Alashorda ardagerlerining qily taghdyryn bayandaytyn súhbattar seriyasyn jalghastyryp berip otyrmyz. Búl rette etnograf-jazushy Seyit Kenjeahmetúly Ahang men Jaqannyng jәne arghy bette tiridey kómilgen qazaqtyng qaysar úldarynyng biri Rayymjan Mәrsekovting beyneleri tanbalanghan suretterdi, sonday-aq Ábilhan Qasteev salghan Amankeldi batyrdyng әigili portretin qalay saqtap qalghany turaly әngimeleydi. Amankeldining memuarlyq múrajayynda túrghan ilgeridegi taghy bir súmdyq suret turaly bayandaydy. Jalpy súhbattyng mazmúnynda adamnyng janyn tebirentetin tústar jetip-artylady.

Ústazdyqtyng syrtynda audandyq kórkemónerpazdar ýiirmesine aralastym jәne teatrdyng rejisseri boldym. Bir sózben aitqanda, auyl arasyna erte tanyldym. Elding qazaqy tanymy, oilau jýiesi búzylmaghan zaman edi-au. Ásirese kónening kózindey esti qariyalargha ýiirsek boldym. Olar maghan ishki syrlaryn aityp, sherin tarqatatyn. Bir jaghynan halyqtyng basynan ótken әdiletsiz oqighalardy bile jýrsin deytin shyghar.
Auylda Ghany degen molda boldy. Ózi bankting kýzetshisi edi. Kýzetshi degen aty ghana, qolynda qauqar kórseter tayaghy da joq. Bankting esigining aldynda ýstel siyaqty úzyn alasa oryndyq bar. Sonyng ýstine shyghyp alyp, Ghaynekeng namazyn oqidy. Búl 1961 jyly bolatyn. Osy kisi bir kýni meni shaqyryp alyp, «jýr, múrajaygha barayyq» dedi. Múrajay Amankeldi Imanovtyng búrynghy shtab-ýiinde ornalasqan, Amankeldining memuarlyq múrajayy-tyn. Keldik. Bir suretti kórsetti. Suretke qarasam, adam shoshityn ýsh tóbet beynelenipti. Ayaqtaryn jýn basyp ketken, júlyp jep qoyarday «arsyldap túr». Juan shynjyrmen baylap qoyypty. Shynjyrdyng bir úshy orys generaldyng qolynda túr. Búl general, aqtyng ofiyseri Kolchak eken. Qúdiret-au, әlgi ýsh tóbetting basy kәduilgi adam. Aqsaqal aitty: «Bala, esinde bolsyn, myna «ýsh basqa» jaqsylap qarap al. Búlar it emes, qazaqtyng naghyz úlylary osylar. Mynau túrghan shashy taqyrlau, janary ótkir, qyran qabaqty adam – Álihan Bókeyhanov. Ortadaghy kózildirigi bary – Ahmet Baytúrsynov. Al myna shetinde túrghan ózinning tuysyng – Mirjaqyp Dulatov», – dedi. Biz, mine, osylaysha qazaqtyng ýsh arysynyng aruaghyn qorlap, masqaralaghan súmdyqty da kórdik.
– Mirjaqyp sizge jaqyn jamaghayyn ba?
– Bir atadan taraymyz: ol kisi – Madiyar, mening ruym – Jylqyaydar. Ata qonysymyz irgeles, bәrimiz – anauyng kim, mynauyng kim demeytin bir elding jamaghayyndarymyz. Atamyzdyng atyn aitugha tyiym salynghan zamanda ol kisini tuysym dep ashyq aitudyng ózi kózsiz erlikke para-par edi-au. Biren-saran bolsa da onday adamdar boldy. Auylymyzda Qapiyat degen aghayynymyz bar edi, bir kýni sol kisining ýiine bardym. Kóp suretterdi qarap otyryp, shaghyn suretke kózim týsip, «búl kimdiki?» dep súradym. «Mirjaqyptiki» dedi. «Yapyrm-au, múny ashyq ústap otyrghanynyz qalay?» desem, әlgi aghayynym: «Nemene, tuysymnyng suretin saqtaugha bolmay ma?» – desin. Jata jabysyp suretti súradym. «Men múny eselep alayyn, týpnúsqasyn ózine qaytaram» dedim. Qaytardym da...
