Dilara ISA. Qazaqstandaghy 858 shaghyn mektep qúrdymgha ketui mýmkin
Jaqynda QR Bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaev bylay dep mәlimdedi: «Qazaqstandyq mektepterding 56,6 payyzy nemese 4288-i - shaghyn jinaqy mektepter. Búl mektepterding kóbi, anyqtap aitsaq, 96,5 payyzy auyldyq eldimekenderde ornalasqan. Búlarda 405 myng bala oqidy. Shaghyn jinaqy mektepterding 18 payyzy kýrdeli jóndeu júmystaryn talap etedi. Al eki payyzy, tipti apatty jaghdayda... Songhy ýsh jylda shaghyn jinaqy mektepter 143-ke nemese 3,3 payyzgha, al oqushylar sany 27 mynnan astamgha nemese 6,3 payyzgha azaydy». «Quyrdaqtyng kókesi týie soyghanda». Mәsele ózekti, kýiip túr. Qalaysha? Endi basqasyn bylay qoyyp, osy derekterdi jilikteyik.
Birinshiden, 4288 shaghyn jinaqy mektepte 405 myng bala oqidy. Esepshotqa salayyq. Ár mektepte ortasha eseppen 94 bala oqidy degen sóz. Búl az ba, kóp pe?
Jaqynda QR Bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaev bylay dep mәlimdedi: «Qazaqstandyq mektepterding 56,6 payyzy nemese 4288-i - shaghyn jinaqy mektepter. Búl mektepterding kóbi, anyqtap aitsaq, 96,5 payyzy auyldyq eldimekenderde ornalasqan. Búlarda 405 myng bala oqidy. Shaghyn jinaqy mektepterding 18 payyzy kýrdeli jóndeu júmystaryn talap etedi. Al eki payyzy, tipti apatty jaghdayda... Songhy ýsh jylda shaghyn jinaqy mektepter 143-ke nemese 3,3 payyzgha, al oqushylar sany 27 mynnan astamgha nemese 6,3 payyzgha azaydy». «Quyrdaqtyng kókesi týie soyghanda». Mәsele ózekti, kýiip túr. Qalaysha? Endi basqasyn bylay qoyyp, osy derekterdi jilikteyik.
Birinshiden, 4288 shaghyn jinaqy mektepte 405 myng bala oqidy. Esepshotqa salayyq. Ár mektepte ortasha eseppen 94 bala oqidy degen sóz. Búl az ba, kóp pe?
Ekinshiden, ministr myrzanyng aituynsha, dәl osy mektepterding on segiz payyzy kýrdeli jóndeu júmystaryn talap etedi. Eki payyzy apatty jaghdayda. Bylaysha aitqanda, jiyrma payyzy jaramsyz kýide túr. Qabyrghasy jarylyp, qanqasynan su aghyp degendey jaghdayda. Jiyrma payyz degenimiz qansha sonda? Jәne esepshotqa jýgindik. 4288 sanyn shaqqanda, on segiziniz - 772, ekiniz - 86 mektep bolyp shyqty. Ekeuin qosyp jiberseniz, 858 sany kózge kórindi. Búl neni anghartady? Osynsha mektepting esigine dәu qara qúlyp salynuy nemese sol bilim oshaghynyz bir tóbe topyraqqa ainaluy mýmkin. Endeshe, býgingi biyliktegi sheneunikteriniz «100 mektep, 100 auruhana» jyrymen әure-sarsangha týsip jýrgende, sizdin 858 mektebinizding qúrdymgha ketu qaupi bar ekenin, orny oisyrap qalatynyn eskerip jýrgeysiz.
Ýshinshiden, songhy ýsh jylda shaghyn jinaqy mektepter 143-ke azaydy degendi qalay týsinuge bolady? Bylaysha. Auyrlap aitqanda, 143 mektepting ornyn sipap qaldynyz. Tandanarlyghy, Týimebaev myrza dәl osy 143 mektepting ornyna qansha su jana mektep qúrylghanyn nege tilge tiyek etpedi? Mýmkin, qazyghy qaghylmaghan da bolar. Ne kerek, 143 mektep jargha jyghyldy, joqtaushysy bolmady, qúnyn eshkim daulamady.
Tórtinshiden, «búl mektepterding 96,5 payyzy auyldyq eldimekenderde ornalasqan». Endi osy payyzdy 4288 sanyna shaghyp jibereyik. 4137 sany atyp shyqty. Yaghni, 4 137 shaghyn mektep auyl-aymaqta. Osy orayda «jabyluy mýmkin» degen kýdikti de eskersek. Tilge tiyek etken jiyrma payyzdy da úmyt qaldyrmayyq. Múnda shamamen 827 shaghyn mektep shyqty. Búl degenimiz, respublika boyynsha 827 auyldaghy mektepting tabaldyryghy tozghan.
Jasyratyn týgi joq, auyldyng tynys-tirshiligi mektepsiz túl jetimning kýnindey. Janseyit Týimebaevtyng tilimen aitqanda, «auyldaghy shaghyn jinaqy mektepter bilim beruden basqa, sonday-aq, keshendi әleumettik-ekonomikalyq mәselelerdi sheshedi». Dúp-dúrys aitylghan sóz. Qanyrap, bary men nary dәl osy bilim oshaghy bolyp túrghan eldimekenderdi mektepsiz elestetu qiyn. Onsyz da Qazaqstandaghy 1434 eldimekende mektep atymen joq. Ondaghy 37280 bala mektebi bar tónirekti sharlaydy. Balalardy tasu ýshin 1300 qoghamdyq kólik qajet. Resmy derekterge sýiensek, avtobustardyng bar-joghy jýzi ghana su jana. Qalghandary - eski-qúsqy («Jas Alash» №68 , 25 tamyz, 2009 jyl.)
Bir qyzyghy, Bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaev osy mәselening úshyn shygharghany sol-aq, kóp keshikpey naqty derekterding tóbesi kórindi. Mәselen, teriskeyde 50 mektepting jabyluy jóninde naqty dәiek shyqty. Tótenshe jaghdaylar jónindegi ministrlikting habarlauynsha, Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy elu mektep qauipti jaghdayda túr. Jalpy osy aimaqtaghy bilim beru mekemeleri men balabaqshalardyng basym bóliginde qauipsizdik talaptarynyng búzylghany anyqtalghan. Soltýstik Qazaqstan oblysy Tótenshe jaghdaylar basqarmasynyng bólim bastyghy Áset Smaghúlovtyng aituynsha, Qyzyljardyng qalalyq soty ónirdegi eluge juyq mektepti adam ómiri ýshin qauipti dep tauyp, olardy jabu turaly sheshim shygharghan. Zang boyynsha sot sheshimi 15 kýnnen keyin kýshine enedi.
Ol ol ma, atalghan aimaqtaghy mektepterding altydan bir bóligi oqu jylyna dayyn bolmaghan. Búl mәseleni bilim basqarmasy elemegen. Endi mine, osy zanbúzushylyqty jongha oblystyq әkimdik 60 million tenge bólip otyr.
Aldaghy uaqytta múnday derekter әr ónirden jii kezdesse, tanghalmanyz. Eger ministrding aitqany aldynan kelse, olardyng sany segiz jýz eluden asuy әbden mýmkin. Olay bolsa, minberdegi ministrler, parlamentshiler, tipti, preziydenttin: «Su jana mektep saldyq. Mynaday baghdarlama qabyldadyq. Bilim berude mynaday jetistikke jettik», - dep búlbúlsha sayraghanynyng kók tiyndyq qúny joq.
Jas Alash №98 (15452) 8 jeltoqsan, seysenbi 2009