Jeksenbi, 16 Mamyr 2021
Janalyqtar 2406 0 pikir 1 Aqpan, 2010 saghat 07:12

"Zarechnoe" uran kenishining júmysyn toqtatu kerek!

Qazaqstan  Respublikasynyn  preziydenti   N.Á.Nazarbaev  myrzagha hat

Qúrmetti  preziydent!

Qazaqstan  Respublikasynyn  preziydenti   N.Á.Nazarbaev  myrzagha hat

Qúrmetti  preziydent!

"Qazatomóndiris" AQ-nyng búrynghy basshysy Múhtar Jәkishovtyng bastamasymen "Qazaqstan Respublikasyndaghy jergilikti  memlekettik  bas­qaru  turaly" Qazaqstan Respublikasy  Zanynyn  6 babyna  sәikes  búrynghy audan әkiminin  úsynysyn  qarap, jergilikti mәslihattyng 13.12.2004  jylghy  sheshimderining negizinde, ýkimet qaulysy shyghyp Resey-Qyr­ghyz-Qazaqstan kommersanttarynyng qatysuymen qúrylghan memleketaralyq  birlesken "Zarechnoe"  jabyq  aksionerlik  qoghamyna (búrynghy "Tabaqbúlaq" uran kenishi) Otyrar  audany  jerinen  uran  óndiruine  maqúldap  qoldau  bildirildi. Kenes ókimeti kezinde negizgi qorynyng 85 payyzy alynyp qoyylghan búl uran kenishin ashugha jergilikti halyq pen Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy qoghamdyq úiymdar qarsy boldy. Onyng basty sebebi, qorshaghan  orta  men  jergilikti  túrghyndardyn  densaulyghyna  orny tolmas oiran әkelgen "Tabaqbúlaq" uran kenishi kenes ókimetinin  songhy  jyldary qoghamdyq  úiymdar men  jergilikti  halyqtyn  talap etuimen jabylghan bolatyn.  Biraq, halyqtyng narazylyghyna qaramastan sol kezdegi D.Ahmetov ýkimeti "Qazatomóndiris" AQ basshysynyng jәne ministr V.Shkolinikting qoldauymen jogharydaghy atalghan sheshimderdi  arqalanyp, elimizdegi óte manyzdy tarihy órkeniyet múrasy bar, halyqaralyq YuNESKO nazar audaryp otyrghan, әri Qazaqstannyng basty turizm ortalyghyna ainalyp ta ýlgergen jerge óte jaqyn ornalasqan "Zarechnoe" dep atalatyn uran kenishin qayta ashugha múryndyq boldy. Búghan qarsy bildirilgen  narazylyqtar respublikalyq  BAQ-ta  qanshama  ret  kóterildi.

1973 jylghy  qanqúily kenes atomshylarynyng Otyrar audany jerinde jasaghan "Ketpenqalghan" yadrolyq jarylysynyng zardabynyng әli de joyylmaghanyn jәne  jyrtqyshtyq nemkettilikpen óndirilgen urannyng ainalagha taraghan radioaktivti sәulesinen qanshama adamnyng ómirin jalmaghany da eskerilmedi. Sol uaqyttardan  beri, әsirese songhy 1-2 jylda audan men oblys kóleminde medisinanyng shamasy kelmeytin rak, jýrek, qan-tamyrlary aurulary asqyndap jәne  nerv  jýiesi  qyzmetinin  búzyluynan  óz-ózine qol salu (suisiyd), sonyng ishinde jastar arasynda óte kóp oryn aluy da alandatarlyq  jaghdayda.

Qúrmetti preziydent!