Jogharydaghy oqighadan keyin Alash arystaryna qatysty dýniyelerge asa nazar audaryp, suretterin, osylargha qatysy bar qaghazdardy jasyryn jinastyra bastadym. Ári qolayly taghy bir mýmkindik tudy.
– Ol qanday mýmkindik?
– 1961 jyldyng kýzinde Amankeldi Imanovtyng memuarlyq múrajayynyng diyrektory, ataqty aqyn Núrhan Ahmetbekov densaulyghyna baylanysty júmystan bosap, ornyna men bardym. Osy múrajaydyng qorynda Torghay ónirining tarihyna qatysty dýniyeler kóp boldy. Alash arystaryna qatysty suretterdi tauyp aldym. Ony keyin aitam...
Osy múrajay 1963 jyly jabyldy. Múrajaydy jabu ýshin Qostanaydan Pavlivskiy degen orys keldi. Anany-mynany kórip, kereksiz qaghaz dýniyelerdi tizimdep órteytin boldy. Sonyng ishinde 1947 jyly Á.Qasteev salyp, Qazaqstannyng Sovmiyni bekitken Amankeldining sureti ketetin boldy. Qatelespesem, 10 myng rublige baghalanghan edi. «Oybay-au, búl suretting tarihy manyzy óte zor dýnie edi» desem, әlgi orysym tyndamaydy. Qasteev Amankeldi batyrdy kórmegen, tek biletin adamdardyng aituymen salghan. Sóite túra aina-qatesiz dәl beynelegen. Endi ne isteyin? Oilap kórsem, múrajaydyng kilti ózimde, nege úrlap alyp tyghyp tastamaymyn? Qalay desek te, óner tuyndysy ghoy. Sodan audan mәdeniyetin basqaryp otyrghan Sәmen degen jigitke bardym. Betti azamat edi. «Sәke, osylay da, osylay, úrlyq isteyin dep túrmyn» dedim. Ol kisi: «Iste, biraq maghan aqyldasqan joqsyn», – dedi.
Qostanaylyq orysty ýiime aparyp jatqyzyp, úiyqtaghan son, jalghyz ózim joryqqa attandym. Aldynda ghana múrajaygha úry-qary kirip ketpesin dep ainalasyn biyik dualmen qorshatyp, qaqpasyn ýsh metrlik qaraghay taqtaymen qiilastyryp, tankpen iyterse de, qiramaytyn qúlyp ornatyp, topsa salghyzyp edim. Endi kelip qorlyqty osydan kóreyin. Jas kezim emes pe, qaqpagha arqan salyp órmelep shyghyp, ishke kirdim. Suretti alyp shyghyp, ýige әkelip tyghyp tastadym.
– Búl suret artynan bir kәdege jarady ma?
– 1970 jyly Torghay oblysy ashylyp, 1972 jyly alda bolatyn Amankeldining 100 jyldyq mereytoyyna dayyndyq bastaldy. Qaytadan múrajay ashatyn boldy. Ózbekәli Jәnibekov obkomnyng hatshysy edi. Osy kisige baryp, ótkendegi «úrlyghymnyn» mәnisin aityp berdim. Marqúm óte sheshimtal kisi edi, «qayda ol suret, jýr, kettik» dedi. Ýige keldik, kórdik. Suretti alatyn boldy. Jәne mening óz qolymmen jasaghan balalarymnyng besigi bar edi, múrajaygha dep sony qosa súrady. Álgi besik pen suret kýni býgin Arqalyq qalasyndaghy dala múrajayynda túr.
– Sol kezde el arasynda jasyryn bolsa da arystardy izdeushiler boldy ma?
