaraydy. Elbasy da ózining sózderinde oghan joghary bagha berip, elding ýlken tabysynyng qaynar kózining biri sol ekenin ýnemi eske salyp otyrady.
Búl tabysty uystan shygharugha bolmaytyny sózsiz. Oghan Qazaqstanda túratyn negizgi halyq qazaqtarmen birge basqa halyqtardyng ókilderi de mýddeli. Óitkeni, tabys kepili tynyshtyq, ózara kelisim ekenin bәri de biledi.
Últaralyq kelisimge jetu jolynda Preziydent ashyq pikirler aityp, aiqyn jol ústanyp keledi. Jauyrdy jaba toqyp, kózge kóringen keseldi kýlbiltelep, kórmegen bolsaq, onday is biteu jaragha ainalyp, ýsti tobarsyp túrghanymen asty shiry berer edi. Al onday jara bir kýni bәribir jarylyp, qogham aghzasyna aitarlyqtay zalal keltireri sózsiz. Betin aulaq qylsyn, Kenes odaghynyng biteu jarasy asqynyp ketip, aqyrynda sol qoghamnyng ózin de qúrtyp tyndy ghoy. Keseldi kózge ilmey, "bizde halyqtardyng myzghymas dostyghy ornady" dep sarnap kelgen sayasat bir-aq sәtte ózining jalghan ekenin kórsetip berdi.
Qazaq mýddesi de qaqas qalmasynshy...
Qazaqstan halqynyng ýlken jetistigi - últaralyq kelisim ekenin osy kýni barlyq otandastarymyz jaqsy biledi. Preziydent N.Nazarbaevtyng jýrgizip otyrghan saliqaly sayasatynyng arqasynda qol jetip otyrghan búl tabysymyzdy ózimiz joghary baghalaymyz, ózgeler oghan qyzygha qaraydy. Elbasy da ózining sózderinde oghan joghary bagha berip, elding ýlken tabysynyng qaynar kózining biri sol ekenin ýnemi eske salyp otyrady.
Búl tabysty uystan shygharugha bolmaytyny sózsiz. Oghan Qazaqstanda túratyn negizgi halyq qazaqtarmen birge basqa halyqtardyng ókilderi de mýddeli. Óitkeni, tabys kepili tynyshtyq, ózara kelisim ekenin bәri de biledi.
Últaralyq kelisimge jetu jolynda Preziydent ashyq pikirler aityp, aiqyn jol ústanyp keledi. Jauyrdy jaba toqyp, kózge kóringen keseldi kýlbiltelep, kórmegen bolsaq, onday is biteu jaragha ainalyp, ýsti tobarsyp túrghanymen asty shiry berer edi. Al onday jara bir kýni bәribir jarylyp, qogham aghzasyna aitarlyqtay zalal keltireri sózsiz. Betin aulaq qylsyn, Kenes odaghynyng biteu jarasy asqynyp ketip, aqyrynda sol qoghamnyng ózin de qúrtyp tyndy ghoy. Keseldi kózge ilmey, "bizde halyqtardyng myzghymas dostyghy ornady" dep sarnap kelgen sayasat bir-aq sәtte ózining jalghan ekenin kórsetip berdi.
Al bizde bәri de ashyq, anyghy aitylyp, dúrys jolmen sheshilip keledi. Tarihy Otany Qazaqstan bolmasa da bizde túratyn ózge últ ókilderining bәrine memleket jaghday jasap otyr. Bәrining de derlik últtyq-mәdeny ortalyqtary bar. Til ýirenemin, óz últymnyng salt-dәstýrin jandandyramyn deseng - erik ózinde. Memleket qolynan kelgen barlyq jaghdaydy jasap beredi: oryn beredi, mektep ashady, úsynghan jobalaryn da qarjylandyryp otyrady, t.t. Jinalys ótkizemiz, kezdesu jasaymyz, últtyq merekelerimizdi atap ótemiz dese de qúba-qúp.
Birde, respublikalyq korey últtyq-mәdeny qoghamynyng tóraghasy, ataqty Serik Qonaqbaevtyng jattyqtyrushysy, senator Yuriy Shaymen әngimeleskenimiz bar. Sol tómendegidey qyzyq әngime aityp edi.