Otyrar  audany men Ontýstik Qazaqstannyn  jeri  qazaq  halqy  men  býkil  týrkiler  әlemi  týgili, adamzat  tarihynda  ózindik  erekshe  orny  bar  ólke ekeni  dýiim  júrtqa  belgili. Búl  ólke, qazaq  halqynyn  jәne býkil týrkiler  әleminin  ortalyghy  esebinde jәne de qaytalanbas Úly Otyrar órkeniyeti  retinde de әli adamzat órkeniyeti aldynda da ózining shyn  tarihy baghasyn alyp ýlgergen  joq. Otyrar  audany jerinde әlemdik  manyzy  bar tarihy eskertkishter men jәdigerlerding sany óte kóp. Solardyng biregeyi Otyrar shahary men onyng ainalasyndaghy qalalar men Syrdariya ózenining ghasyrlar boyy arnasynyng ózgeruine baylanys­ty, qúm  astynda tolyghymen  saqtalyp  qal­ghan qalalar men orta ghasyrlarda dýnie jýzi patshalary ziyaratqa kelip túrghan kiyeli "Bestoran­ghyl әuliye", Baytoghay, Qojatoghay eldi mekenderinde ornalasqan "Dastarqoba", "Das­tarbasy" siyaqty Qazaq Qahan men On Alty taypa kósemderining izderi men tanbalary qal­ghan kiyeli oryndar әli-aq dýnie jýzinen keletin turisterding ortalyghyna  ainalary sózsiz. Onyng ýstine  iysi músylman elderinin  pir tútar әuliyesi Arystan Babanyng jәne halqymyzdyn  birtuar Abyzdary men Úly Biyleri, Úly Handary men batyrlarynyng keseneleri ornalas­qan audan ortalyghy Shәuildir qalashyghy uran kenishinen bar bolghany 51 shaqyrym jerde bolsa, qasiyetti Týrkistan qalasy 78 shaqyrym jerde ornalasqandyghyna da, jәne búl asa qauipti  radiaktivti jýkterding tarihy oryndar men audan ortalyghy arqyly avtojýkkólik­terimen tasylyp jatuyna biylik basyndaghy sheneunikterding asqan  jauapsyzdyqpen qarauy da "Elim, Jerim, Otanym!" - degen azamattardy qatty alandatuda. Onyng ýstine, búl uran kenishining әlemdegi әrbir altynshy qandasymyzdyn, Qazaqstandaghy әrbir tórtinshi qandasymyzdyn  túratyn Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy, milliongha tayau túrghyny bar Shymkentke de (145 shaqyrym) jaqyn  ornalas­qandyghy jәne 365 kýnge teng bir jyldyng 185 kýninde batystan túratyn  jelding jolay Arys qalasyna, Shymkentke, qasiyetti de, kiyeli "Atajúrt Qazyghúrtqa", qasiyetti Úly Ker Saq Ab "Sansyz Babamyz"  jatqan  kiyeli shahar Sayramgha, әlemde tendesi joq "Aqsu - Jabaghyly" qoryghyna deyin radiasiyalyq shan-tozandy әkeletinin tiyisti ministrlikter men biylik  oryndarynyn  eskermegenderi  de  óte  ókinishti!

Búl  barlanghan  qory  bar  bolghany  25 myn  tonnany ghana qúraytyn, kenes ókimeti kezinde negizgi qory alynyp, 899 uran únghylary әli kýnge deyin jabylmay ashyq qalghan "Zarechnoe" uran kenishin qayta paydalanu Qúrmetti preziydent, Ózinizding tapsyrmanyzben elimizde  damytylugha  tiyisti  "Turizm" klasterinin  negizgi bas­ty tarmaghy  bolyp tabylatyn  ejelgi  Jibek  Joly boyyndaghy Sayram - Shymkent - Qazyghúrt - Erdәuit - Qalash - Qaraspan - Otyrar - Týrkistan - Sauran - Kentau - Sozaq - Bәidibek - Domalaq Ana - Shymkent turizm baghytyna da orasan zor  kesapatyn  tiygizude?!

Qazirdin  ózinde  jandana  bastaghan  ruhany turizmning ózi, tek elimizding týkpir-týkpirinen  kýn sayyn Arystan Baba - Áziret Súltan (Týrkistan) baghytynda ghana myndaghan  adamdardy  tartuda.

Al búl uran kenishi óz kezeginde (onda bar bolghany ýsh jýz adam ghana júmyspen qamtylghan) osylay júmysyn jandandyra  berse, keleshekte alys-jaqyn shetelderden milliondaghan turisterdi tartyp, ondaghan  myn  júmys  oryndaryn  ashatyn  manyzdy turizm salasyna da  orasan, zor ziyanyn  tiygizbek. Búl  el  qazynasyna týsuge tiyisti  milliardtaghan AQSh dollarynan jәne qasiyetti Ontýstikte ondaghan myng júmys  oryndarynyn  ashyluyna basty kedergi  boluda?!