– Men 1966 jyldyng 1 qantarynan bastap Qostanaygha oblystyq gazetke qyzmetke auystym. Qala manynda Qonay degen auyl bar eken. Onda ertedegi ashtyq jyldary auyp kelgen torghaylyqtar túrady eken. Bәri mening tuystarym – «jylqyaydarlar». Aralasyp mәre-sәre bolyp qaldyq. Bir kýni ýiime Shalabay degen kisi keldi. Qasynda әieli bar. Ángimelesip otyryp: «Seyit, biz saghan әdeyi onasha keldik», – dedi. «Zamannyng qiyn ekenin bilemiz, qaraghym, biz eshkimge aitpaymyz. Sende Mirjaqyptyng sureti bar eken, sony bir kóreyik dep keldik» dedi. «Siz kimi bolasyz?» dedim. Áyel adam túryp: «Aynalayyn! Men Mirjaqyptyng jaqyn qaryndasymyn. Ol kisi ústalghanda segiz jasta edim, artyna qayyrylyp qaraghany, kiygen kiyimi, jýrisi, túrysy, dәl qazirgidey kóz aldymda túr», – dep jylady. Men aittym: «Jaraydy, kórseteyin. Ol kisi jiyrma adamnyng ortasynda túr. Tanymaytyn shygharsyzdar», – dedim. Kórsettim. Kóp adamnyng arasynda túrghan aghasyn dereu tanydy. «Aynalayyn-ay, aghakem-ay, suretindi kóruge zar boldym-au» dep, kókiregine basyp eniredi-ay kelip. «Men búl suretti súramaymyn. Biraq kelip kórip túrayyn, týbi kóresin, Seyit, osy kisiler aqtalady. Sen múny tegin saqtap otyrghan joqsyn. Kereksiz suret bolsa laqtyryp jibermeysing be?» dedi. Osy kisi aqyry aghasynyng aqtalghanyn kórip baryp dýniyeden ótti.
– Janaghy suret sizding qolynyzgha qaydan týsip jýr?
– Búl suretting tarihy qyzyq. 1918 jyldyng jazynda Ahmet, Mirjaqyp, Rayymjan Mәrsekov, Sadyq Amanjolov, taghy bir adam bar, bes kisilik delegasiya Qytaydyng Shәueshek qalasyna barghan. Sondaghy qazaqtarmen kezikken. Ýrimjige baryp, Shynjan ólkesining bastyghy Yan Zyn Shynnyng qabyldauynda bolyp, janadan qúrylghan Alashorda atynan kelisim jasaugha әreketter qylghan. Sol saparlarynda Shәueshek qalasynda suretke týsipti. Ishinde әnshi Áset Naymanbaev ta bar.
Múrajaydyng diyrektory qyzmetin atqaryp jýrgenimde búrysh-búryshta jinalyp qalghan, eshkimge kereksiz neshe týrli zattar boldy. Arab emilesimen teksti jazylghan suretter bar edi. Týbi kerek bolady-au degenderin tyqqyshtap saqtap jýrdim. Ishinde bayaghydaghy ózim kórgen «ýsh tóbettin» suretine deyin bar edi.
Birde qordy aqtarystyryp jýrip, qaq ortasynda Ahang bar, ong jaghynda Mirjaqyp, sol jaghynda basyna papaha kiygen, keudesi kóriktey, biteu jaghaly aq kóilek kiyip, qayys belbeu buynghan, túlghasy kóz sýrindirer, etjendi adam otyrghan suret tauyp aldym. Kórgen júrt: «Oypyrym-ay, myna Ahannyng sol jaghyndaghy adam tegin bolmady, ózi kim eken?» – dep súraydy. Men «búl Mәrsekov degen» deymin. Ol kezde Mәrsekovti bizding jaq onsha bile bermeytin.
Álgi adamdardyng kelip kórip jýrgeni osy suret edi.
– Bireuler KGB-ge aityp qoyyp, basynyz pәlege qalghan joq pa?