- Osydan biraz búryn bizding belsendilerimiz Mәskeuge jinalyp, Ortalyq Aziya men Reseydegi koreylerding aimaqtyq konferensiyasyn ótkizbek boldyq, - dep bastady ol. - Koreylerding kóp jerining biri - Tashkent, múnday jiyndar Qazaqstanda búryn birneshe ret bolghandyqtan osy joly ózbekstandyq aghayyndardyng qarsy alghanyn qaladyq. Sóitsek, olar tómen qarap kýmiljiydi. Mәnisin súray kelsek, aldymen jergilikti ókimetting rúqsatyn alu kerek eken, al búl onay sharua emes kórinedi, talay sheneunikting aldynan ótip, taban tozdyru kerek. Al ol qolgha tiygenning ózinde kezdesudi ótkizetin jer tabu da onay emes eken. Olay bolsa bizde-aq ótkizeyik dep men naqty úsynystar jasay bastadym. Ózgeler mening belsendiligime tanyrqap, jergilikti ókimetpen kelisip almay, birden sheshim qabyldaghanyng qalay dep qayran qaldy. Sonda men ózimning Qazaqstanday erkin elde túratynyma maqtanyp qalyp edim. Qanday rúqsat kerek dedim men olargha shekemnen qarap, bizde demokratiya, bizding el últtardyng óz mýddelerin sheshudegi belsendiligin qoldaydy, men eshkimnen rúqsat súramaq týgil, eshkimge aitpaymyn da, jiyndy ótkizetin oryndy jaldaymyn da iske kirise beremin, dep maqtanyshpen aittym. Osynyng ózi baqyt qoy, dedi Shay. Rasynda solay, bizde eshkimning mýddesi ayaqqa basylmaydy, últtyq dýnie dese esikti shalqasynan ashyp, bәrine de rúqsat beremiz.
Biraq barlyq últtyng jaghdayyn eskerip jýrgen Qazaqstan Ýkimeti jergilikti halyq, memleketti qúraushy qazaq halqynyng óz mýddesin keyde eskermeytin siyaqty. Memleket óziniki bolghan song búlar nege bolsa da shyday beredi dep ózimizden shyqqan keybir sheneunikterimiz qazaqtyng kónbistigin paydalanyp, belden basyp jýre beredi. Sóitip, basqa júrttyng bәrining mýddesi eskerilip, problemasy sheshilip jatqanda óz mýddemiz ishinara ayaqqa basylyp qaluda. Áriyne, aiyptardy kóp sozbay naqty mysaldar aitayyq.
Petropavl men Pavlodar qalalarynyng qazaqsha atau aluy kerektigin, ekeui de bizding kolonialdyq tәueldilikte bolghan, ruhymyz ben sanamyzdy ezgen sorlylyq kezimizdi eske salyp, namysqa tiyip túrghan ataular ekenin, sony ózgertu últtyq mýddemiz ekenin aityp, dәleldep, qazaq halqynyng talay ókilderi, últtyng sýt betine shyghar qaymaqtary dabyl kótergeli biraz jyl boldy. Búl zandy talap. Barlyq ilim-ghylym da búl talaptyng dúrystyghyn aitady. Belgili qogham jәne memleket qayratkeri, ghalym M.Qúl-Múhammed ózining bir ghylymy maqalasynda: "...kak toliko narody dobivaitsya nezavisimosti, ony pervym delom stremyatsya poskoree izbavitisya ot vseh y vsyacheskih atributov pozornogo kolonialinogo proshlogo y vosstanoviti svoi, v toy ily inoy stepeny y na tot ily inoy vzglyad, uteryannuy nasionalinui iydentichnosti" dep jazghan edi. ("Qazaq alimanaghy", №1, 2009 j., "Osnova nasionalinogo bytiya", 55-bet).