Qúrmetti preziydent!

Paydasy  ekonomikalyq  jaghynan tym  kýmәndi, transport jәne  basqa da  kommunikasiyalardan óte qashyqtyqta ornalas­qan, onyn  ýstine strategiyalyq manyzy  bar ashyq su kózderi: Syrdariya, Yzakól, Arys ózenderining jәne basqa da ýlken magistraldy kanaldar ýstimen ótip jatqan, standarttargha say  kelmeytin avtojoldar arqyly uran shiykizatyn tasymaldau jәne búl joldardyng eki jaghynda ornalasqan jeri ot, mal  jayylymdary men topyraghy shúrayly maqta, jýgeri basqa egis alqaptaryn da ainalymnan shygharatyn naghyz apattyng kózine de ainaldyryp, qorshaghan ortagha әkeler ekologiyalyq qaterdi de ondaghan ese arttyra týsude...

Temirjol jәne de  basqa  qajetti  kommunikasiya  qúrylymdary  bar, eldimekenderden  qashyqta  ornalasqan Betpaqdalada barlanghan qory  million  tonnadan  astam  uran shiykizaty keninen óndirilip jatyr. Búl  kenishterde óndiru  tehnologiyasy  men  qauipsizdik  sharalary  oidaghyday qatang saqtalynyp jatsa, onda oghan әriyne talasymyz joq. Memleketaralyq  sharttar  en  birinshiden  halyqtyn  mýddesin  eskerui  tiyis jәne  qanshama  manyzdy  bolsa  da, halyqtyng densaulyghy esebinen  jýzege  asyrylmauy  kerek dep  sanaymyz! Memleket  dengeyinde  atqarylugha  tiyisti múnday manyzdy sharalar  birinshiden  halqymyzdyn  ómir  sýru  qúqyghyna zardabyn tiygizbeui  kerek, yaghni  adamdarymyz tútynatyn  taza  aua, taza  su, ekologiyalyq  jaghynan  taza  tamaq  ónimderi mem­leket­tik standarttargha  say  boluy  kerektigin  Siz  túraqty  týrde  aityp  kelesiz!

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Sizden qoghamymyzdyng әrbir mýshesining konstitutsiyalyq qúqyqtarynyng qorghany dep, jogharydaghy aitylghan asa manyzdy  tújyrymdar negizinde  ekologiyalyq jәne  moralidyq ziyany elimizge shash-etekten  bolyp  túrghan "Zarechnoe" uran kenishining júmysyn ýzildi-kesildi toqtatudy jýzege asyru  ýshin, osy  manyzdy tapsyrmany oryndaugha tiyisti  biylik  oryndaryna  sheshimdi týrde pәrmen  beruinizdi  súranamyz!

 

J.Ótegen, "AZAT" JSDP OQO filialynyng tóraghasy; A.Kýmisbek, Respublikalyq  "Últ Taghdyry" OQO oblystyq filialynyn  tóraghasy; I.Bayjanov Ontýstik Qazaqstan oblystyq "AQIQAT - 1" qoghamdyq birlestigining tóraghasy; Sh.Pirmat Respublikalyq aqparattyq - tanymdyq "DIL" gazetining bas redaktory; Q.Mahan, Ontýstik Qazaqstan oblystyq "Aral-Eko" qoghamdyq  qorynyn  tóraghasy; N.Shynbaev, "ALASh RUHY" qoghamdyq birlestigining tóraghasy; J.Seytimbet, Demokratiya instituttaryn damytu ortalyghy diyrektory; H.Rahmanberdiyev, "El birligi" gazetining bas redaktory; K.Baqbergenov, "Sindikat" gazetining bas redaktory; S.Túrlybek, OQO Jazushylar odaghynan; M.Múhamedjan, sayasatker;  Á.Ibrahiym, Oralmandardy "Beyimdeu" ortalyghy diyrektory; N.Mamyqova,  OQO "Qazaq Eli" sayasy úiymdar birlestigining hatshysy; E.Perneev, QKP OQOF birinshi hatshysy; N.Amirova, Qazaqstan Kompartiyasynyng Shymkent qalalyq Komiytetining hatshysy;  T.Qanaev, "Bolashaq" gazetining redaktory

0 pikir