– Qostanayda oblystyq gazette júmys istep jýrgen kezim bolatyn. Birde tanerteng júmysqa kele jatyp, tómengi qabatta esik kózinde túrghan eki-ýsh adamdy kórdim. Maghan bәri de tesilip qarap qalypty. Bir týrli sekemdendim. Sonda da syr bildirmey joghary kóterilip, kabiynetime endim. Az ghana uaqyt ótken song mazasyzdanyp qayta ainalyp dalagha shyqsam, әlgiler әli túr eken. Meni kóre salyp: «Sizde sharuamyz bar, toqtanyz!» – dedi. Shoshyp kettim. Bireui qaltasynan qújatyn suyryp aldy. KGB-nyng qyzmetkerleri eken. «Siz Kenjeahmetov bolasyz ghoy?» «IYә!» dedim. «Kommunist emessiz be?». «Dәl solay» dedim. «Ákeniz soghysta qaza tapty ghoy?». Solay bolghan.
Álgiler meni ertip aldy. Qonaq ýige keldik. Ángimeni bastady. «Siz osynday da osynday ekensiz. Biraq óziniz turaly eshqanday jaman pikir joq. Óte enbekqor adamsyz. Kitaptarynyz shyghypty. Óleng jazatyn kórinesiz. Biraq, – deydi, – Sizde antipartiyalyq, halyq jauy, qoghamgha jat adamdardyng suretteri bar eken...»
Aqyr sonynda oqty kózderin kókiregime tirep túryp, suretterdi qaydan alghanymdy súrady. Shyndyqty aittym. «Sol suretterdi bizge beriniz, qarayyq» dedi. «Beruge bolmaydy ghoy» dedim. Olar aitty: «Bizge beriniz, onday suretti siz saqtaugha tiyis emessiz». Alyp ketti.
– Onday suretter sizde bar ekenin olar qalay bilipti?
– Men qarap jýrmey, 1918 jyly Torghayda qúrylghan sovdev (kenes biyligi) mýshelerining tizimin KGB-dan súratqan edim. Sol sovdevting mýshelerining biri Ábdirahman qajy artynan kәmpeskege ilinip, jamanatty bolghan eken. Sodan kýdik tughyzyp alghanym. Men turaly súrastyrghan, teksergen. Arab qarpin oqitynymdy bilgen. Aqyry suretter turaly bireu aitqan.
– Artynan sol suretterdi izdegen joqsyz ba?
– Izdemedim. Shynyn aitsam, qoryqtym. Kezinde «Ýlken Týrkistannyng kýireui» atty kitap jazghan, KGB-nyng polkovniygi Serik Shәkibaev degen aghamyz bar edi. Soghan baryp aqyldastym. Ol: «Seyit qaraghym, sen sol suretterden qútylghanyna tәube ait, endi izdeudi doghar», – dep bir-aq kesti. Sodan keyin qoydym.
– Rayymjan Mәrsekovting Ahan, Jaqandarmen birge týsken sureti sol kýii joghaldy ma?
– Ony birneshe dana etip kóbeytip alghan edim. Kóshirmeleri qolymda qaldy. Birneshe jyldyng aldynda bir gazet «Mәrsekovtyng sureti tabyldy» dep, sýiinshi súrady. Ol kisining sureti 40 jyl mening qolymda boldy. Mәrsekov turaly mende keremet materialdar bar.
Odan basqa mening qolymda qughyn-sýrginge úshyraghan 100-dey adamnyng sureti bar. Basy Múhamed-Salyq Babajanov, Bekmúhamedovterden bastalady. Al 150 adamnyng tolyq ómirderegi bar. Á.Bókeyhanovtyng tughan jylyn kýni býginge deyin әrkim әrtýrli jazyp jýrmiz. Ótken jyly menimen auyldas almatylyq taghy bir dókey jazushy Álihan turaly maqala jazdy. Tughan jyly taghy qate. Álihannyng óz qolymen toltyrghan ómirbayany bar emes pe, osyny eshkim eskermeydi. Mende kóshirmesi bar. Al Ahang men Jaqang turaly jinaghandarymnyng bir ózi eki ýlken papka.
– Rayymjan Mәrsekov Alash kósemderimen ýzengiles jýrgen ýlken túlgha emes pe?