Osy eki atau da el men jerge baylanyssyz bizge kolonizatorlardyng syrttan әkelip tanghan atauy edi ghoy. Sondyqtan tәuelsiz Qazaqstan azamattarynyng ony ózgertuge úmtyluy - tabighy tilek. Biraq sony qúlaqqa ilip, sheshuge úmtylghan nemese tyrmysqan birde-bir sheneunik bolghan emes. Al keybir orys aghayyndar boylaryna sinip qalghan әdetpen osy ataulardan airylmaymyz dep shulasa boldy, oibay, ózgertpeymiz, әmirine qúldyq, dep ayaghyna bas úryp shygha kelemiz. Áriyne, belgili bir mәselelerde orys halqynyng mýddesin de eskeru kerek. Biraq olarmen týsinik júmystaryn jýrgizuge bolady ghoy. Eger biz Qazaqstannyng Petropavl qalasynyng atyn ózgertip jatsaq, ol Reseyding Sankt-Peterburgindegi Petropavl qorghanynyng nemese Qiyr Shyghysyndaghy Petropavl atty qalasynyng atauyn ózgertemiz degen sóz emes qoy. Biz tek óz elimizde, óz jerimizge salynghan, óz qalamyzdyng jer-sugha baylanysty halyq qoyghan ejelgi atauyn qaytarsaq deymiz. Eger bir jerde orys halqynyng ókilderi kóp otyrsa - sol qalany, jerdi oryssha ghana atau kerek degen zang joq qoy. Bizde oryssha atau alghan qalalar men eldi mekender tolyp jatyr. Solardyng bәrin jappay ózgerteyik dep jatqan eshkim joq, al biraq elding eki ýlken aimaghynyng ortalyghy sapyndaghy eki qalamyzdyng qazaqy atauyn qaytarugha qaqymyz bar shyghar? Búl qazaq halqynyn, elding negizgi túrghyndarynyng ejelgi mýddesinen tuyndaytyn zandy talap edi ghoy. Barlyq halyqtyng mýddesin eskeretin Qazaqstan Ýkimeti memleket qúraushy halyq - qazaqtyng mýddesimen de sanasuy kerek shyghar.
Ayta ketetin jәit, orystardyng basym bóligi qazaqtardyng búl niyetine týsinistikpen qaraydy. Ásirese, ziyaly qauym ókilderi, sonyng ishinde eki halyqtyng ejelgi dostyghy men syilastyghyn baghalaytyn, qazaqty qadirleytin azamattary arasynda eshqanday qarsylyq joghyn kórip jýrmiz. Qarsylyq, imperiyalyq sayasat milaryn ulap, keudelerin ósirip jibergen shaghyn toptardyng arasynda ghana bar. Sosyn ýnin shygharudyng ózine taysalyp, qazaqty "qazaq" dep aitudan da jasqanyp, búghyp ósken qazaqtyng ózinen shyqqan kәri, búrynghy partokrat-burokrattardyng arasynda bar. Jauyn jaumay su bolyp jýretin ondaylar ashyq qarsylyq bildirmese de kólenkesinen qorqyp, sonyng ne keregi bar, qaytesinder, qoya túryndar dep búrysh-búryshta ózimizding shalghayymyzdan alady. Byltyr "Egemenge" Qyzyljardyng 1925 jyly qazaqsha atalghanyn, Qazaq Respublikasynyng Ortalyq Atqaru komiytetining qaulysy da bolghanyn jazyp, sol qújattardyng kóshirmesin de kórsetken edik ("E.Q." 05.08.08.). Sony oqyghan bir aghamyz meni kórip, sol maqalany beker jazghanymdy aityp, shenep jatyr. Ishinen Qyzyljar atauyna qarsy bolmasa da qanyna әbden sinip qalghan qorqaqtyq bayghústy qatty shoshyndyryp jiberipti...
Jalghan qújat jasap, jaba salghan...
Áriyne, auyzdy qu shóppen sýrte beruge de bolmaydy, qalanyng qazaqy atauyn qaytaru jolynda soltýstik ónirding qazirgi basshylarynyng qúp kórerlik epti qadamdary da bar. Mәselen, oblystyng futbol komandasynyng atauyn "Qyzyljar" dep qoyyp, myndaghan jankýierler arasynda búl ataudy sýikimdi, qúlaqqa jaghymdy ýn etipti. Qazir qala stadionynda futbol qarap otyrsanyz "Qyzyljar, Qyzyljar!" degen barlyq últtan shyqqan jankýierlerding óz komandasyn qosyla qostaghan aighayyn estip, halyqtyng birtútastyghyna riza bolyp qalasyn. Búl, әriyne, óte qúptarlyq is bolghan. Onyng ýstine... Qalanyng bir shetindegi biyik jardyng ýstinde bayaghy "Áulie Petr", yaghny "Petropavl" qorghanynyng orny bar edi, sol orynda qorghannyng fragmentin qayta qalpyna keltirip, qazirgi ataudy sol jerge berip, qalanyng ózin Qyzyljar atayyq degen de úsynystar bar kórinedi. Ata qonys, tughan jerimizdi basyp alghanda salynghan kolonialdyqtyng belgisin qalpyna keltirumen para-par bolsa da qalanyng atauyn qaytartudyng búl da logiykalyq, útymdy amaly ma dep qaldyq...
