Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3452 0 pikir 15 Qantar, 2010 saghat 05:36

Kәmshat TASBOLAT. Qazaqtyng 2 payyzy qayda ketti?

Sýiinshilegen sanaghymyz kýiinishke ainalmay ma?


Qazaqstanda ótkizilgen jalpyúlttyq halyq sanaghynyng resmy qorytyndylary jariyalanbasa da, keybir otandyq demograftar «qazaq 67 payyzgha jetti» degen sýiinshi habardy BAQ arqyly halyqqa jetkizgen edi. Abai.kz portalynyng habarlauynsha, sol 67 payyzdyng 2 payyzy belgisiz sebeptermen «kemip» ketken.

Rasynda da, songhy kezderi keybir biylik ókilderi qazaqtyng 67 payyz emes, 65 payyz ekenin tilge tiyek etip jýr. Esesine, 130 etnostyng qatary kóbeyip, elimizde «140 etnikalyq top» payda bolypty. Otandyq sarapshylar búl, tipti Kenes odaghynda bolmaghan, «estimegen elde kóptin» kerin keltiretin jayt dep baghalap otyr. Egerde sayasattanushylar sanaqtyng da últtyq mýdde túrghysynan ýlken sayasat ekenin algha tartsa, demograf aghalarymyz iz-týzsiz «joghalghan» eki payyz qazaqtyng úzaqqa sozylghan sanaq qorytyndylaryn esepteu barysynda, yaghny ótken bir jylda tabighy ósim esebinen qatargha birtindep qosylyp jatqanyn aitady. Qalay desek te, qazaq - 67 payyz! Últ arasynda ózindik brendke ainalghan sangha shýbә keltiruge bola ma?

Dәuren BABAMÚRATOV, sayasattanushy:

Sýiinshilegen sanaghymyz kýiinishke ainalmay ma?


Qazaqstanda ótkizilgen jalpyúlttyq halyq sanaghynyng resmy qorytyndylary jariyalanbasa da, keybir otandyq demograftar «qazaq 67 payyzgha jetti» degen sýiinshi habardy BAQ arqyly halyqqa jetkizgen edi. Abai.kz portalynyng habarlauynsha, sol 67 payyzdyng 2 payyzy belgisiz sebeptermen «kemip» ketken.

Rasynda da, songhy kezderi keybir biylik ókilderi qazaqtyng 67 payyz emes, 65 payyz ekenin tilge tiyek etip jýr. Esesine, 130 etnostyng qatary kóbeyip, elimizde «140 etnikalyq top» payda bolypty. Otandyq sarapshylar búl, tipti Kenes odaghynda bolmaghan, «estimegen elde kóptin» kerin keltiretin jayt dep baghalap otyr. Egerde sayasattanushylar sanaqtyng da últtyq mýdde túrghysynan ýlken sayasat ekenin algha tartsa, demograf aghalarymyz iz-týzsiz «joghalghan» eki payyz qazaqtyng úzaqqa sozylghan sanaq qorytyndylaryn esepteu barysynda, yaghny ótken bir jylda tabighy ósim esebinen qatargha birtindep qosylyp jatqanyn aitady. Qalay desek te, qazaq - 67 payyz! Últ arasynda ózindik brendke ainalghan sangha shýbә keltiruge bola ma?

Dәuren BABAMÚRATOV, sayasattanushy:

Qazaqstanda qazir shynymen-aq, «qazaq 67 payyz emes, 65 payyz eken» degendey әngimeler aitylyp jýr. Birinshiden, 2 payyzdyq auytqu - kónilge qonatyn dýnie emes. Mәselen, Qytay, Ýndistanda jal­py­últtyq sanaqtar jýrgizilse, olar­da 2-5 payyzgha deyin auytqular bolady. Óitkeni búl elderde halyq óte kóp. Ondaghy halyqtyng sany 1 mlrdtan asyp ketedi. Al Qazaq­standa nebary 15 millionnan astam halyq túrady, sondyqtan 2 pa­yyz­dyq auyt­qudyng boluy kónilge qonbaydy. Múnday qatelikke baru, birinshiden, dúrys emes. Ekinshi mәsele, tipti solay qatelesken kýn­ning ózinde de Qazaqstannyng últtyq sayasatynyng dúrys boluy ýshin «qa­zaq 65 payyz» dep aitpasa da bolar edi. Yaghni, әu bastan qazaqtyng sany 67 payyz delinse, búl san ózgermey qaluy kerek-tin. Ýshinshi mәsele, múnda memleketting imidji túr. Son­dyqtan men әli kýnge deyin mem­leketting sta­tistikalyq agenttik qyz­metkerleri halyq aldyna shy­ghyp, «qazaqtyng sany 67 payyz, tipti odan da kóp» deytinine senip ke­le­min. Qazirgi tanda eng dúrys sheshim sol bolatyn shyghar.
- Al ózge úlystardyng 140-qa deyin ósui qanshalyqty shyndyq?
- Dúrys aitasyz, qazirgi tanda Qazaqstandaghy ózge úlys ókilderining sany jyl sanap ózgerip keledi. Birde ózge últ ókilderin «130» deydi, endi birde «140» dep kórsetedi. Áu bastan búlardyng sany 90-nyng ar jaq-ber jaghynan bastalghan edi. Stalinning biylik qúrghan kezeninen bastap Kenes odaghynda 100-ge juyq últ túratyn. Qazirgi tanda biz Sta­linning de zamanynan asyp kettik: elimizdegi úlystardy 140-qa jet­kiz­dik. Áriyne, búl dúrys emes. Búlay aitudyng eshqanday da sayasy negizi, astary joq, búl nebary populistik sózder ghana. Taghy bir mәsele, mem­leket osynday mәlimdemeler ja­saghan sayyn ózining halyq aldyndaghy bedelin týsirip alady. Qazaqstan halqynyng 100 payyzy bilimdi. Olar 130 ben 140 úlystyng aiyrma­shy­lyghyn biledi. Búl - ýlken sayasy mәsele. Búl jerde biylik te birshama óz úpaylarynan aiyrylyp qaldy.
- Jalpy, Qazaqstanda qazaqtyng ózi 67 payyz, músylmandar sany 80 payyzgha juyqtasa, qalaysha qalghan 20-30 payyz adam 140 últ ókili boluy mýmkin? Jýz myndyq mejeden as­qandary sol ma?
- Áriyne, osydan-aq múnyng shyn­dyqqa janaspaytynyn kóruge bolady. Men birde teledidardan kózim shalyp qaldy: Qazaqstanda 1000 qalmaq túrady eken, soghan oray qalmaqtyng da jeke mәdeny úiymy ashylghan. Mәselen, Qazaq­standa 1000 qalmaq túrsa, ózge etniy­kalyq toptar ishinde 100 ne 200 adam­gha da jeter-jetpes úlystar bar. Biraq onyng barlyghyn Qazaqstanda túratyn belgili bir «últ, memleket ókili» dep kórsetu, sonday-aq, olar­dyng últtyq qúqyqtaryn qorghauymyz kerek deuimiz - absurdtyq jaghday. Sondyqtan búl mәselelerdi qayta qaraugha әli de kesh emes. Meninshe, Qazaqstannyng ishki jәne syrtqy bedeli ýshin búl mәselelerdi qayta qaraghan jón. Qazaqstanda eshkim de ol nemis bolsyn, qalmaq bolsyn, әiteuir, eshbir úlys ókilining azamat­tyghyna shýbә keltirmeydi, eshqanday da qúqyn búzbaydy. Biraq Qazaq­stan­da qanday da bir últ ókili túrsa da, biz memlekettik tilden basqa ózge elderding mәdeniyeti men tilderin nasihattap, qorghap, kórsetuge min­detti emespiz. Búl olardyng últtyq namysyn taptau emes, búl jalpy әlemdik tәjiriybede joq nәrse. Búl jay ghana aqsha jaratu әreketi bolyp tabylady. Sondyqtan memleket búl sayasatyn qayta qarastyruy tiyis siyaqty.

