Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2846 0 pikir 15 Jeltoqsan, 2009 saghat 07:22

Búl baryp túrghan arandatushylyq

Qúrmetti portal tútynushylary!

16-17 jeltoqsan kýnderi jaqyndaghan sayyn alanda boluy mýmkin bas kóteru jóninde әngime ýdep keledi. Mәselen, birneshe kýn boyy internetten "Qazaqstanda 20 mln. úighyrgha azamattyq beriledi, soghan baylanysty qazaqtar alangha shyghayyq" degen ýndeu taratylyp keledi. Búl, bizding payymdauymyzsha, belgili bir kýshterding taza arandatushylyghy! Aqylgha simaytyn nәrse emes pe?! Sebebi, úighyr últynyng әlemdegi jalpy sany 20 milliongha jetpeydi de. Sonda 20 mln. úighyrdy alyp keledi degen aqparat qaydan shyqty?

Osynday qiytúrqy, aqylgha qonbaytyn jansaq pikirler halyqty arandatyp, kelensiz oqigha bola qalghan jaghdayda múny "El birligi" doktrinasynyng qabyldanuyna qarsy shyqqan azamattargha audara salu ýshin jasalghan qadam boluy da yqtimal. Ne bolmasa jastardy dýrliktirip,joq jerden taghy bir últarazdyq konflikt shygharu maqsatynda jasalyp otyrghan shara. Búghan, shynyn aitu kerek, ishte de, syrtta da mýddeli kýshter bar. Sonyng nәtiyjesi boluy kerek, kesheden beri úighyr azamattary qatty alandatushylyq bildirip bizderge qayta-qayta habarlasyp jatyr.

Qúrmetti portal tútynushylary!

16-17 jeltoqsan kýnderi jaqyndaghan sayyn alanda boluy mýmkin bas kóteru jóninde әngime ýdep keledi. Mәselen, birneshe kýn boyy internetten "Qazaqstanda 20 mln. úighyrgha azamattyq beriledi, soghan baylanysty qazaqtar alangha shyghayyq" degen ýndeu taratylyp keledi. Búl, bizding payymdauymyzsha, belgili bir kýshterding taza arandatushylyghy! Aqylgha simaytyn nәrse emes pe?! Sebebi, úighyr últynyng әlemdegi jalpy sany 20 milliongha jetpeydi de. Sonda 20 mln. úighyrdy alyp keledi degen aqparat qaydan shyqty?

Osynday qiytúrqy, aqylgha qonbaytyn jansaq pikirler halyqty arandatyp, kelensiz oqigha bola qalghan jaghdayda múny "El birligi" doktrinasynyng qabyldanuyna qarsy shyqqan azamattargha audara salu ýshin jasalghan qadam boluy da yqtimal. Ne bolmasa jastardy dýrliktirip,joq jerden taghy bir últarazdyq konflikt shygharu maqsatynda jasalyp otyrghan shara. Búghan, shynyn aitu kerek, ishte de, syrtta da mýddeli kýshter bar. Sonyng nәtiyjesi boluy kerek, kesheden beri úighyr azamattary qatty alandatushylyq bildirip bizderge qayta-qayta habarlasyp jatyr.

Osyghan oray airyqsha qadap aitamyz: "El birligi" ("qazaqstandyq últ") bastamasyna qarsy shyqqan azamattar esh uaqytta basqa últqa, onyng mәdeniyetine, tiline qarsy shyqqan emes. Kerisinshe, olardyng da eldegi atynyn, tilinin, mәdeniyetining saqtaluy ýshin kýresude. Bizder aghayyn úighyr halqyna qarsy emespiz. Bizder barshany qúr emosiyagha negizdelgen, qisynsyz, dauryqpa úrandardan aulaq bolugha shaqyramyz!

Ertenderi kópshilik oryndarda jinalghan, Jeltoqsan qúrbandaryn eske alyp, tәu etken kezderi osynday әngimelerge barmayyq, saq bolayyq! Aramyzda neshe týrli arandatushy da boluy ghajap emes: olargha toytarys berip, sabyrgha shaqyryp otyrayyq! Elinde absolutti kópshilikke ainalghan qazaq últy barlyq mәseleni eshkimdi alalamay, eshkimdi úryp-jyqpay-aq sheshe alatyn jaghdaygha keldik. Osyny sózben de, ispen de dәleldeyik!

 

"Abay-aqparat"

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379