Qalagha Qyzyljar atauyn qoiy kerektigin aldynghy aghalarymyz Kenes ókimetining alghashqy jyldarynan-aq qolgha alghan bolatyn. Búl jóninde Aqmola gubispolkomynyng (ol kezde Qyzyljar osy guberniyanyng ortalyghy) sheshimi shyqqanyn, ony Qazaq Respublikasy Ortalyq Atqaru komiyteti bekitip, Qauly shygharghanyn jogharyda atalghan maqalamyzda egjey-tegjeyli jazghan bolatynbyz. Resey memlekettik arhiyvinde osyghan baylanysty taghy da qanday qújattar bar ekenin súraudy Soltýstik Qazaqstan oblystyq múraghatynyng diyrektory Sәule Mәlikovadan ótingen edik. Ol reseylik әriptesterimen habarlasyp, tómendegidey qosymsha qújattar aldy.
Aldymen QazOAK sol kezdegi tóraghasy Mynbaev (esimining bas әrpi kórsetilmese de onyng Jalau Mynbaev ekeni belgili) jәne hatshysy Aralbaev qol qoyyp, Mәskeudegi VSIYK-ke mynaday hat joldaydy: "Prezidium Kazakskogo SIYK, na osnovaniy hodataystva Akmolinskogo Gubispolkoma ot 1 avgusta y svoego postanovleniya ot 19 sentyabrya s.g. nastoyashim vozbujdaet hodataystvo o pereiymenovaniy gubernskogo sentra Akmolinskoy guberniy goroda Petropavlovska v gor. Kzyl-Jar (Krasnyy Yar)" dey kelip, odan әri onyng eki týrli sebebin aitady. Birinshisi, "әulie Petr men Paveldin" attary júmysshy tabynyng ateistik sanasyna kereghar ekendigi jәne ekinshisi, "Qyzyl -Jar" atauynyng qazaq halqynyng ejelden qoyghan tól atauy ekendigi.
Osy jerde bir "әttegenay" bar. Eki sebepke qosyp "qyzyl" degen sózding zaman talabyna say ekendigi, yaghny "әlemge aty shyqqan jenimpaz proletariattyn" tuynyng týsine dәl ekendigin de aita ketu kerek edi. Sonda jer-dýniyening bәrin qyp-qyzyl qylyp jatqan Kenes kósemderi búghan kónilderi kóbirek jibip qalar ma edi, qayter edi...
Búl resmy hat VSIYK-ke 1925 jyldyng 30 qyrkýiegi kýni enedi. Al 2 qazan kýni VSIK ony әkimshilik komissiyasyna "Prezidium VSIK pry sem preprovojdaet dlya rassmotreniya hodataystvo SIYK-a Avtonomnoy Kazakskoy SS Respubliky ot 22/IH-25 g. za №16320 o pereiymenovaniy gor.Petropavlovska v gor. "Kzyl-Jar" degen mәtinmen qaraugha jiberedi. Osy jerde myna qyzyqqa qaranyz, joldama hatqa basqa emes... S.Asfandiyarov qol qoyypty. IYә, iyә, ózimizding Sanjar Asfandiyarov. Ol sol tústa Mәskeude VSIK hatshysynyng orynbasary eken.
Ákimshilik komissiya úsynysty úzaq uaqyt boyy qaramay, jauap berilmeydi. Osy eki ortada, 29 qazan kýni VSIYK-ting Últtar bólimining hatshysy Yumakaev degen kisi әkimshilik komissiyasyna "...prosim v srochnom poryadke soobshiti v kakom polojeniy nahoditsya delo o pereiymenovaniy g.Petropavlovska - Kzyl-djar" dep telefonogramma soghady. Osynyng ózinen qazaq basshylarynyng búl isti qatty qadaghalap, qozghap otyrghanyn kóruge bolady.