– Mәrsekov – ýlken túlgha. Shyghystyng qazaghy. 1879 jyly tughan. Omby gimnaziyasyn Aydarhan Túrlybaev ekeui ýzdik bitirgen. 1897 jyly Petrbordaghy Imperator uniyversiytetining zang fakulitetine oqugha týsedi. Oqu bitirgen song Ombyda on neshe jyl qyzmet atqarghan. 1912 jyly Semeyge kóship kelgen. Alashordanyng naghyz qayratkeri. S.Seyfullin «Alashtyng tili» dep ataghan «Saryarqa» jurnalyn shygharyp túrghan.
Semeyde qúrylghan Alash әskerining basshysy bolghan. 1922 jyly bir týnde Qytay asyp ketken. Sonda aghartushylyq qyzmetin atqaryp jýrip, 1939 jyly ishinde Shәkәrim qajynyng balasy Ziyat bar ondaghan oqymysty qazaqtarmen birge (bәri derlik Kenes elinen bas saughalap barghandar) qúrban bolghan. Qytay ókimetine osy jaqtan arnayy tapsyrys tiygen degen sózder aitylyp jýr. Búl sóz teginde shyndyqtan alys emes...
Osy kisining Jiken degen balasy 1960 jyldary Qytaydan kelip, Semeyding Aqsuat audanynda eleusiz shopan bolyp jýrip, bertinde dýniyeden ótipti.
– Qolynyzda Ahmet Birimjanov turaly derekter bar ma?
– Torghayda eki Ahang bolghan. Biri – Ahmet Baytúrsynov. Ekinshisi – Ahmet Birimjanov. Ol kisi 1870 jyly tughan. 1895 jyly Qazan uniyversiytetining zang fakulitetin kishi altyn medalimen bitirgen. Osy medali qazir Almatydaghy tuystarynyng qolynda. Búl kisi – ataqty Shaqshaq Jәnibekting úrpaghy. 1906 jyldan bastap Reseyding Memlekettik Dumasyna eki ret deputat bolghan adam. 1920 jyldyng orta sheninde tórt, bes qazaqty shetelge oqugha jibergen. Sonyng biri – inisi Ghazymbek Birimjanov Berlinde medisinalyq joghary bilim alghan. 1938 jyly atylyp ketti.
– 1921 jylghy Torghayda alapat ashtyq boldy. Jýsipbek Aymauytov halyqty aman saqtap qalu ýshin Semey ónirinen mal jinap aidap apardy. Biraq...
– Bizding bala kezimizde Torghayda qylaghay qyzyl siyrlar boldy. Solardyng túqymy qazirde bar. Jýdeubastau, túrqy kishkene, sýti az mal. El aitatyn: «Búlar – bayaghy ashtyq jyldary Semey jaqtan aidalyp kelgen maldyng túqymy», – dep. Úzyn sózding qysqasy, 1920-21 jyldary Torghayda alapat ashtyq bolghan. Ataqty aqyn Ábiqay Núrtazinnyng «Tas meshin» degen dastany bar. Dәl sol ashtyq turaly jazylghan.
Osy tústa Jýsipbek Aymauytov bas bolyp M.Dulatov, Q.Sәtpaevtar Semey ónirinen myndaghan mal jinap, Torghaygha jayau-jalpy aidap kelgen. Elge tegin taratyp bergen. El qaytti deysiz ghoy, maldy dúrys taratpady dep әlgilerding ýstinen aryz jazghan. Sóitip, Aymauytovtyng basyn sotqa iliktirip jibergen. Múny Ahmet Baytúrsynov estip, bedelin salyp qútqaryp qalghan. Sol sotta sóilegen Jýsipbekting sózi bar. Ol: «Ashtan ólip, qyrylyp jatqan elding nesibesin jegenshe, anamnyng shuyn jegenim artyq edi», – dep nalyghan.
– Ahang men Jaqannyng aqtalghanyn tughan eli quanyshpen qabyldady ghoy. Siz osy tarihy oqighanyng ortasynda boldynyz emes pe?
– 1989 jyly 4 nauryzda Ahannyng aqtalghanyna baylanysty Torghayda keremet bir toy ótti. Men oblystyq jazushylar bólimining basshysy edim. El tayly-túyaghy qalmay Ahang tughan Aqkólge jinaldy.