Maqash TÁTIMOV, demograf:

- Qazir sanaqtyng naqty qory­tyndylary shyqqan joq, sondyqtan resmy derekter belgisiz. Biraq biz sarapshy-mamandar kóp nәrseni aldyn ala bilemiz. 67 payyzdyq mejeni BAQ-tar, onyng ishinde әsi­rese qazaq aqparat qúraldary tez taratyp jiberdi. Negizinen, 67 pa­yyz - qazaq tilin biletinderding kólemi. Qazaqtyn, yaghny últym qazaq deytinderding naqty sany - 65 payyzgha juyq. Al negizinde búl joghary kórsetkishter. Biz aghymdaghy statistika boyynsha, qazaq 62 payyzgha jetse de jaqsy bolar edi dep tosyp otyrghanbyz, al qazaqtyng sany búdan da asyp, 65 payyz bolyp jatsa, biz quanamyz. Memlekettik tildi bilemin deytinder 67 payyz bolsa, búl ýlken jetistik. Al BAQ-tar kóp nәrseni jyldam sýiinshilep taratyp jiberedi. Áriyne, búlaysha aqparat taratu, bir jaghynan, qua­nysh qoy...
- Keshiriniz, Maqash agha, basynda BAQ-targha elimizding bas demografy retinde «qazaq 67 payyzgha jetti» dep sýiinshi súrap, súhbat bergen óziniz ediniz ghoy...
- Endi... Eng birinshi bop súraghan men emespin. BAQ-tar taratyp ji­berdi de. Al sanaqtyng deregi әli shyq­pay túrghanda, men de solay bolsyn dep niyettedim. Onda túrghan eshnәrse joq. Sanaqtan keyin bir jyl ótti. Sonyng ishinde búl prosent keminde 1,5 ese kóbeydi. Aldaghy aq­pan aiynda sanaqtyng ótkenine bir jyl bolady. Bir jyldyng ishinde aitylghan payyz 1,5 esege kóterildi. Sondyqtan múny ait-aytpa, týzet-týzetpe, týbinde qazaq 67 payyz bo­lady, tipti asady. Men ylghy aityp jýrmin ghoy: týbinde qazaq últy 70 payyzgha jetui kerek. Biz sol pa­yyz­dyq kórsetkishke jaqyndap kele jatyrmyz. Al memlekettik tildi bi­letinder búdan da asyp ketedi. Biz­den basqa týrki tildesterding kór­setkishi - 7-8 payyz. Olardy birge qosyp sanasaq, memlekettik tildi biletinder 70 payyzdan asyp túr.
Negizinde sanaqtyng deregin ar­tyq aitugha da, kem aitugha da bol­maydy. Ár kórsetkishti naqty ait­qan dúrys. Artyq aitsaq, toqmeyilsu payda bolady. Kem aitsaq, bir nәrse jetispey túrady. Qazirgi kýnning naqtysy sol: qazaqtyng sany - 65 payyz, memlekettik tildi biletinder - 67 payyz. Týrki tildes halyq­tar­men birge sanasaq, biz 73 payyz­byz.
- Biraq aldynda 67 payyz dep aityldy ghoy, búl sonda qansha miyl­lion adam?
- Naqtylap aitsaq, búl 10 miyl­lion 750 mynday adam. Qazaqtyng ózi eki sanaqtyng ortasynda 30 pa­yyzdan astam ósip otyr. Aldaghy on jyldyqta da búdan artyq óspese, kemimeydi. Óitkeni tabighy ósim qarqyn aldy. Biyldan bastap shet­eldegi qazaqtargha arnalghan otbasy­lyq kvota 15 myng emes, 20 myngha jetkizildi. Ýkimet 15 myng otbasylyq jospar oryndaldy dep esep berdi. Egerde biyl da 20 myng oralman otbasyn ornalastyramyz degen jos­par oryndalsa, keminde әrbir ot­basynda 4-5 adamnan keletinin esep­tesek, biyl elge 90 myng qazaq ke­ledi.
- Songhy sanaq ózge úlys ókilderin 140-qa deyin jetkizgenge úqsaydy. Búl qanshalyqty ras?