Resey múraghatynan osy iske baylanysty barlyq qújattar alynghanymen әkimshilik komissiyanyng úsynysty qaraghan hattamasy tabylmady. Soghan qaraghanda búl mәsele komissiyada qaralmaghan. Al jauapty әkimshilik komissiyasynyng tóraghasy Delobrodov, hatshysy Troiskiy degenderding familiyasy ghana kórsetilip, "kopiya verna" dep jazyp, qoly ghana qoyylghan bireu jibere salghan. Osynyng ózi jasyryn jibere salghan qaghazgha keletin sekildi dep ótken maqalamyzda kýdik keltirgen bolatynbyz. Óitkeni, onda ana ekeuining familiyasy kórsetilgenimen qoldary joq. Múndayda týpnúsqa qújattyng ózi jiberilui kerek edi ghoy. Endi jauaptyng ózin qaytalap keltire ketelik: "Administrativnaya komissiya uvedomlyaet Vas, chto Prezidium VSIK predlojil admkomissiy VSIK ne vhoditi v budushem s predstavleniyamy v Prezidium VSIK o pereiymenovaniyah naselennyh punktov, a potomu dalineyshego dviyjeniya voprosu o pereiymenovaniy upomyanutogo goroda dano byti ne mojet y sledovatelino postanovlenie Admkomissiy po etomu voprosu yavlyaetsya okonchatelinym."
Búl jauap 1925 jylghy 20 qazanda Mәskeudegi Qazaq Avtonomiyaly Respublikasynyng ókildigine jiberilgen. Úsynys-hatty VSIK joldasa da jauap ókildikke jiberilipti. Nege? Búl jerde de bir júmbaq bar.
Jauaptyng qoldan jasalghan, jalghan, shygharypsalma ekendigin qolymyzgha tiygen qosymsha qújattar tipti aiqynday týsti. Ákimshilik komissiyagha VSIK bolashaqta eldi-mekenderding atyn ózgertu turaly úsynyspen shyqpandar (Audarghan biz - J.S.) dep aitty deydi. Osynyng ózi ótirik qoy. Óitkeni, 2 qazan kýni ghana VSIYK-ting tóralqasy atynan Qazaq AKSR qoldauhatyn qaranyzdar degen hatty ózderi jibergen joq pa edi? Eldi-mekenderding atyn ózgertu turaly úsynys jasamandar dep ózderi úsynys jasasa myna hatty jibermes edi ghoy. Ekinshiden, ózderine jauap kelmegen song VSIYK-ting Últtar bólimining hatshysy Yumakaev mәseleni sheshu qanday dengeyde ekenin jyldam habarlanyzdar dep telefonogramma soghar ma edi? Búl qújat ta VSIYK-ting eldi-mekender atyn ózgertu turaly úsynys jasamandar degenining jalghan ekenin rastaydy.
Ótken maqalamyzda biz: "osy jauaptyng ózi joghary ókimetting jasaghany emes, әri shovinist, әri dinshil bir sheneunikting óz tarapynan jasyryn týrde jibere salghany emes pe eken degen kýdik tuady" dep jazghan edik. Sol kýdik endi rasqa ainaldy. Qaytse de oryssha ataudyng qalghanyn qalaghan bireu jalghan qújat jasap, ony jәne tiyisti jerge jibermey Qazaqstannyng ókildigine jibere salghan ghoy. Súrasa ókildikke jauap berildi dep aita salu ýshin solay istegen boluy kerek. Ol jauapty kóterip, týp izine týsetindey adam alystaghy qazaq elinen ol kezde kele qoyy da ekitalay ekeni anyq. Al VSIYK-ting ózine jauap bermegeni onyng atyn jamylyp jasaghan ótirigin oghan qalay aitsyn?
Mine, bizding taghdyrymyzdy, últtyq mýddemizdi әldekimder tasadan tas laqtyru arqyly osylay sheshe salyp otyrghan. Sondyqtan qazirgi, Tәuelsiz elimizding Ýkimeti Qazaq OAK 1925 jylghy 19 qyrkýiektegi qaulysynyng negizinde Petropavldyng atauyn Qyzyljargha ózgertse onyng eshqanday zang búzushylyghy bolmas edi dep oilaymyz.
Áriyne, zangerler onyng dúrystyghyna shýbә keltirui mýmkin. Búrynghy ýkimet basqa, qazir biz basqamyz deytin shyghar. Biraq biz Qazaq KSR-ning zandy izbasary emespiz be? Ol qúryghan joq, Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasyna ainaldy. Onyng qabyldaghan qújattary kýshin joyghan joq. Qazaq KSR OAK sol, 1925 jylghy 19 qyrkýiektegi qaulysynyng kýshin joydy degen qújat qabyldansa bir sәri. Al onday qújatty biz kórgen joqpyz...
Jalpy, zang boyynsha, QazOAK-tyng qaulysynyng kýshin joyatyn tek VSIK qaulysy bolugha tiyisti edi ghoy. Al ol jerden eshqanday qauly shyqpaghan...
«Egemen Qazaqstan», №386-388 (25785) 24 QARAShA SEYSENBI 2009 JYL