Halyq ólgeni tirilip, óshkeni janghan song duyldap, masayrap anasy bir, mynasy bir el aldyna shyghyp sóilep jatty. Bir zamanda kópting arasynan bireu sóz súrap qol kóterdi. Sóz berdik. «Áriyne, – dedi әlgi adam, – Ahang aqtaldy, quanyp jatyrmyz. Osy el aitady, Ahannyng janynda Mirjaqyp degen kisi bolghan deydi...» dep, sóz bastap kele jatyr edi, anaday jerde otyrghan ekinshi bir adam aighaylap: «Sen toqta! Ol turaly qazir men aityp beremin», – dep ortagha ózi shyqty.
Búl adamnyng jasy sol kezding ózinde toqsanda eken. Ahandardyng túsynda Kenes ýkimetining milisiyasy bolypty. Baytúrsynov turaly jaqsy pikir aitty. Kózin kóripti. Sózin tyndapty. Bir zamanda: «Jana ghana Mirjaqyp turaly súraghan kim?» – dedi. Shette otyrghan jasymystau jigit túryp «Men» dedi. «Ol, – dedi әlgi qart, – baryp túrghan jauyz, qanisher bolghan. Eger ol aqtalsa, men Gorbachevke deyin aryz jazam. Ol Amankeldini óltirgen».
Raykomnyng birinshi hatshysy Jaqan Qosabaev maghan: «Mine, endi pәle bastaldy. Qazir halyq ekige bólinip tartysady. Siz shyghyp sóileniz», – dedi sharasyzdan. Men dәl osyghan dayyn emes edim. Shyqtym. Sózdi Súltanmahmút Torayghyrovtyng arystargha arnaghan ólenimen bastadym:
Baytúrsynov, Dulatov, Bókeyhanov,
Biri – kýn, biri – júldyz, biri – aiym,
Keshegi qara kýni osylar ghoy,
Halyq ýshin sham qylghan jýrek mayyn...
«Halayyq! Ala qoydy bóle qyryqqan jýnge jarymaydy degen. Ahmet aiyng bolsa, Mirjaqyp kýning emes pe edi? Qara basynyng qamy ýshin emes, halqynyng bolashaghy ýshin qúrban bolghan joq pa?» dep jýrip, daudy әzer bastyq.
– Mirjaqyp atamyzdyng Reseyden sýiegin әkelip, tughan jerine qayta jerlegen oqighanyng ishinde boldynyz ghoy?
– Búl elding ensesin kótergen erekshe tarihy oqigha boldy. Negizinen bastamany qoldaghan, sýiekti әkeluge kýsh, kólikpen kómektesken sol kezdegi Torghay audanynyng әkimi Jaqan Qosabaev edi. Ol kisi de biyl marqúm bolyp ketti.
Jangeldin audanyndaghy Torghay sovhozynyng ortalyghynan shamamen 100 shaqyrymday qashyqtyqta, Seke ózenining boyynda, Qyzbel tauynyng syrtynda «Bidayyq» degen sovhoz boldy. Osy sovhozdyng atyn Jaqang aqtalghannan song «Mirjaqyp Dulatov» dep ózgertken edi. Osyghan baylanysty Mirjaqyptyng múrajayy ashyldy. Egin sharuashylyghy damyghan bay sovhoz.
Almatydan Jaqannyng qyzy Gýlnәr apay keldi. Kópshilik aqyldasyp, Jaqandy osy sovhozgha jerleudi úighardy. Dәl endi sýiekti arulaugha kirisken joqpyn. Mýrdeni tekemetke salyp arulap atqarghandardyng biri Madiyar Júmabay degen kisi edi. Ol – Jaqannyng jaqyn tuysy, әri Mirjaqyp týsip attanatyn ýlken shanyraqtyng iyesi bolghan adam. 1937 jyly halyq jauy atanyp sottalyp, kóp jyl aidauda bolyp kelgen. Ómirden kórmegeni joq, naghyz tektining túqymy edi. Osy kisi maghan aitty: «Qúdaydyng qúdireti-ay, marqúmnyng shashy qap-qara kýiinde, eshbir daq týspepti», – dedi.