- Búl jerde de naqtysyn resmy derek aitady. Biraq 140 degen de, 130 degen de tym kóp kórsetkish. Mú­nyng bәri sayasat ýshin ghana aitylady. Bir mysal, elimizde bir efiop jýrse de, ony sanaqqa qosa salady. Dese de, elimizde 140 últ ókili bar dese, oghan tanghaludyng qajeti joq. Óit­keni Qazaqstannyng sheteldermen bay­lanysy zor. Sanaq kezinde eli­mizde 1 kubindik, 1 efiop, 5-6 ma­layziyalyq jýrui mýmkin, olardyng sany bolghan son, qosa salady. Men ózge últ ókilderining sany jóninde bir nәrseni aitayyn. Halyq aqiy­qatty bilui kerek. «135 últ» degen sóz - búl búrynghy býkilodaqtyq sanaqtaghy últtardyng tizimi. Kenes odaghy túsynda «bizde mynanday últtar bar, solardyng sany alynuy kerek» dep tapsyrma beriletin. Búl býkilodaqtyq sanaqtaghy últtardyng tizimi?! Al býkil Kenes odaghy men Qazaqstandy salystyru mýmkin emes.
Áytse de Qazaqstan alyp, kóp­últty memleket bolghan son, sol tizimdegi adamdardyng biren-sarany bizderde kezdesedi. Búl tizimning saq­talghany da sondyqtan. 1999 jylghy alghashqy últtyq sanaqta men «býkil­odaqtyq tizimdi 100-ge deyin azay­tayyq» degenmin. Biraq ózderine onay bolghan son, olar búl tizimdi qaldyrdy. Al sayasat ýshin aitsaq, Qazaqstannyng bedelin ósirip, Preziydentimizding ýlken sayasatyn qoldaytyn bolsaq, tipten, kelesi 2019 jylghy sanaqta búl últtardyng tizimin 150-ge deyin kóteruge bolady. Qalay kóteresin? Aldaghy on jyl­dyng ishinde Qazaqstannyng shetel­dermen baylanysy kýsheyip, sauda-sattyghy artyp, Kedendik odaq qú­rylyp, DSÚ-gha kirsek, bizding Qazaqstanda sol sanaq kezinde 150 últ ókili jýrui mýmkin!
- Al sonda syrt kózge qazaqtyng ózi de kópting biri bop qalmay ma? 2019 jyly da osy sayasattyng yghymen jýre beremiz be?
- Mine, sizding súraghynyzda bir ýlken kiltipan bar. Eshbir últ ókili men úlystar qazaqpen san jaghynan tenese almaydy. 3 milliongha taqa­lyp otyrghan orystyng ózi de qa­zaqpen san jaghynan tenese almay­tyny anyq. Qazaq sany kóbeyip otyr. Sondyqtan jogharyda aityl­ghan mәsele úlystardyng sanyn emes, tizimin ghana bildiredi. Ol san emes, tizim ghana! Mysaly, Almatynyng bir ózinde 80 buryat, 1 nanaylyq bar. Biraq búdan olardyng sany kóbeyip ketken joq qoy. Sondyqtan múny halyqqa dúrys týsindiru kerek.
Men qazir «Glabolizasiya y de­mografiya» degen ýlken kitabymdy jazyp jatyrmyn, onda býkil últ­tardyng ósu boljamyn berip otyr­myn. Qazaq týbinde 80 payyzgha deyin óz elinde ósedi. Sodan keyin onyng ósu prosesi bayaulap, toqtauy mým­kin. Sonda Qazaqstandaghy halyqtyng besten tórti qazaq bolsa, onyng ýs­tine 10 payyzday týrki tildes halyq­tardy qosyp alsaq, orystildilerge nebary 10-aq payyz qalady. Men Qazaqstandy kópúlty el dep dә­riptemeu kerektigin bilemin. Shyn­dyghynda, Qazaqstanda jalpy sany 100 mynnan asatyn 8-aq últ ókili bar. Qazaq últynan bólek, elimizde orys, kәris, ózbek, ukraiyn, tatar, úighyr, nemis siyaqty úlystar tú­rady. Osy últ ókilderi «Qazaq­stan­nyng kópúltty portretin» jasaydy. Al qalghandary tizim ýshin ghana ke­rek. Búdan bylay Qazaqstanda týrki tildes halyqtar qazaqpen qatar ósedi, al týrki emester, orystildi, europatektes úlystardyng sany endi óspeydi. 1989 jylghy sanaqta orys­tyng sany 9 million edi, qazir 3-4 milliongha da jeter-jetpes. Yaghni, qazaqtyng sany búdan da artady.

Kәmshat TASBOLAT

 

"Ayqyn" gazeti 14.01.2010 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373