Jyldaghy әdetpen taghy da halyqaralyq «Shәken júldyzdary» Almaty kinofestivalin qorytyndyladyq. Biyl jetinshi ret ótken bayqauda taghy da jalpaqshesheylikpen jan-jaqtan júrtty jinap, syi-syyapat ýlestirip, «oybay, bizde daghdarys joq» dep aqshany ayamay shashtyq. «Aydaghany – bes eshki, ysqyryghy jer jarady» demekshi, sonshalyqty kinofestivali degen daqpyrt qana bolmasa, alghanymyz – jalghyz ghana jýlde – «Studenttik animasiya» seksiyasy boyynsha jas rejisser Aday Ábildinning «Kolokolichiyk» mulitfilimi. Qolymyzgha bir «qonyraudy» ústatyp, aldap qoyghanday, әiteuir… Al «Shәken júldyzdarynyn» Gran-Prii Germaniya men Izraili birigip týsirgen «Rady otsa» filimining rejisseri Dror Zahaviyge búiyrdy.
Al qalghan marapattaular bylay ýlestirildi.
«Jastar kinosy» seksiyasy boyynsha:
«Qysqametrajdy kórkem filim» nominasiyasy boyynsha irandyq kinorejisser Dariush Gharibzadening «Bumerang» filimi marapattaldy;
«Tolyqmetrajdy derekti filim» nominasiyasy vengriyalyq «Drugaya planeta» filimine berildi. Rejisseri – Ferens Moldovannyi;
«Qysqametrajdy derekti filim» – «Grubaya obrabotka», rejisseri Firuze Hosrovani, Iran;
«Animasiya» nominasiyasy Ózbekstannyng «Dva soseda y dynya» atty mulitiplikasiyalyq filimining rejisseri Azizbek Múhammedovke berildi;
«Bastama» seksiyasy boyynsha – Polishanyng «Vse budet horosho» filimi, rejisseri – Tomash Vishnevskiy.

Jyldaghy әdetpen taghy da halyqaralyq «Shәken júldyzdary» Almaty kinofestivalin qorytyndyladyq. Biyl jetinshi ret ótken bayqauda taghy da jalpaqshesheylikpen jan-jaqtan júrtty jinap, syi-syyapat ýlestirip, «oybay, bizde daghdarys joq» dep aqshany ayamay shashtyq. «Aydaghany – bes eshki, ysqyryghy jer jarady» demekshi, sonshalyqty kinofestivali degen daqpyrt qana bolmasa, alghanymyz – jalghyz ghana jýlde – «Studenttik animasiya» seksiyasy boyynsha jas rejisser Aday Ábildinning «Kolokolichiyk» mulitfilimi. Qolymyzgha bir «qonyraudy» ústatyp, aldap qoyghanday, әiteuir… Al «Shәken júldyzdarynyn» Gran-Prii Germaniya men Izraili birigip týsirgen «Rady otsa» filimining rejisseri Dror Zahaviyge búiyrdy.
Al qalghan marapattaular bylay ýlestirildi.
«Jastar kinosy» seksiyasy boyynsha:
«Qysqametrajdy kórkem filim» nominasiyasy boyynsha irandyq kinorejisser Dariush Gharibzadening «Bumerang» filimi marapattaldy;
«Tolyqmetrajdy derekti filim» nominasiyasy vengriyalyq «Drugaya planeta» filimine berildi. Rejisseri – Ferens Moldovannyi;
«Qysqametrajdy derekti filim» – «Grubaya obrabotka», rejisseri Firuze Hosrovani, Iran;
«Animasiya» nominasiyasy Ózbekstannyng «Dva soseda y dynya» atty mulitiplikasiyalyq filimining rejisseri Azizbek Múhammedovke berildi;
«Bastama» seksiyasy boyynsha – Polishanyng «Vse budet horosho» filimi, rejisseri – Tomash Vishnevskiy.
«Studenttik kino» seksiyasynda eki filim jýlde bólisti:
biri – reseylik «Pisimo iz budushego» filimi, rejisseri – Alina Akoeff, ekinshisi – «Kazni» filimi, rejisseri – Sergey Marchenko, Ukraina.
Sonday-aq «Eng ýzdik әiel róli ýshin» syilyghy Bosniya-Gersegovina, Fransiya, Germaniya jәne Iran birigip týsirgen «Sneg» filimindegi Alima rólin somdaghan Zana Mariyanovichke berildi. Rejisseri – Aida Begich. Al «Eng ýzdik er adam róli ýshin» syilyghyna «Mir ogromen y spasenie zatailosi gde-to za uglom» atty bolgar filiminde Bay Dan atay rólin somdaghan Mikky Manoylovich layyq dep tabylypty. Al filim rejisseri – Stefan Komandarev.
Nana Djordjadze, Kiyong Pak, Valeriy Ruziyn, Meruert Ótekeshovalardan qúrylghan kinofestivali әdilqazylary ózderining arnayy syilyghyn germaniyalyq rejisser Hanna Dozening «Mejdu nebom y zemley» filimine berdi.
Múnyng syrtynda taghy da «Shәken júldyzdary» kinofestivalining arnayy diplomdary tapsyrylyp jatty. Anau ýshin, mynau ýshin dep tizimdi jalghastyra beruge bolady, biraq… Ishinde bir qazaq kinosy bolmaghan son, qalpaghymyzdy aspangha atyp ne etemiz? Qyryq shaqty kino qatystyrghanda sonyng toghyzy ghana irikteuden ótip edi, bireui ghana, onda da animasiyalyq tuyndymyz top jara aldy. Top jara aldy ma, әlde ony da eshtenesiz qaldyrghansha dep bere saldy ma?.. Jarqyrata kórsetip júrtty tamsandyra alatynday tuyndylarymyz bolmaghan son, osynday festivali úiymdastyryp ne kerek? Álde marqúm Shәken Aymanov «mening atymdy osylay shygharyndar» dep ketip pe edi? Kerek deseniz, әli kýnge kýlli qazaq jabylyp jýrip bir Shәkenning dengeyinde kino týsire almay otyr emespiz be? Al әzirge «Shәken júldyzdarynyn» «shetel júldyzdary» bolyp túrghany – shyndyq. Sheteldik kinolargha jýlde bergenimiz óz aldyna, festivaliding ózi de ózge tilde – oryssha, aghylshynsha aralas ótedi. Qazaqtyng kinosy sekildi, qazaq tili de festivaliding tek esiginen syghalap qana jýr…

Núrjúman Yqtymbaev, Qazaqstannyng Halyq әrtisi, KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Parasat» ordenining iyegeri:
– Men irikteu komissiyasynyng qúramynda bolghan joqpyn. Biraq estuimshe, biyl nebir myqty tuyndylar syngha týsti deydi. Bir emes, jiyrma shaqty kinony jilikshe shaghatyn kәsiby mamandar qarady ghoy… Eger solar bizge eshqanday jýlde bermese, demek, jýlde alugha layyqty tuyndy kórsete almaghanymyz ghoy. Osy orayda bir aitatynym – biz óz kinomyz jýlde ala almasa, oghan bireudi kinәlap shygha kelemiz. Odan da kinәni nege ózimizden izdemeske? Rejisserlerimiz qayta búdan sabaq alsyn!..

Mәriyam ÁBSATTAR
«Alash ainasy» gazeti, (22.05.2009)