Osylay jerlendi, artynan әdemi kesene salyndy. Onyng qarsy aldyna múrajay boy kóterdi. Ekeui de qazir qatar túr. Biraq osyghan baratyn adam joq. Búrynghy 200 shanyraqtan 10-15 ghana týtin qaldy. Basqalary kóship ketken. Mine, kórdiniz be, marqúmnyng sýiegi taghy da dalada qalyp qoydy.
– Eki-ýsh jyldyng aldynda zamannyng qiyn kezinde jerge kómilip saqtalghan kitaptardy tauyp alghanynyz jóninde teledidardan habar taratyldy. Oqigha qalay bolyp edi?
– Bala kezimizde Torghay jerinde óte keremet taqua, oqymysty adamdar boldy. Olar Tәshkent, Búqara, Ghaliya medresesinen bilim alghan adamdar bolatyn. Sonyng biri – aqyn Ghafu Qayyrbekovtyng әkesi edi. Jәne osy kisining Ghaliya medresesin bitirgen kuәligi saqtalghan. Qazir de bar.
Aytayyn degenim, Torghayda Arystanbek degen molda boldy. Qughyn-sýrgindi qatty kórip, kózge ilinbeu ýshin qarapayym siyrshy bolyp ómirden ótti. Taqualyghy sonshalyq, jyl on eki ay oraza ústaytyn. Osydan 25 jyl búryn dýniyeden qaytty. Ólerinde úrpaqtaryna ósiyet aitypty, «mening kitaptarymdy bireu súrasa, berinder. Eshkim súramasa, ziratymnyng basyna aparyp, ózimmen birge kóminder» dep tapsyrypty. Moldanyng amanatyn alysta jýrip men estimey qaldym.
Arada bes jyl ótken song baryp múragerlerinen kitapty qazyp aludy ótindim. Qabyl almady. On jyldan keyin taghy bir aittym, bolmady. On bes jyl ótken song taghy aittym, kónbedi. Sodan qoygham.
Jiyrma ekinshi jyl degende Torghayda bir adam qaytys bolyp, soghan baryp jýrgende moldanyng tuystarymen jolyghyp qaldym. Kózi qaraqty adamdar bolatyn. Sodan, úzyn sózding qysqasy, kitapty qazyp alatyn boldyq. Moldanyng qyzy bar eken. Ol kelisimin berdi. Qazdyq. Búryn shaydyng qorabyna salyp, retsiz kóme salghan eken. Kóbi shirip ketipti. Sonyng ózinde oqugha jaraytyn otyzday kitap shyqty.
– Qanday kitaptar bar eken?
– Basqasyn aitpaghanda, Arab filosofiyasynyng ýsh tomdyghy. Ár qaysysy myng bettik, arab grammatikasynyng birneshe tomy shyqty. Basqasy – diny kitaptar. Qoldanugha jaramsyzdaryn qayta kómip kettik.
Qolyma týskenin Otyrar kitaphanasyna alyp keldim. Biraq kitap betterin qozghamay oqysang túrady, qol tiygizseng ýgitilip týsip qalady. Kýn kózine shyqqan son, sóitip ketti. «Óndep, jóndeysizder me?» dep qolymda qalghanyn Últtyq akademiyalyq kitaphanagha alyp bardym. Olar jóndey almaydy eken, әri saqtaugha da mýmkindigi joq. Óitkeni, búl kitaptardyng auruy basqa kitaptargha júghuy mýmkin.
– Kitaptar qazir qayda?
– Ýiimde saqtap otyrmyn.
– Búl kitaptarmen tanysqan ghalymdar boldy ma?
– Mysyrdan bitirgen Qadyr degen jigit menimen birge júmys istedi. Oqyp, zerttep jýr edi, ol bala da qaytys bolyp ketti. Kitaptar Mysyrda, Iranda basylghan eken. Kitaptardy Arystanbek molda ózi oqyp, túsyna belgiler qoyyp otyrypty. Bir Qúrannyng ishinen moldanyng kerektengen siya qaryndashy shyqty. Mende saqtauly túr.

Beken QAYRATÚLY
«Jas qazaq» gazeti, №48-49, 2008 jyl.